1.Tühistada Viru Maakohtu 11. mai 2021. a määrus osas, millega maakohus rahuldas avalduse ja tuvastas Narva linn, Kangelaste prospekt 12 korteriühistu
12.märtsi 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisuse ning jättis menetluskulud täies ulatuses Narva linn, Kangelaste prospekt 12 korteriühistu kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab avalduse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
e-post
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Larisa Senorm (avaldaja) esitas 9. aprillil 2020 Viru Maakohtule avalduse Narva linn, Kangelaste prospekt 12 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 12. märtsi 2020. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt teavitas korteriühistu 26. veebruaril 2020 teatiste väljapanemisega infotahvlitel korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest 12. märtsil 2020. Koosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud aeg ja koht, kus korteriomanikud saavad tutvuda 2019. a majandusaasta aruandega, revisjoni kontrollimise aktiga ning majandustegevuse plaani projektiga. Teates ei olnud märgitud nimetatud dokumentidega tutvumise kord, dokumentidega tutvumiseks oli määratud ebamõistlikult lühike aeg, s.o üks tund. Korteriühistu rikkus KrtS § 20 lg-st 4 tulenevat kohustust ega saatnud avaldaja e-posti aadressile ega avaldaja lepingulise esindaja e-posti aadressile üldkoosoleku kutset, 2019. a majandusaasta aruannet ega 2020. a majanduskava. Avaldaja lepinguline esindaja sai üldkoosoleku toimumisest teada juhuslikult teise korteriomaniku kaudu, kelle esindaja ta samuti on. Avaldaja soovis dokumentidega tutvuda, korteriühistu juhatuse liige ei võimaldanud avaldaja esindajal dokumentidega tutvuda. Korteriühistu juhatuse liikme nõudmisel saatis avaldaja lepinguline esitaja avalduse dokumentide saamiseks juhatuse liikme antud e-posti aadressile. 12. märtsi 2020. a üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: 2019. a aruannete kinnitamine, majandustegevuse plaani kinnitamine 2020. aastaks, esimehe tasu, remonditööde kinnitamine, akende pesu ja mõõtjate vahetamine. 12. märtsil 2020 vastuvõetud otsused on tühised, kuna üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud seadusega sätestatud kokkukutsumise korda.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja lepingulisele esindajale ei võimaldatud dokumentidega tutvumist, kuna tal puudus esindusõigust tõendav volikiri. Avaldaja saatis volikirja 11. märtsil 2020 õhtul korteriühistu juhatuse liikme isiklikule e-posti aadressile ning juhatuse liige tutvus sellega alles järgmise päeva, s.o koosoleku toimumise päeva õhtul. Avaldaja esindaja oli lubatud üldkoosolekule ja hääletamisele, kuna esitas volikirja üldkoosolekul. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei olnud selline, mis võib kaasa tuua kõikide otsuste tühisuse. Asjaolu, et dokumentidega tutvumiseks oli antud aega 1 tund ega ka asjaolu, et teates ei olnud lahti kirjutatud dokumentidega tutvumise kord, ei anna alust otsuste tühistamiseks. Üldkoosolekul võeti vastu ka otsuseid, mille eelnevat avalikustamist korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 3 ei nõua ning seega puudub alus nende tühistamiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et avaldaja suhtes oli kokkukutsumise korda oluliselt rikutud, oli rikkumine kõrvaldatud avaldaja esindaja üldkoosolekul osalemisega.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus rahuldas avalduse ning tuvastas Narva linn, Kangelaste prospekt 12 korteriühistu
12.märtsi 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisuse. Menetluskulud jäid täies ulatuses korteriühistu kanda.
