Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-7381
Kohtuasi
X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.04.2026 riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Määruskaebuse esitaja X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.04.2026 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
X (taotleja) esitas 31.03.2026 Harju Maakohtule e-kirja teel allkirjastamata taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Taotleja selgitas, et tema suhtes käib täitemenetlus, mille raames müüdi temale kuuluv korteriomand sundenampakkumisel. Taotleja soovib pärast müügist järelejäänud raha laekumist vormistada ühekordse elatise väljamaksmise oma alaealise poja ülalpidamiseks summas 14 400 eurot, mis kataks kogu ülalpidamiskohustuse
2-26-7381 kuni lapse täisealiseks saamiseni. See eeldab vastava kokkuleppe sõlmimist, mida saab tõestada notari juures või kinnitada kohtus. Taotleja vajab riigi õigusabi korras esindaja määramist, et vormistada vastav kokkulepe ühekordse elatisemakse tegemiseks oma alaealisele lapsele.
2.Maakohus palus 06.04.2026 kohtunõudes taotlejal selgitada riigi õigusabi korras esindaja määramise vajalikkust. Lisaks selgitas maakohus taotlejale, et juhul kui taotleja soovib jätkuvalt riigi õigusabi korras esindaja määramist, tuleb kohtule esitada täidetud ja allkirjastatud 1) taotlus riigi õigusabi saamiseks ja 2) majandusliku seisundi teatis (blanketid leitavad aadressilt https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid). Kohus määras taotlejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 13.04.2026. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 14.04.2026 määrusega taotluse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2, § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna taotleja ei kõrvaldanud taotluse puuduseid. Menetluskulud jättis maakohus taotleja kanda. Määruskaebus
4.Taotleja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võimaldada talle riigi õigusabi või saata asi tagasi maakohtule taotluse lahendamiseks.
4.1.Taotleja ei saanud puudusi kõrvaldada kohtu määratud tähtajaks, kuna taotleja pöördus kohtu soovitusel notari poole, et selgitada elatise ettemaksu lepingu sõlmimise võimalust. Taotleja sai 17.04.2026 notarilt tagasiside, milles selgitati, et taotletav toiming ei kuulu notari pädevusse, vaid maakohus peab kinnitama elatise ettemaksu kokkuleppe.
4.2.Harju Maakohtu 2016. a otsuse kohaselt on taotleja kohustatud maksma oma alaealisele lapsele elatist 200 eurot kuus. Taotleja eesmärk on täita oma kohustus alaealise poja (Y, sünd XX.XX.XXXX) ees ettemaksuna – kas 12 kuu (2400 eurot) ulatuses või kuni lapse täisealiseks saamiseni (14 400 eurot) – ning saada sellele vastav õiguslik kinnitus, mis vabastaks taotleja vastavaks perioodiks igakuistest maksetest ja täitemenetlusest. Elatise tasumise kohustuse ettemaksuga asendamine nõuab vanematevahelise kokkuleppe sõlmimist ja selle kohtu poolt kinnitamist. Notar seda teha ei saa, kuna see kuulub kohtu pädevusse. Ilma juriidilise abita ei suuda taotleja seda kokkulepet nõuetekohaselt koostada ega kohtule esitada. Menetluse edasine käik
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.1.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 2 järgi otsustab maakohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise tsiviilkohtumenetluse
2-26-7381 seadustikus sätestatud korras. TsMS § 475 lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine hagita asi, mis vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega tuli maakohtul kontrollida väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemise eeldusi.
6.2.Maakohus leidis, et taotleja menetlusabi avaldus oli puudustega. Taotleja kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud, st ei selgitanud riigi õigusabi korras esindaja määramise vajalikkust, samuti ei esitanud täidetud ja allkirjastatud taotlust riigi õigusabi saamiseks ega majandusliku seisundi teatist. Ainuüksi eeltoodu tõttu võis maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata.
