Aivar Laivi hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr
XXX/XXXX/XXXX
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. aprilli 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivar Laivi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aivar Laiv (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin
esindajad
Vastustaja (kostja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Martin Velling
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. aprilli 2021 määrus osas, millega jäeti menetluskulud maakohtus Aivar Laivi kanda. Teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Rahuldada Aivar Laivi määruskaebus osaliselt.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
ASJAOLUD
1.Aivar Laiv (hageja) esitas 31. märtsil 2020 maakohtule hagiavalduse AS SEB Pank (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18481.
2.Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse. Kostja hagile ei vastanud.
3.Maakohus tegi 1. oktoobril 2020 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ning tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lubamatuks. Maakohus märkis, et tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
4.Kostja esitas 14. oktoobril 2020 tagaseljaotsuse peale kaja ning vastuse hagile, milles vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja esitas kajas taotluse määrata, et tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita.
5.Maakohus rahuldas 29. detsembri 2020 määrusega kaja ning taastas menetluse. Maakohus märkis, et 1. oktoobri 2020 tagaseljaotsus ei jõustu ega ole täidetav.
6.12. märtsil 2021 esitas hageja kostja vastu alternatiivse nõude tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX (täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18481).
7.Kostja ei nõustunud hageja 12. märtsi 2021 hagi muutmisega (alternatiivse nõude esitamisega).
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Maakohus jättis hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX menetlusse võtmata. Maakohus jättis hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja 12. märtsi 2021 haginõude täiendamine alternatiivse nõudega on hagi eseme muutmine, mis ei kuulu TsMS § 376 lg-s 4 sätestatud erandite hulka ning mis vajab TsMS § 376 lg 1 alusel kostja või kohtu nõusolekut. Kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei andnud. Hageja esitas 17. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX. Pärnu Maakohus on 22. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4228 hagi menetlusse võtnud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja nõude muutmiseks ei ole võimalik nõusolekut anda ja 12. märtsi 2021 esitatud hageja alternatiivne nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX tuleb TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel jätta menetlusse võtmata, kuna kohtu menetluses on juba samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et peale hagi menetlusse võtmist on täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lõpetatud. Kostja on esitanud kohtule tõendina kohtutäitur Oksana Kutšmei
9.oktoobri 2020 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX (tl 101). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja 2. märtsi 2021 avalduse alusel alustas kohtutäitur Heimo Vilpuu täitemenetlust täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX hagejalt võla sissenõudmiseks sama täitedokumendi (Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18481) alusel, mis oli täitmisel täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Seega ei ole hagiga tunnistada täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX sundtäitmine lubamatuks, võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hagi rahuldamisega ei ole võimalik kõrvaldada täitedokumendi, s.o Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006 määruse tsiviilasjas nr 2-05-18481, täidetavust. Sama täitedokumenti täidetakse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on hageja esitanud Pärnu Maakohtule nõude tsiviilasjas nr 2-21-4228. Hagi on menetlusse võetud. Seega on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi perspektiivitu ning maakohus leidis, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna on ilmnenud, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja ei ole hagi tagasi võtnud. Neid asjaolusid arvestades tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus tegi kindlaks, et kostja tasus tagaseljaotsuse peale kaja esitamisel 14. oktoobril 2020 kautsjoni summas 150 eurot. Maakohus rahuldas kaja 29. detsembri 2020 määrusega ning tagastas TsMS § 149 lg 5 alusel kostjale kautsjoni. Muid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. Seega puudub vajadus määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud hageja kanda ning palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus tunnistas käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Kohtutäitur lõpetas tagaseljaotsuse alusel täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Tagaseljaotsuse tühistamisega tühistati ka täitemenetluse lõpetamine. Seega pidi täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX menetlus jätkuma. Kostja algatas veebruaris 2021 hagejale üllatuslikult sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse teades, et eelmises täiteasjas on menetlus 29. detsembri 2020 määrusega taastatud. Hageja leiab, et tegemist on pahatahtliku ning menetlusõigusi kuritarvitava käitumisega. Puudus mistahes takistus täitemenetluse jätkamiseks, kui kohtumenetlus taastati ning täitemenetluse lõpetamine muutus tühisteks. Kostja esitas uue täitmisavalduse eesmärgiga tekitada hagejale täiendavaid menetluskulusid ning takistada kohtumenetlust.