Maakohtu hinnangul on avaldaja suhtes rikutud kutse ja KrtS § 20 lg 3 märgitud dokumentide elektronposti aadressile edastamise nõuet. Puudub vaidlus, et korteriühistule on avaldaja e-posti aadress teada, samuti, et avaldaja ei kasuta korterit igapäevaselt, kuna elab suure osa ajast X, seega on eluliselt usutav, et tal ei olnud võimalik tutvuda trepikoja stendile pandud koosoleku toimumise teatega. Korteriühistu juhatus oleks pidanud üldkoosoleku teated ja vajalikud dokumendid avaldaja või tema määratud esindaja e-postile saatma, et nad saaks koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada. Korteriühistu pole väitnud, et kutsed ja vajalikud dokumendid oleksid avaldaja e-posti aadressile edastatud. Vaidlustatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates pidi muuhulgas olema märgitud ka dokumentidega tutvumise kord, mida käesoleval juhul ei olnud. Maakohtu hinnangul rikuti 12. märtsi 2020. a üldkoosoleku kokkukutsumisel avaldaja suhtes oluliselt kokkukutsumise korda ning seetõttu on otsus tühine (KrtS § 29 lg 1). Kuivõrd korteriühistu poolt üldkoosoleku kokku kutsumisel ja sellest teavitamisel asetleidnud protseduurivead rikkusid korteriühistu liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest, õigust osaleda koosolekul (sh esindaja vahendusel) ning võtta vastu kaalutletud otsuseid ja hääletada, on maakohtu hinnangul tegemist sellise rikkumisega, mille tagajärjed laienevad otsusele tervikuna, s.o ilma võimaluseta jätta otsus osade otsusepunktide osas kehtima. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Korteriühistu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha asjas uus otsus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja menetluskulud tema kanda. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning vääralt hinnanud esitatud tõendeid ja asjaolusid, mille tõttu on tulnud ebaõigetele järeldustele. Arvestades seda, et avaldajal oli esindaja, kes oli üldkoosolekust teadlik, tutvus dokumentidega, osales koosolekul ja hääletas, siis vaatamata selle, et dokumente avaldaja e-posti aadressile isiklikult ei saadetud, ei ole tegemist sellise kokkukutsumise korra rikkumisega, mis võib kaasa tuua kõikide otsuste tühisuse. Isegi kui asuda seisukohale, et avaldaja suhtes oli kokkukutsumise korda oluliselt rikutud, oli rikkumine kõrvaldatud avaldaja esindaja üldkoosolekul osalemisega.
5.Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata, Viru Maakohtu 11. mai 2021. aasta määrus muutmata ja esimese ja teise astme menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab avalduse rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Avaldaja taotles kohtult korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu.
Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tühisuse alused näeb ette KrtS § 29 lg 1. KrtS § 29 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. KrtS § 29 sõnastuse järgi peab rikkumine olema oluline. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et antud juhul oli tegemist KrtS § 29 lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise kohta sätestatud nõude olulise rikkumisega. Asjas ei ole vaidlust, et avaldaja oli üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast teadlik, tema esindaja oli tutvunud enne koosolekut vajalike dokumentidega ning ta osales üldkoosolekul esindaja kaudu. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli kooskõlas KrtS § 20 lõikega 3 kirjas koht, kus avaldaja saab majandusaasta aruande ja majanduskava eelnõuga tutvuda. Avaldajal oli võimalik enne üldkoosoleku toimumist tutvuda samade dokumentidega, mille korteriühistu oleks pidanud KrtS § 20 lõigetest 3 ja 4 tulenevalt saatma avaldaja e-postile.
