Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. juuli 2021. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-14326
Kohtuasi
Osaühingu Port One hagi Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) vastu võlausaldajate 21. septembri 2020. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 2020. a otsus, mida on parandatud 17. novembri 2020. a määrusega
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Ralgemar (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Osaühing Port One (registrikood 10640605), lepinguline esindaja KK Kostja (apellant) Osaühing RALGEMAR (pankrotis) (registrikood 10578183), esindaja pankrotitoimkonna esimees AK
Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu Ralgemar (pankrotis) kanda, v.a uute asjaolude ja tõendite esitamise kulud, mis tuleb jätta poolte enda kanda.
4.Mõista Osaühingult Ralgemar (pankrotis) Osaühingu Port One kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 417 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-20-14236 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Port One (hageja, võlausaldaja I) esitas 30. septembril 2020 Pärnu Maakohtule Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) (kostja, võlgnik) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks kostja võlausaldajate 21. septembri 2020. a üldkoosoleku otsuse p 4, millega valiti võlgniku pankrotitoimkonna liikmed.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas kohus 2. aprillil 2020 välja kostja pankroti ja määras pankrotihalduriks I. Lepsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 4. mail 2020, kuid see peatati häälte määramise vaidluse tõttu kuni vastava kohtulahendi jõustumiseni. Üldkoosolek jätkus 21. septembril 2020. OÜ Exelsior Energiakonsultatsioonid (võlausaldaja II) ja OÜ RPG Investeeringud (võlausaldaja III) esindajaks oli üldkoosolekul RM. Võlausaldaja II teatas üldkoosolekul, et ta on loovutanud 1000 euro suuruse osa oma nõudest Õigusbüroo Eikner&Co OÜ-le (uus võlausaldaja). Uue võlausaldaja esindaja üldkoosolekul ei viibinud ning RM-l ei olnud volitust tema esindamiseks. Üldkoosolekul otsustati pankrotitoimkonna moodustamine. Võlausaldaja II (suurema nõudega võlausaldaja) seadis üles RM, AK ja ME kandidatuuri. Väiksemate nõuetega võlausaldajad seadsid üles KK, IK ja KM kandidatuuri. Võlausaldaja II ja võlausaldaja III häältega osutusid võlausaldaja II üles seatud kandidaadid valituks pankrotitoimkonda. Hageja esitas üldkoosolekul otsusele vastuväite, et otsus on seadusega vastuolus. Samuti selgitas pankrotihaldur koosolekul, et toimkond ei vasta seaduse nõuetele, kuid sellest hoolimata ei muutnud võlausaldajad II ja III oma otsust.
1.2.Võlausaldajate üldkoosoleku otsus tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada, sest see on vastuolus PanrkS § 74 lg-s 2 sätestatuga, kuna toimkonna liikmed on nimetanud suurema nõudega võlausaldaja ning väiksemate nõuetega võlausaldajate nimetatud isikud ei valitud toimkonda. ME ei ole oma kandidatuuri üles seadnud. Ka juhul, kui ta oleks koosolekul osalenud, ei saaks teda pidada väiksema nõudega võlausaldajaks, sest tal on suurema nõudega võlausaldajaga samaväärne majanduslik huvi. Toimkonda peavad kuuluma nii väikese kui ka suurte võlausaldajate esitatud kandidaadid. Praegusel juhul on toimkond määratud ühe isiku poolt ja koosneb isikutest, kes selgelt ei seisa kõigi võlausaldajate huvide eest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-20-14236
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt on üldkoosoleku otsuse p 4 kooskõlas PankrS § 74 lg-s 2 sätestatuga, sest toimkonnas peab olema väiksema nõudega võlausaldajate huve kaitsev liige, mitte väiksema nõudega võlausaldajate nimetatud liige. Praegusel juhul kaitseb väiksemate nõuetega võlausaldajate huve ME, kellel ei ole suurema nõudega võlausaldajatega ühist majanduslikku huvi (ta on ise seda kinnitanud). Juhul, kui ME ei ole sobiv, siis ei olegi üles seatud ühtegi kandidaati, kes kvalifitseeruks väiksema nõudega võlausaldajate huvide kaitsjaks, sest kõik kandidaadid on üles seadnud suurema nõudega võlausaldajad või nendega ühist majanduslikku huvi omavad isikud ning IK ei ole käsitatav väiksema nõudega võlausaldajana, sest tal on hagejaga ühine majanduslik huvi (ta on olnud hageja lepinguline esindaja teises vaidluses ning ta on saanud oma nõude loovutuse teel).