6.3.Kuigi maakohus selgitas taotlejale, et taotluse menetlusse võtmisest keeldumine ei takista taotlejal pöörduda nõuetekohase taotlusega uuesti kohtusse, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada taotlejale järgmist.
6.4.Kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata. Väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse puhul tähendab see mh, et kui riigi õigusabi andmine on ilmselgelt välistatud, siis ei pea sellist avaldust menetlusse võtma. Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja jätnud maakohtule kõnealuses osas kaalumisõiguse, kas keelduda avalduse menetlusse võtmisest või jätta see rahuldamata. Seega võib kohus taotluse menetlusse võtmise otsustamisel hinnata ka riigi õigusabi andmise eelduseid, s.o eelkõige asja edulootust, taotleja õigusalaste teadmiste vähesust, millest tulenevalt võivad jääda tema õigused kaitseta, ning taotleja majanduslikku seisu, mis piirab taotlejal võimaldada endale kvalifitseeritud esindaja võtmise (RÕS §-d 6 ja 7; TsMS §-d 181 ja 182).
6.5.Maakohus on taotlejale 06.04.2026 kohtunõudes selgitanud, et juhul, kui taotleja soovib elatise tasumisega siduda täiendavaid kohustusi/tingimusi, on võimalik vanematel selles osas sõlmida ja allkirjastada omavaheline kokkulepe ja/või pöörduda notari poole vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Sellisel juhul koostab notar kokkuleppe projekti, mistõttu puudub vajadus täiendavalt esindaja määramiseks. Taotleja 20.04.2026 e-kirjast nähtuvalt ei ole notar ilmselt taotleja soovi mõistnud, kuna on vastanud raha hoiustamise kohta notarikontol, mitte vanemate vahelise kokkuleppe kinnitamise võimaluse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et taotleja taotlusest ja saadetud kirjadest nähtuvalt on tegemist asjaga, mis ei vaja kohtu sekkumist, kuna kohus ei kinnita ilma kohtumenetluseta pooltevahelist kohtuvälist kompromissi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et eelduslikult on taotleja võimeline ise enda õiguste eest seisma.
6.6.Maakohus selgitas 15.05.2026 määruskaebuse edastamise kaaskirjas õigesti, et juhul, kui taotleja ei ole siiski kindel, milline (õiguslik) instrument või toiming aitab tal saavutada soovitud eesmärki, milleks paistab olevat soov tasuda kogu nõutav elatis, sh tulevased nõuded ette ära ühekordse maksena, ja millise asutuse poole pöörduda, on taotlejal võimalus pöörduda Tallinna linna poole tasuta õigusnõustamise saamiseks (https://www.tallinn.ee/et/oigusabi). HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta ja soodustingimustel õigusabi (täpsem info www.juristaitab.ee ja https://www.just.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatudoigusabi).
2-26-7381
6.7.Lisaks märgib ringkonnakohus, et pärast taotluse menetlusse võtmisest keeldumist esitas taotleja kohtule üksnes selgituse, mille kohaselt ei saanud ta notarilt soovitud abi, kuid nõuetekohast allkirjastatud menetlusabi taotlust ja majanduslik seisundi teatist ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei oleks kohtul ka muude eelduste täidetuse korral olnud võimalik taotleja majanduslikku olukorda hinnata. Seejuures on taotleja taotluses märkinud, et korteri müügist laekunud rahast soovib ta 14 400 eurot tasuda lapsele elatiseks, millest võib eeldada, et taotlust ei oleks võimalik rahuldada ka taotleja piisavalt hea majandusliku seisundi tõttu. Taotleja väide, et tal puudub praeguste asjaolude tõttu võimalus advokaaditeenuse ise tasuda, kuna kõik vahendid, mis pärast korteri müüki laekuvad, lähevad ümberkolimise korraldamiseks, eluaseme ostmiseks ja põhivajaduste katmiseks, ei ole veenev ega põhjenda kehva majanduslikku olukorda.
6.8.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel taotleja kanda.
6.9.TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.