Menetlusosalined ja tema esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga asendada selle põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda.
4.Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (avaldaja, pankrotis) esitas 7. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtule avalduse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Avaldaja märkis, et soovib esitada hagi Aktsiaseltsi SEB Liising (liisinguandja) ja avaldaja vahelise 21. oktoobri 2003 liisingulepingu L03107322 (liisinguleping) olulise rikkumise tuvastamiseks. Avaldaja palus määrata riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi Brigitta Mõttuse (esindaja).
2.Avaldaja nimel esitas esindaja 23. veebruaril 2021 hagi liisinguandja vastu. Hagiavalduses märgiti järgmised nõuded: tuvastada liisingulepingu kehtivus, liisinguandja oluline lepingurikkumine ja avaldaja õigus käsutada liisingulepingu eset, kohustada liisinguandjat lõpetama lepingurikkumine ja anda liisingueseme valdus üle avaldajale. Maakohus registreeris hagiavalduse tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (edaspidi: põhikohtuasi). Hagiavalduse selgituste kohaselt esitati samad nõuded, mille esitamiseks ja menetluseks riigi õigusabi saamise eesmärgil esitas avaldaja 7. veebruari 2021 avalduse. Koos hagiavaldusega esitati hagi tagamise taotlus ja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Põhikohtuasjas jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja kuulas kirjalikult ära avaldaja pankrotihalduri (edaspidi: haldur) seoses riigilõivu tasumise võimalustega pankrotivara arvelt. Haldur leidis, et hagi menetlusse võtmisest ja ka hagi tagamisest tuleb keelduda sõltumata sellest, kas riigilõiv makstakse. Halduri hinnangul on avaldaja pahatahtlik ja püüab takistada pankrotivara (sh varaliste õiguste) realiseerimist. Liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused kuuluvad pankrotivarasse ning nende osas on käsutus- ja hagemisõigus halduril.
4.Maakohus keeldus 19. märtsi 2021 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel põhikohtuasjas hagi menetlusse võtmast. Ta põhjendas, et liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused kuuluvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 järgi pankrotivarasse. PankrS § 35 lg 1 p-d 2 ja 3 näevad mh ette, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus osaleda tema asemel pankrotivara puudutavas kohtumenetluses. Ühtlasi tuleneb PankrS § 541 lg-st 1, et võlgnik ei saa olla pankrotivaraga seotud vaidluse pool (sh hageja). Järelikult pole avaldajal õigust liisingulepingust tulenevate õiguste kaitseks iseseisvalt hagi esitada. Põhikohtuasja menetlus lõppes määruse jõustumisega ilma edasi kaebamata 6. aprillil 2021.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus keeldus 16. märtsi 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) käesolevas asjas avalduse menetlusse võtmisest samuti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Käesolevas asjas ei saa hinnata vaidluse perspektiivi, mis on oluline riigi õigusabi taotluse lahendamisel. Hagi on juba esitatud ja selle perspektiivi hindab põhikohtuasja lahendav kohtunik. Nii puudub selgus, kas avaldajal on vaja teha põhikohtuasjas täiendavaid kulutusi. Kui kohus võtab põhikohtuasjas hagi menetlusse, siis saab avaldaja esitada riigi õigusabi taotluse selles asjas. Kui aga hagi menetlusse ei võeta, on taotluse perspektiivikust juba hinnatud ja polnud alust teha täiendavaid kulutusi õigusabile.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
6.Avaldaja nimel esitas esindaja 14. mail 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, võtta avaldus menetlusse ja rahuldada. Avalaja leiab, et vaidlustatud määrus rikub tema põhiõigusi. Igal isikul on oma õiguste kaitseks õigus pöörduda kohtusse ja saada riigi poolt õigusabi, kui ta vastab riigi õigusabi saamise tingimustele. Maakohus on riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumisega menetlusõigust. Üheski menetlusdokumendis pole viidatud esindajale kui lepingulisele esindajale. Avaldaja märkis korduvalt, et jääb riigi õigusabi taotluse juurde, aga hagi esitamise enne riigi õigusabi taotluse lahendamist tingis asjaolu, et hagi tagamise avaldusega ei saanud enam viivitada. Maakohus põhjendas ekslikult, et käesolevas asjas ei saa hinnata nõude perspektiivi. Põhikohtuasjas ei vaidlustanud avaldaja 19. märtsi 2021 määrust, sest puudus kindlus, kas esindaja saab riigi õigusabi tasu.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. juunil 2021. 2 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, aga asendab selle põhjendused (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus jääb rahuldamata ja avaldaja kannab sellega seonduvad menetluskulud.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et esindaja sai nii määruskaebuse kui ka põhikohtuasjas hagiavalduse esitamisel tegutseda üksnes lepingulise esindajana.