2.2.Igal juhul on otsus seaduslik osas, millega valiti toimkonda suurema nõudega võlausaldajate esindajatena RM ja AK, mistõttu ei ole alust tunnistada otsust tervikuna kehtetuks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2020. a otsusega, mida on parandatud 17. novembri 2020. a määrusega, hagi ja tunnistas kostja võlausaldajate 21. septembri 2020. a üldkoosoleku otsuse p 4 kehtetuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 720 eurot.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb üldkoosoleku otsuse p 4 tunnistada tervikuna PankrS § 83 lg 2 alusel kehtetuks, sest see ei täida PankrS § 73 lg-s 1 sätestatud eesmärki kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve ega ole kooskõlas PankrS § 74 lg-s 2 sätestatuga. Praegusel juhul on loodud olukord, kus pankrotitoimkonda kuuluvad üksnes ühe suurima võlausaldaja huve esindavad liikmed, st suurvõlausaldaja kontrollib ainuisikuliselt pankrotimenetluse juhtimist. Kõik kolm valitud toimkonna liiget esindavad võlausaldaja II huve ning selline olukord on saavutatud kunstliku nõude loovutamise teel, et saada enda huvide esindatus väiksemate nõuetega võlausaldajate ringis. Sellise loovutuse tõttu on ME-l suurema nõudega võlausaldajaga sisuliselt sama majanduslik huvi, millele juhtis üldkoosolekul tähelepanu ka haldur. ME ei osalenud koosolekul ega esitanud haldurile volitust enda esindamiseks. Toimkond, mis on moodustatud ainult ühe suurvõlausaldaja nimetatud isikutest ja kuhu kuulub suurvõlausaldajalt loovutamise teel väikese osa tema nõudest omandanud isik, keda saab pidada suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks, ei ole seadusega kooskõlas. Koosolekul osalesid ja esitasid kandidaate ka teised võlausaldajad, kes ei ole suurvõlausaldajaga samaväärse majandusliku huviga. Sellises olukorras on võlausaldajate huvide tagamiseks äärmiselt oluline erinevate võlausaldajate valimine toimkonda.
3.2.Kostja väited ja tõendid IKu kohta tuleb jätta asjasse puutumatuse tõttu tähelepanuta.
3.3.Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 720 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-20-14236
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt PankrS § 74 lg-t 2 ja asus seetõttu vääralt seisukohale, et üldkoosoleku otsus ei ole sellega kooskõlas. Sätte mõtte kohaselt peab toimkonda olema valitud väiksema nõude võlausaldajate huve esindav isik, mitte väiksema nõudega võlausaldaja esitatud isik. ME on väiksema nõudega võlausaldaja seaduslik esindaja ja ta on kinnitanud, et tal ei ole RM-ga ühist majanduslikku huvi ning ta suudab olla sõltumatu. Kui väiksema nõudega võlausaldajate esindajaid ei ole, siis ei saa jätta toimkonda valimata. Praegusel juhul ei sobi väiksema nõudega võlausaldajate huve kaitsma kandidaadina esitatud KK ja KM, sest nad on suurema nõudega võlausaldaja esindajad. Samuti ei sobi IK, sest tal on hagejaga kui suurema nõudega võlausaldajaga ühine majanduslik huvi. Väiksema nõudega võlausaldajate esindaja peab olema suurvõlausaldajast sõltumatu. Maakohus pidi analüüsima, kas teised kandidaadid vastasid vajalikele kriteeriumidele. Kuna keegi ei sobinud, siis ei saanud üldkoosolek jätta toimkonda valimata.
