Võlaõigus › Võõrandamislepingud

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Aktsiaselts Olerex esitas 12.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. H. ja AK Kinnisvarahooldus Oy OÜ vastu võla väljamõistmiseks. Kohus luges A. H.i poolt esitatud vastuväite esitatuks mõlema võlgniku poolt ning andis 05.02.2021 määrusega asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus andis asja 08.03.2021 määrusega kohtualluvuse järgi üle Viru Maakohtule. Hageja esitas 11.05.2021, korrigeeritult 26.05.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja poolt VÕS § 76, 100, 108, 208, 113 ja TsMS § 367 alusel esitatud nõue hageja ja kostja AK Kinnisvarahooldus Oy OÜ vahel 22.10.2020 sõlmitud kliendikaardilepingust nr xxxx ja hageja ning kostja A. H. vahel 02.11.2020 sõlmitud käenduslepingust, millega kostja kohustus vastutama kliendikaardi lepingu nõuetekohase täitmise eest. Kohus võttis hagiavalduse 26.05.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid esitama hagile vastus 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus toimetas määruse ja hagiavalduse kostjatele, sh, juriidilisest isikust kostjale tema seaduslikuks esindajaks oleva kaaskostja kaudu, kätte 03.06.2021 isiklikult allkirja vastu. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. hiljemalt 25.06.2021 oma vastust hagile esitanud. Kohus märgib siinkohal siiski, et maksekäsu kiirmenetluses on loetud, et mõlemad kostjad on vastuväite esitanud ja seeläbi on sisuliselt võimalik lugeda, et mõlemad kostjad tunnistavad nõuet. Menetluslikult pole kostjad oma seisukohta korranud hagimenetluse raames nõutud kirjalikus vastuses ja seetõttu peab kohus õigeks õigeksvõtu kohtulahendi asemel hagi lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Õiguslikult on hagi põhjendatud hagis esitatud alustel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. 2 (3)

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks kokku 462,50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv 275 on põhjendatud menetluskulu ning see kuulub kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele. Põhjendatud, ja kuulub kostjatelt väljamõistmisele, on ka kulu õigusabile nii ajakulu (2 h 30 min) kui tunnitasu suurust (75 eurot) arvestades. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.