Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-3061
Kohtuasi
XX hagi Flinty väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.05.2021 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Flinty OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja Flinty OÜ (registrikood 11202155), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
OÜ
vastu
alusetult
saadu
menetluskulude
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.05.2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX hagi Flinty OÜ vastu alusetult saadu väljamõistmiseks. Harju Maakohus jättis 09.12.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.11.2020 otsusega maakohtu otsuse, rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 08.02.2021.
2.Hageja 13.11.2019, 22.11.2019 ja 26.10.2020 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on tal tekkinud menetluskulu kokku 12 516,01 eurot (6915,52 + 1620,49 + 3980), sh registripäringute kulu 26 eurot ja riigilõiv 3050 eurot. Eeltoodule lisandub istungitel osalemise kulu. Hagejale osutati õigusabi 66 tundi 34 minutit tunnihinnaga 150 eurot tund (sh käibemaks). Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis taotleb hageja kulude väljamõistmist käibemaksuga. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: • hagiavalduse ja tagamise taotluse koostamine – 11 tundi 38 minutit • suhtlus kohtuga – 7 minutit • kohtu määrustega tutvumine – 9 minutit • 11.04.2019 taotluse koostamine – 1 tund 3 minutit • suhtlus kliendiga – 8 minutit • vastuse koostamine kostja 12.04. ja 16.04.2019 esitatule – 5 tundi 58 minutit • kohtu 15.05.2019 määrusega tutvumine ja suhtlus kliendiga – 9 minutit • vastuse koostamine kostja 16.05.2019 seisukohale – 6 tundi 12 minutit • 19.07.2019 seisukoha koostamine – 7 tundi 16 minutit • kostja 01.08.2019 seisukohaga tutvumine – 14 minutit • vastuväite koostamine kohtu tegevusele – 2 tundi 7 minutit • ettevalmistus istungiks 1 tund 6 minutit • nõupidamine kliendiga – 53 minutit • 13.11.2019 istungil osalemine – 2 tundi 13 minutit • protokolliga tutvumine ja protokolli parandamise taotluse koostamine – 2 tundi 7 minutit • lõplike seisukohtade koostamine – 6 tundi 28 minutit • apellatsioonkaebuse koostamine – 8 tundi 57 minutit • vastus tagatise taotlusele – 4 tundi 8 minutit • vastus tagatise taotlusele ja istungiks ettevalmistus – 4 tundi 26 minutit • 26.10.2020 istungil esindamine – 1 tundi 15 minutit
3.Hageja teatas 16.02.2021 kohtule, et loovutas oma menetluskulude nõude OÜ-le KENTEX FINANCE EESTI ja palub menetluskulud hüvitada OÜ-le KENTEX FINANCE EESTI.
4.Kostja esitas kohtule tasaarvestuse avalduse, palus jätta rahuldamata hageja menetluskulude hüvitamise taotluse ning lugeda menetluskulude hüvitamise kohustus lõppenuks tasaarvestuse tulemusel. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 06.05.2021 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse
2-19-3061 11 300,50 eurot (sh riigilõiv 3050 eurot, tõendite kulu 23 eurot, õigusabikulud 8227,50 eurot, sh käibemaks) ja mõistis kostjalt OÜ KENTEX FINANCE EESTI kasuks välja menetluskulud 11 300,50 eurot ja viivise.
6.Maakohus leidis, et kostjal ei ole keelatud esitada tasaarvestuse avaldust tulevikus tekkivale menetluskulude hüvitamise nõudele, kuid kohtul ei ole võimalik seda lahendada menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise menetluses, sest tasaarvestuse kehtivuse hindamine väljuks menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raamidest ja sisuliselt hakkaks kohus menetluskulude kindlaksmääramisel lahendama iseseisvat sisulist vaidlust.
