lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-22070/10

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-22070/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
889
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-22070

Kohtuasi

X riigi õigusabi taotlus

Kaebus ja vaidlustatud lahend

X määruskaebus Harju Maakohtu 05.01.2026 määruse peale (riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumine)

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Taotluse esitaja X

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 05.01.2026 määrus ja teha uus määrus, millega jätta X 17.12.2025 riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (taotluse esitaja) esitas 17.12.2025 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, milles palus mh riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotluse kohaselt avaldas kohtutäitur ebaseaduslikult taotluse esitaja isikuandmed kolmandale osapoolele, taotluse esitaja pöördus 11.11.2025 kohtutäituri poole, kuid kohtutäitur teatas, et tal ei ole võimalik vene keeles esitatud pretensiooni sisuga tutvuda ega sellele vastata, ning palus esitada pretensiooni eesti keeles. Taotluse esitaja põhjendas riigi õigusabi vajadust sellega, et tal ei ole juriidilist haridust ega advokaadile tasumiseks raha. Võimaliku kasuna tõi taotluse esitaja esile oma põhiõiguste kaitse kohtus. Lisaks tõi taotluse esitaja esile, et ta ei valda piisavalt eesti keelt, mistõttu ei saa ta oma õigusi ise kaitsta.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 26.06.20262-26-7381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-25-22070 Maakohtu määrus ja põhjendused

2.Harju Maakohus jättis 05.01.2026 määrusega taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 menetlusse võtmata, sest taotlusega ei ole võimalik taotluse esitaja eesmärki saavutada, s.o anda talle riigi õigusabi. Taotluse esitaja soovib saada õigusabi selleks, et esitada kohtutäiturile pretensioon eesti keeles, kuid riigi õigusabi ei ole ette nähtud selleks, et advokaadid tõlgiksid dokumente võõrkeelest eesti keelde. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3.Taotluse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võimaldada talle riigi õigusabi. Lisaks esitas taotluse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja menetlusdokumendi tõlkimiseks. Määruskaebuse kohaselt sai maakohus ekslikult aru, et taotluse esitaja soovib saada riigi õigusabi selleks, et esitada kohtutäiturile kaebus eesti keeles. Riigi õigusabi on taotluse esitajale hädavajalik selleks, et kaitsta kohtus oma huvisid. Taotlejal ei ole juriidilist haridust, ta ei valda riigikeelt ja tal endal puudub võimalus tasuda advokaadi teenuste eest. Tema õigustesse on intensiivselt sekkutud ja ta ei suuda ise oma õigusi kaitsta. Menetluse edasine käik
4.Harju Maakohus rahuldas 23.03.2023 määrusega menetlusabi taotluse, jättis 11.05.2026 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tühistada ning asjas tuleb teha uus määrus, millega jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ekslikult riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmata. RÕS § 2 järgi on riigi õigusabi seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Riigi õigusabiks on RÕS § 4 lg 1 järgi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine, sh RÕS § 4 lg 3 p-de 4, 7 ja 9 järgi isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning täitemenetluses, aga ka isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Seega saab isik taotleda riigi õigusabi õigusteenuse saamiseks. Tõlketeenuse saamiseks saab isik TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi taotleda menetlusabi kohtumenetluse tõlkekulude kandmiseks, kuid enne kohtumenetlust sellist riigi õigusabi liiki RÕS § 4 ette ei näe. Eelnevat arvestades asus maakohus õigesti seisukohale, et riigi õigusabi seadus ei näe ette võimalust anda riigi õigusabi tõlketeenuse saamiseks ja selline taotlus on õiguslikult perspektiivitu. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et siinsel juhul soovis taotluse esitaja riigi õigusabi õigusteenuse saamiseks, et kaitsta oma õigusi seoses kohtutäituri tegevusega, mida ta ise ei suuda teha nii juriidiliste teadmiste kui ka vajaliku keeleoskuse puudumise tõttu. Seega soovis taotluse esitaja saada riigi õigusabi korras õigusteenust ning sellist taotlust ei saa

2-25-22070 pidada õiguslikult perspektiivituks TsMS § 371 lg 2 tähenduses koosmõjus TsMS § 477 lg-ga

1.Seda arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, millega maakohus jättis taotluse menetlusse võtmata. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei saada ringkonnakohus taotlust maakohtule uueks läbivaatamiseks ja lahendab ise taotluse.
7.Ringkonnakohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, sest taotluses esitatud asjaolude kohaselt on taotluse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks ringkonnakohtu hinnangul ilmselt vähene. Taotluse esitaja ei ole toonud esile, millist konkreetset kasu võiks riigi arvel õigusteenuse osutamine talle kaasa tuua. Taotluse esitaja märkis taotluses üldsõnaliselt, et õigusteenusest saadavaks võimalikuks kasuks oleks tema põhiõiguste kaitse kohtus, täpsustamata, mis võiks olla konkreetne väljund. Taotlusest saab järeldada, et taotluse esitaja vajab riigi õigusabi seoses tema isikuandmete avaldamisega kolmandale isikule, s.o isikuõiguste kaitseks, kuid taotluses esitatud nappide asjaolude põhjal ei ole ringkonnakohus veendunud, et kohtutäitur rikkus tema isikuõigusi ning et õigusteenuse saamise korral võiks taotluse esitaja saada mingit kasu. Seejuures ei ole taotluse esitaja täpsustanud, millised negatiivsed tagajärjed tõi väidetav isikuõiguste rikkumine endaga kaasa. Ühtlasi arvestab ringkonnakohus, et isikuõiguste rikkumise korral on sageli negatiivseks tagajärjeks mittevaralise kahju tekkimine, kuid RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi ei anta selleks riigi õigusabi. Eelnevat arvestades ei oleks riigi raha kasutamine taotluse esitajale õigusteenuse osutamiseks eesmärgipärane ja põhjendatud ning ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata.
8.Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus jättis taotluse menetlusse võtmata, ning teeb ise uue määruse, millega jätab taotluse rahuldamata, saab taotluse esitaja TsMS § 191 lg 1 järgi koosmõjus RÕS § 15 lg-ga 8 esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium