Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.september 2021 Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-4228
Tsiviilasi
XX`i hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr 039/2021/216 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
lubamatuks
Hageja: XX, isikukood x, elukoht x x, x x, x x, x, e-post:x Hageja lepinguline esindaja Priit Lantin, e-post:x Kostja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn Harju maakond Kostja volitatud esindaja MV, e-post: x 30.08.2021
Jätta rahuldamata XX`i hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 039/2021/216.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue AS SEB Pank 02.03.2021 avalduse alusel algatas kohtutäitur Heimo Vilpuu 03.03.2021
2-21-4228 täitemenetluse XXi vastu, täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määrus tsiviilasjas 2-0518481, täiteasja nr 039/2021/216. Nõude suuruseks on sissenõudja täitmisavalduses märkinud (38 587,72 eurot). Täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määruse alusel sõlmisid XX ja SEB Pank AS kompromissi, millega XX tunnistas SEB Pank AS nõudeid summas 1 631 043,13 EEK (104 242,65 eurot). AS SEB Pank nõuded AS TNB Kütus vastu tulenesid käendus- ja tagatisnõuetest hageja vastu. Kompromissiga määratlesid pooled nõude tasumise tingimused. Hageja kohustus tasuma summas 706 983,06 EEK (45 184,45 eurot) ja 313 500 EEK (20 036,30 eurot) tuli tasuda nelja kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist. Kompromissi p-s 5 leppisid pooled, et eelnevate kohustuse täitmisel loobub SEB Pank AS ülejäänud nõudest. Kumbki kohtumääruse p-des 3.1 ja 3.2 viidatud summadest ei olnud hageja valduses ning hagejal puudus võimalus neid käsutada. Rahalised vahendid summas 706 983,06 EEK (45 184,45 eurot) olid maakohtu deposiidis ning väljamakse tegemiseks pidi SEB Pank AS esitama avalduse. Hagejale teadaolevalt koostas kostja avalduse ning makse tasuti kohtu deposiidist kostjale. Punktis 3.2 viidatud summa, 313 500 EEK (20 036,30 eurot) pidi tasuma põhivõlgnik AS TNB Kütus. Hagejale teadaolevalt tasus AS TNB Kütus (pankrotis) 15.12.200, so kaks päeva pärast kompromisskokkuleppe kinnitamist, AS-le SEB Pank 500 000 EEK (31 955,82 eurot), millega oli kaetud käendaja vastu suunatud nõue kompromisslepingus p 3.2. Hageja kinnitab, et kokkulepe nõude tasumiseks kompromisslepingu p 3.2 järgi oli lepitud hageja esindaja RJ, kuna pooltele oli teada, et 706 983,06 EEK (45 184,45 eurot) on kohtu deposiidis ning 500 000 EEK (31 955,82 eurot) makstakse koheselt AS TNB Kütuse poolt. Seega sõlmitud kokkulepe eeldas vaid hageja tegevusetust, sisuliselt kohustus hageja mitte esitama täiendavaid nõudeid ega taotlusi kohtu– ja pankrotimenetluses. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et Pärnu Maakohtu 12.12.2006 kohtumääruse p-de 3.1 ja 3.2 tingimused on täidetud rõhutades, et kompromissiga kinnitatud nõue oli käendusnõue (AS TNB Kütus vastu esitatud nõuded). Et hageja on p-des 3.1 ja 3.2. märgitud kompromisskokkuleppe 2006 aastal täitnud, puudus kostjal õigus täitmisavalduse esitamiseks, kuna kohtumääruse p 5 alusel pidi kostja ülejäänud nõudest loobuma. Eelnevast tulenevalt on ebaseaduslik kostja nõue täiteasja 039/2021/216 raames hageja vastu summas 38 587,72 eurot ning hageja taotleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 039/2021/216. Kostja vastuväited (tl 29) Tõele ei vasta hageja väited nagu oleks pidanud kompromissi kinnitava kohtumääruse p-st 3.2 tuleneva kohustuse täitma hageja asemel AS TNB Kütus. Hageja vastav väide ei ole tõendatud ning kohtumääruse p-st 3.2 tuleneb üheselt, et 313 500 EEK tasumise kohustus oli hagejal. Täiendavalt märgib kostja, et kohtumääruse p-st 3.2 ja AS TNB Kütus pankrotimenetlusest laekunud summade vahel puudub seos. Kostjale ei ole teada nagu oleks hagejal sõlmitud veel täiendavalt suulisi kokkuleppeid. Hageja täiendav seisukoht (tl 42-43) Hageja on osundanud oma 31.03.2020 Tartu Maakohtusse esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile, kus täitedokumendiks oli samuti eelpoolnimetatud 12.12.2006 kohtumäärus, millega Tartu Maakohus küll algselt hageja nõude tagaseljaotsusega rahuldas, kuid pärast menetluse taastamist tagaseljaotsuse tühistas ja täitemenetluse lõpetas (täiteasi nr 084/2008/2462). Hageja leiab, et nimetatud täitemenetlus oleks pidanud jätkuma, kuid üllatuslikult esitas kostja uue täitmisavalduse ja sama täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks Paide kohtutäiturile. Seega algatas kostja