9.1.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 5 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutab advokaat advokatuuriseaduse alusel, arvestades RÕS-i erisusi. RÕS § 18 lg 1 näeb ette, et advokatuur nimetab viivitamata mh kohtumääruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi, kes kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama. RÕS § 18 lg 2 järgi puudub kohtul õigus leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises või nimetada riigi õigusabi osutav advokaat. RÕS § 18 lg 3 esimese lause kohaselt tõendab riigi õigusabi osutamisel advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on nimetatud riigi õigusabi osutama.
9.2.Eelmises alapunktis viidatud normidest tuleneb, et advokaadi esindusõigus riigi õigusabi korras tekib pärast vastava (kohtu)määruse tegemist ja advokatuuri poolt advokaadi määramist. Neid toiminguid ei ole käesoleval juhul tehtud. Samuti ei esitanud esindaja kinnitust RÕS § 18 lg 3 esimese lause tähenduses.
9.3.Esindaja tegutses hagiavaldust ja määruskaebust esitades avaldaja nimel. TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause alusel advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Seega tuleb eeldada, et esindaja on avaldaja lepinguline esindaja.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et põhikohtuasjas hagi esitamine (ja praeguseks ka selle menetlemisest keeldumine) takistab kavandatava õigusvaidluse perspektiivi hindamist käesolevas asjas. Seetõttu tuleb maakohtu põhjendusi muuta.
10.1.RÕS § 15 lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise TsMS-s sätestatud korras. Asjakohane on vaidlustatud määruse põhjendus, et TsMS § 475 lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine hagita asi, mis vastavalt sama seaduse § 477 lg-le 1 vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega tuleb maakohtul kontrollida väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemise eeldusi.
10.2.Kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata. Väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse puhul tähendab see mh, et kui riigi õigusabi andmine on ilmselgelt välistatud, siis ei pea sellist avaldust menetlusse võtma. Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja jätnud maakohtule kõnealuses osas kaalumisõiguse, kas keelduda avalduse menetlusse võtmisest või jätta see rahuldamata. Käesoleval juhul valis maakohus keeldumise võimaluse.
10.3.RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega on ka väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse oluline eeldus, et taotlejal peab olema õigus, mida ta saab riigi õigusabi korras määratava esindaja kaasabil eeldatavasti kaitsta. Kui see eeldus pole täidetud, siis ei saa isikule riigi õigusabi anda. Järelikult on kõnealune eeldus üks neist, mille puudumise korral saab jätta väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotlusega avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
10.4.Avaldaja tõi esile, et ta on pankrotis ja on määratud haldur. Avaldaja ei põhjendanud avalduses ega kaebuses, et avalduses kirjeldatud nõue liisinguandja vastu rajaneb sellistel õigustel ja kohustustel, mis ei kuuluks TsÜS § 66 ja PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi pankrotivarasse. 3 (4)
Pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus osaleda tema asemel pankrotivara puudutavas kohtumenetluses (PankrS § 35 lg 1 p 2). Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 541 kolmas lause). Ühtlasi järeldub eelnevast, et võlgnik ei saa olla pankrotivaraga seotud vaidluse pool (sh hageja). Kokkuvõttes pole avaldajal õigust liisingulepingust tulenevate õiguste kaitseks iseseisvalt hagi esitada. Nii puudub avaldajal õigus, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. See omakorda tähendab, et riigi õigusabi andmine on ilmselgelt välistatud ja avalduse menetlemisest võib keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
10.5.Eelmises alapunktis kirjeldatud hinnangu andmist ei takista sama küsimuse lahendamine põhikohtuasjas. Seda eelkõige põhjusel, et põhikohtuasjas hagi menetlusse võtmise keeldumise tulemusena loetakse, et hagi ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Nii saaks hageja soovi korral esitada samas nõudes hagi üldjuhul uuesti.
11.Kokkuvõtvalt keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest, sest see pole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Avalduse menetlemisest keeldumine ei riku avaldaja põhiõigusi, sest tal pole õigust nõuda riigi õigusabi andmist vaidluses, kus puudub kaitset vajav õigus. Ringkonnakohus märgib, et menetluslikult otstarbekam olnuks avalduse liitmine põhikohtuasjaga ja riigi õigusabi andmise eelduste kontrollimine koos hagiavalduse perspektiiviga. Samas ei muuda liitmata jätmine valeks vaidlustatud määruse lõppjäreldust.
12.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, sest peale avaldaja teisi menetlusosalisi pole.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.