Hageja tegevus ei ole mingil kujul põhjustanud olukorda, kus täiteasi XXX/XXXX/XXXX Tartu Maakohtu tagaseljaotsusega lõpetati (ning siis kaja alusel menetlus taastati). Maakohus ise põhjustas hagi perspektiivituks muutumise. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluslik olukord tekkis kostja ja kohtu tegevuse tõttu, mistõttu oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja (vastustaja) vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Hageja on hagiavalduses kostjat ja kohut eksitada püüdnud. Hageja nõuded ei ole kostja suhtes olnud kunagi põhjendatud. Hageja on võtnud eesmärgiks algatada nii palju kohtuvaidlusi, kui vähegi võimalik, mis pole aga olnud hagejale edukad (nt 2-19-5980, 2-19-17470, 2-20-195, 2-20-4920). Hageja käitumine on kõikvõimalike menetluste algatamisel olnud pahatahtlik ning kostjat ja kohut koormav. Seetõttu ei ole õiglane jätta menetluskulusid kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt menetluskulude jaotuse osas ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus poolte endi kanda (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Vaidlustatud määrusega jäeti juba menetlusse võetud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ning hageja alternatiivne nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel. Selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Hageja vaidlustab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning palub jätta menetluskulud maakohtus kostja või alternatiivselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulude jaotuse põhjendamisel eristanud, et menetlus tsiviilasjas on lõpetatud kahel erineval alusel (hagi menetlusse võtmisest keeldumine ja hagi läbi vaatamata jätmine), mistõttu kuuluvad menetluskulude jaotamisel kohaldamisele nii TsMS § 168 lõige 1 kui ka lõige 2. Samas tuleneb viidatud sätetest, et mõlemal juhul tuleks menetluskulud üldjuhul jätta hageja kanda. TsMS §-s 168 sätestatust on kohtul võimalik kõrvale kalduda TsMS § 162 lg 4 alusel, kui kohus leiab, et vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
13.Maakohus tegi käesolevas asjas 1. oktoobril 2020 tagaseljaotsuse, mille tühistas kostja esitatud kaja alusel 29. detsembri 2020 määrusega. Ringkonnakohus selgitab, et tagaseljaotsuse tunnistab kohus alati omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel. Maakohus märkis 29. detsembri 2020 kaja rahuldamise määruse resolutsioonis vastavalt kostja taotlusele, et tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Samas oli kohtutäitur juba tagaseljaotsuse alusel 9. oktoobri 2020 otsusega täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lõpetanud (TMS § 48 lg 1 p 4). Ebaõige on hageja seisukoht, et tagaseljaotsuse tühistamisega 29. detsembril 2020 „tühistati täitemenetluse lõpetamine“ ning täitemenetlus pidi täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX jätkuma. Täitemenetluse seadustik ei näe ette lõpetatud täiteasja jätkumist. Uuendada on võimalik vaid peatatud täitemenetlust (TMS § 47).
Seega oli kaja esitamise ajaks (14. oktoobril 2020) hageja nõue täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks muutunud perspektiivituks, kuivõrd tagaseljaotsus oli kohtutäituri poolt täidetud ning vaidlustatud täiteasja menetlus oli lõpetatud. Kostja esitas 2. märtsil 2021 kohtutäitur Heimo Vilpuule täitmisavalduse Pärnu Maakohtu
12.detsembri 2006 määruse täitmiseks (täiteasi nr XXX/XXXX/XXX). TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Seega ei ole kostja käitunud uue täitemenetluse algatamise taotluse esitamisel pahatahtlikult. Ringkonnakohus nõustub aga, et eeltoodud asjaoludel on ebaõiglane jätta kogu asja menetluskulusid üksnes hageja kanda, sest enne tagaseljaotsuse tühistamist ja tsiviilasja menetluse taastamist oli hageja nõue õiguslikult perspektiivne. Hagi perspektiivituse tõi kaasa tagaseljaotsuse tegemine, mille põhjustas kostja poolt hagile õigeaegselt vastamata jätmine. Samas ei teavitanud ei hageja ega kostja kaja menetlemise ajal maakohut sellest, et tagaseljaotsuse alusel oli täitemenetlus, milles toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotles, juba lõpetatud. Samuti keeldus maakohus põhjendatult alternatiivse nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, millisel juhul tulnuks TsMS § 168 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud rahuldada hageja määruskaebuse alternatiivne taotlus jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4).
14.Kuivõrd hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad menetluskulud määruskaebemenetluses poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Erkki Hirsnik
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.