4.2.Maakohus tunnistas vääralt üldkoosoleku otsuse p 4 tervikuna kehtetuks, kuigi pooled vaidlevad üksnes MEi toimkonda valimise õiguspärasuse üle.
4.3.Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, sest jättis kostja esitatud tõendid hindamata ning IK puudutavad tõendid vääralt tähelepanuta. Viidatud tõendid on võtmetähtsusega, et tuvastada, kas kandidaadiks on üldse esitatud isikuid, kes vastavad väiksema nõudega võlausaldaja kriteeriumidele. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Ka ringkonnakohtu hinnangul ei vasta vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus PankrS § 74 lg-s 2 sätestatud nõuetele, mistõttu on see seadusega vastuolus ja tuleb tunnistada PankrS § 83 lg 1 alusel kehtetuks alljärgnevatel põhjendustel.
8.Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 83 lg 1 järgi võivad võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks mh võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele. Seejuures ei vasta üldkoosoleku otsus seadusele, kui on rikutud PankrS § 74 lg-s 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Riigikohus on leidnud, et selle sätte eesmärk on tagada, et igas pankrotitoimkonnas oleksid lisaks suurvõlausaldajatele esindatud ka väikevõlausaldajad, ning märkinud, et selle sätte tähenduses ei saa pidada väikese nõudega võlausaldajaks isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi. Lisaks peab otsuse kehtetuks tunnistamiseks olema väiksema nõudega võlausaldaja pakutud kandidaadile
2-20-14236 eelistatud suurvõlausaldajaga samaväärset majanduslikku huvi omavat (vt Riigikohtu 24. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4471, p-d 13–14).
kandidaati
Kolleegium ei nõustu kostja arusaamaga PankrS § 74 lg 2 ja viidatud Riigikohtu lahendi tõlgendamisel, st PankrS § 74 lg-t 2 ei saa koosmõjus Riigikohtu avaldatud seisukohtadega mõista selliselt, et pankrotitoimkonda peab kuuluma isik, kes esindab väiksemate nõuetega võlausaldajate huve, kuid see kandidaat ei pea olema väiksema nõudega võlausaldajate esitatud. PankrS § 74 lg 2 grammatiline tõlgendus sellist järeldust ei toeta. Samuti ei saa Riigikohtu viidatud lahendist järeldada, et seaduses sõnaselgelt sätestatud tingimus ei kehti. Riigikohus on viidatud lahendis selgitanud üksnes PankrS § 74 lg 2 mõtet ja eesmärki ning leidnud, et lisaks sellele, et kandidaadi peab esitama väiksema nõudega võlausaldaja, peab pankrotitoimkonna liige ka sisuliselt väiksema nõudega võlausaldajate huve toimkonnas esitama. Seega peab PankrS § 74 lg 2 järgi osutuma pankrotitoimkonda valituks vähemalt üks väiksema nõudega võlausaldaja esitatud kandidaat, kui selline kandidaat on esitatud. Üksnes juhul, kui väiksema nõudega võlausaldajad ei ole kandidaate esitanud, võivad osutuda valituks kõik suurema nõudega võlausaldaja esitatud kandidaadid.