10.Ringkonnakohus ei pea üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks avaldaja väidetud asjaolusid, et teates ei olnud kirjas dokumentidega tutvumise korda ning tutvumiseks määratud aeg oli ebamõistlikult lühike. Avaldaja on korteriühistu liige, seega peab ta oma õigusi kasutama heas usus ja arvestama teiste liikmetega. Asja materjalide kohaselt saatis avaldaja dokumentidega tutvuma isiku, kellel puudus avaldaja esindamiseks volitus. Kuna esindajal volikiri puudus, keeldus juhatus esindajale korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Korteriühistu väitel selgitati avaldaja esindajale, et talle antakse võimalus dokumentidega tutvumiseks pärast esindusõigust kinnitava dokumendi esitamist ja selle saab esitada ka e-posti kaudu. Esindaja saatis avalduse dokumentidega tutvumiseks korteriühistu juhatuse liikme isikliku e-posti aadressile järgmisel päeval, s.o 11.03.2020 kell 18.40. Ringkonnakohus leiab, et kuigi juhatuse liige palus e-kirjaga pöörduda avaldaja esindajal oma isikliku e-posti aadressile, siis juhatuse liige ei pidanud samal päeva (11. märts) õhtul oma isiklikku e-postiaadressi kontrollima. Koosolek toimus kirja saatmisele järgneval päeval kell
18.00.TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuna juhatuse liige palus oma isiklikule e-posti aadressile kirjutada, siis 12. märtsi 2020 tööpäeva alguses oli tal mõistlik võimalus e-kirjadega tutvuda ning seetõttu saab lugeda, et korteriühistule tehtud tahteavaldus hakkas kehtima sama päeva hommikul kui üldkoosolek toimus.
11.Ringkonnakohus leiab, et dokumentidega tutvumise info juures ei olnud korteriühistul kohustust selgitada, et dokumentidega saavad tutvuda üksnes liikmed või nende poolt volitatud isikud volikirja esitamisel, seega ei saa tutvumise korra märkimata jätmist pidada oluliseks rikkumiseks. Dokumentidega tutvumise aeg üks tund on korteriühistu kaalutlusotsustus, selle hindamiseks puudub alus, kuna ükski teine korteriomanik ei pidanud seda aega liiga lühikeseks ja avaldaja ei läinudki dokumentidega tutvuma.
12.Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu peaks saatma koosoleku teate ja materjalid e-postiga omal algatusel, kui korteriühistu liikmete e-posti aadressid on teada. Asjas ei ole vaidlust, et
korteriühistu teadis avaldaja e-posti aadressi, järelikult rikkus korteriühistu KrtS § 20 lg-t 4, kui ei saatnud vaidlusaluse koosoleku teadet ega materjale avaldajale e-kirjaga. Samas ei osutu KrtS § 20 lg 4 nõude eiramine alati oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Rikkumise olulisuse määratlemisel on esmatähtis hinnata, kas avaldaja sai üldkoosolekust õigeaegselt tegelikult teada ja kas tal oli võimalik koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused võivad olla täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud. Ringkonnakohus peab oluliseks ka avaldaja poolt esiletoodud asjaolu, et tema esindaja esindas samas korteriühistus ka teist liiget ning teise esindatava kaudu said vajalikud dokumendid talle enne koosolekut teatavaks. Seadusest tuleneb, et kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust (TsÜS § 123 lg 1). Käesolevas asjas on avaldaja esindaja kinnitanud, et ta sai korteriühistu dokumentidega tutvuda enne koosolekut ning ta osales koosolekul ning esitas seal avaldaja nimel oma seisukohad ja vastuväited. Ringkonnakohus leiab, et kuna avaldajal oli enne üldkoosoleku toimumist sisuline võimalus ilma täiendavaid kulusid kandmata tutvuda samade dokumentidega, mille korteriühistu oleks pidanud KrtS § 20 lg-dest 3 ja 4 tulenevalt avaldaja e-postile saatma ning kuna avaldaja esindaja oli dokumentidega tutvunud, siis ei kitsendanud dokumentide e-postile saatmata jätmine oluliselt avaldaja võimalust olla informeeritud üldkoosolekul arutamisele tulevatest küsimustest ning esitada koosolekul oma põhistatud seisukohad.
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu oleks käesoleva vaidluse saanud ära hoida, kui oleks seadusest tulenevat edastamise viisi kasutanud. Avaldus ei jää rahuldamata mitte rikkumise puudumise tõttu, vaid selle tõttu, et rikkumine ei olnud oluline ning ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi üldkoosoleku otsuse kehtivuse osas. Menetluskulude jaotusel hagita asjas saab kohus korteriühistu käitumist aga arvesse võtta ja seetõttu kannavad menetlusosalised oma kulud nii maa- kui ringkonnakohtus ise. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.