2-21-4228 veebruaris 2021 uue täitemenetluse sama täitedokumendi alusel teades, et eelmises täiteasjas on menetlus 29.12.2020 määrusega taastatud. Hageja arvates puudus mistahes takistus menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtus ning uue täitemenetluse alustamise taotlemine kostja poolt on kantud eesmärgist tekitada hagejale täiendavaid menetluskulusid ning takistada kohtumenetlust. Hageja leiab ka, et kostja selline tegevus on pahatahtlik ning oma menetlusõigusi kuritarvitav. Hageja osundab sellele, et eelnevalt on kohtud tühistanud hageja järjekordseid korduvaid täitmisavaldusi, et vältida hagi tagamise määruse toimet (tsiviilasi nr 2-18-12615). Kostja väited, et kompromisslepingu p-s 3.2 nimetatud summa ja AS TNB Kütus pankrotimenetluses laekunud summade vahel puudub seos, on eksitav. Kompromissimääruse p-st 2 tulenevalt hageja tunnistas käenduslepingust tulenevaid nõudeid, st nõude aluseks ei olnud XXi vastu suunatud isiklikud nõuded. Hagejale teadaolevalt tasus AS TNB Kütus (pankrotis) 15.12.2006, so 2 päeva pärast kompromisskokkuleppe kinnitamist SEB Pank AS-le 500 000 EEK (31 955,82 eurot), millega oli kaetud käendaja vastu suunatud nõue kompromisslepingus p 3.2. Seega on kompromisskokkulepe täidetud. Ka ei nõustu hageja kostja poolt esitatud arvestusega hageja võlgnevuse kujunemise kohta leides, et hagejalt on sisse nõutud 178 028,82 EEK (11 378,11 eurot) rohkem kui kompromissi kogusumma kogumis võimaldas. Kostja seisukoht hageja täiendavale seisukohale (tl 53-54) Kostja ei nõustu hageja etteheidetega, et ta on pahatahtlikult tegutsenud rõhutades, et menetlus täiteasjas nr 084/2008/2462 oli hageja enda avalduse alusel kohtutäituri poolt lõpetatud. Teiseks ei näe täitemenetluse seadustik ette võimalust lõpetatud täitemenetlust ennistada või uuendada ning seega kuna kostja nõue oli endiselt täitmata, oli kostja ainus võimalus algatada uus täitemenetlus. Kuna menetlus täiteasjas nr 084/2008/2462 oli juba lõpetatud, ei olnud enam menetlust, mida kohtutäitur oleks saanud lõpuni viia. Eksitav on hageja väide selle kohta, et kostja nõuet on tasutud kahekordselt, kuna hageja on rahuldatud nõudena arvestatud ka AS TNB Kütus pankrotimenetlusest laekunud rahasumma ja Hüti kinnistu müügist laekunud rahasumma. Kompromissi p-st 3.2 tulenevaid nõudeid tagas vastavalt kompromissi p-le 4 hagejale kuulunud Madise kinnistu, mille müügist laekus kostjale täitemenetluse tulemina 2 700 eurot, milline summa on hageja kompromissist tulenevatest kohustustest maha arvatud. Kohtu põhjendused
2-21-4228 313 500 EEK (20 036,30 eurot) kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist. Hageja on leidnud, et kumbki kohtumääruse p-des 3.1 ja 3.2 viidatud summadest ei olnud hageja valduses ning hagejal puudus võimalus neid käsutada. Hageja väidab, et kohtumääruse p-s 3.2 viidatud summa, 313 500 EEK (20 036,30 eurot) pidi tasuma põhivõlgnik AS TNB Kütus, kuid hageja väidetu 12.12.2006 kohtumääruses ei kajastu. Pankrotihalduri ettekandest AS TNB Kütus võlausaldajate üldkoosolekul 07.05.2007 (p 1.3) nähtub tõesti, et esialgse jaotisena on SEB Eesti Ühispangale 15.12.2006 kantud üle 500 000 EEK (tl 8). Samas ei ole hageja tõendanud oma väiteid võimalike suuliste kokkulepete kohta, et 500 000 EEK-i, mis on tasutud hagejale AS TNB Kütus (pankrotis) pankrotivara müügist, on suulise kokkuleppe alusel makstud hageja eest. Kohus nõustub kostjaga, et kui poolte tahe oleks olnud kokku leppida, et AS TNB Kütus pankrotimenetlusest laekuvate summade arvelt loetakse kohtumääruse p-st 3.2 tulenev kohustus täidetuks, siis selliselt oleks pooled ka kompromissis kokku leppinud. Lisaks on kohtumääruse p-s 3.2 ja 15.12.2006 ülekantud summad suuruselt erinevad. 12.12.2006 kohtumääruse p-st 2 tuleneb tõesti, et hageja tunnistab käenduslepingutest tulenevat kohustust kostja ees, kuid kohtu arvates ei nähtu nimetatud kohtumäärusest, et pankrotimenetlusest laekunud raha oleks hageja kui käendaja kohustuse täitmist hõlmanud.
2-21-4228 Muud poolte argumendid, mis puudutavad erinevaid kohtuvaidlusi, jätab kohus kui asjasse mittepuutuvad tähelepanuta. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud, siis kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2022 otsusega on täiendatud Pärnu Maakohtu otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.