9.Praegusel juhul otsustas võlausaldajate üldkoosolek 21. septembril 2020 (I kd, tl 15) valida kolmeliikmelise pankrotitoimkonna ning lugeda väiksema nõudega võlausaldajaks võlausaldaja, kelle nõue on kuni 300 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et üldkoosolekul esitas võlausaldaja II, kes oli suurema nõudega võlausaldaja selles pankrotimenetluses, pankrotitoimkonda kolm kandidaati: RM, AK ja ME. Lisaks olid väiksemate nõuetega võlausaldajad esitanud järgmised kandidaadid: IK, KK ja KM. 17 522 poolt häälega osutusid valituks võlausaldaja II esitatud kandidaadid. Selline häälte arv vastab otsuse lisas 1 (I kd, tl 17) märgitu kohaselt võlausaldaja II ja võlausaldaja III häälte arvule, keda esindas koosolekul RM. Seega olid väiksema nõudega võlausaldajad esitanud kolm kandidaati, kes ei osutunud valituks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on otsus, millega ei valitud pankrotitoimkonna ühte liiget väiksema nõudega võlausaldajate esitatud kandidaatide seast, PankrS § 74 lg-s 2 sätestatuga vastuolus ning tuleb tunnistada tervikuna kehtetuks sõltumata sellest, et sisuliselt on pooltel erimeelsused üksnes ME toimkonda valimise üle. Kolleegiumi hinnangul ei vasta otsus tervikuna seaduses sätestatud nõuetele, sest suurema nõudega võlausaldaja on esitanud kõik kolm liiget. Juhul, kui tunnistada otsus kehtetuks ainult ME valimise osas, ei oleks toimkonnas jätkuvalt ühtegi väiksema nõudega võlausaldaja esitatud kandidaati.
11.Kuna väiksema nõudega võlausaldajad olid esitanud oma kandidaadid, kuid need ei osutunud valituks, ei pidanud maakohus andma hinnangut selle kohta, kas need kandidaadid oleksid olnud sobilikud. Praeguses vaidluses tuli lahendada küsimus sellest, kas tehtud otsus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Olukorras, kus vastu võetud otsus oli vastuolus seadusega, sest selles ei olnud väiksema nõudega võlausaldajate esitatud kandidaati, ei pidanud maakohus hindama teiste esitatud kandidaatide võimalikku sobivust. Kuna väiksema nõudega võlausaldaja oli esitanud oma kandidaadid, olgugi et mõned neist olid mõne teise suurema nõudega võlausaldaja seaduslikud esindajad, tulnuks väiksema nõudega võlausaldajate huvide kaitseks selgelt eelistada neid kandidaate suurema nõudega võlausaldaja esitatud kandidaadile. Seda arvestades jättis maakohus põhjendatult kostja esitatud teisi kandidaate puudutavad väited ja tõendid asjasse puutumatuse tõttu tähelepanuta.
12.Ülaltoodud põhjendustel rahuldas maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata.
2-20-14236 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda, v.a uute asjaolude ja tõendite esitamisega seotud kulud, mis tuleb TsMS § 169 lg 3 alusel jätta kummagi poole enda kanda, sest ringkonnakohus jättis 28. mai 2021. a määrusega poolte esitatud uute tõendite vastuvõtmise taotlused rahuldamata.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 963 eurot 67 senti (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi 53 minutit, sh 11. veebruaril 2021 4 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks,
15.veebruaril 2021 31 minutit täiendavate seisukohtade esitamiseks, 24. märtsil 2021 1 tund 50 minutit apellandi seisukohtadega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja koostamiseks,
27.aprillil 2021 2 minutit kliendile info edastamiseks ja 17. juunil 2021 30 minutit menetluskulude nimekirja koostamiseks. Nimekirjas sisalduvad ka uute asjaolude ja tõendite esitamisega seotud kulud, s.o 15. veebruaril 2021 31 minutit täiendavate seisukohtade esitamiseks ja 24. märtsil 2021 1 tund 50 minutit apellandi seisukohtadega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja koostamiseks, mille ringkonnakohus jätab hageja enda kanda, kuna uute tõendite vastuvõtmise taotlus jäi rahuldamata. Ülejäänud osas jäävad kulud kostja kanda ning hageja esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg on maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ning mahtu arvestades olnud kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik, v.a menetluskulude nimekirja koostamine, milleks võis nimekirja mahtu arvestades kuluda 15 minutit. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta), mis ringkonnakohtu hinnangul ületab juristi keskmist tasumäära. Keskmiseks tasumääraks saab pidada 100 eurot (käibemaksuta).
15.Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 514 eurot (4 tundi 17 minutit × 100 eurot/tund = 417 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.