7.Maakohus tutvus toimiku materjalidega ja leidis, et hagejale osutatud õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg on üldjoontes põhjendatud ja vajalik, vastates menetlusdokumendi mahule, sisule ja panusele menetluses. Maakohus ei nõustunud kostja üldise vastuväitega, et materjalidega tutvumise ja kliendiga suhtlemise aega ei saa üldse pidada põhjendatuks. Advokaadist esindajal on kohustus teavitada klienti õigusteenuse osutamisega seonduvast ning õigusabi toimingute aluseks saavad olla eelkõige just kliendi esitatud juhised ning kohtu määrustes antud korraldused. Seega on kliendiga suhtlemine ja vaidluse materjalidega tutvumine vajalikud õigusabitoimingud. Menetluskulude põhjendatus ja vajalikkus ei saa sõltuda asjaolust, kas esindaja märgib selle kulu eraldiseisva reana või menetlusdokumendi sees.
8.Maakohus vähendas hagiavalduse koostamiseks kulunud tööaega. Kuivõrd menetlusosaliste vahel oli varem olnud samasisuline vaidlus (sama esindaja, sama nõue) pankrotimenetluse raames, nõustus maakohus osaliselt kostja vastuväidetega ja pidas koos hagi tagamise taotlusega põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 8 tundi.
9.Maakohus pidas 11.04.2019 taotluse koostamise aega põhjendatud ja vajalikuks. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu oli taotlus põhjendamatu. Taotluse esitamise hetkel olid tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud.
10.Maakohus vähendas kostja 12.04.2019 ja 16.04.2019 esitatule vastuse koostamise aega ja pidas põhjendatud ja vajalikuks 4 tundi. Kohus leidis, et kostja pakutud 2 tundi 30 minutit ei ole piisav menetlusdokumendi koostamiseks, sh selle aluseks oleva taotluse ja vastuse analüüsiks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks, arvestades kostja poolt korduvalt oma taotlus e täiendamist ja seisukohta pärast hagejale vastamise tähtaja määramist kohtu poolt ehk hageja ei koostanud vastust ühtsele terviklikule dokumendile, vaid pidi eraldi tuvastama, millises osas on dokumentide sisu sama või erinev ja mis osas on vaja vastust seetõttu täiendavalt muuta.
11.Maakohus vähendas 22.05.2019 seisukoha koostamise tööaega ja pidas vajalikuks 4 tundi. Seisukohas on 4 lk sisulist vastust, mis sisaldab nii uusi asjaoludega põhjendusi kui kostja varasema seisukoha õiguslikku analüüsi ja uusi õiguslikke põhjendusi.
12.Maakohus pidas 19.07.2019 seisukoha koostamise tööaega põhjendatud ja vajalikuks. Menetlusdokument käsitles põhjalikult kohtu poolt selgituskohustusega käsitletud teemasid, sh hea usu põhimõtte kohaldamist, mille osas hageja polnud varem seisukohta esitanud. Hageja väited selles osas on põhistatud õiguspraktikaga ja õigusteooriaga. Samuti on hageja vastanud kostja seisukohtadele ja taotlustele. Seetõttu leidis kohus, et dokumendi maht ega sisu ei anna alust pidada tööaega põhjendamatuks või ebavajalikus.
2-19-3061
13.Maakohus nõustus kostjaga ja vähendas vastuväite koostamiseks kulunud tööaega ja pidas põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 1 tunni 7 minutit. Vastuväide sisaldas varem esitatud taotluse selgemat väljendust.
14.Maakohus jättis välja mõistmata 12.11.2019 kliendiga nõupidamise kulu. Õigusabitoimingu ajaks olid menetluses esitatud kõik seisukohad ning menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, mistõttu ei saa nõupidamist seostada ühegi menetlustoiminguga, mis panustas menetlusse ja vastavalt ei saa nõupidamist pidada vajalikuks. Ülejäänud kliendiga suhtluse aega pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks.
15.Istungil osalemise aega pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks, kuna vaatamata istungi tegelikule kestusele pidi lepinguline esindaja istungil osalemiseks istungisaalis viibima vähemalt 2 tundi 12 minutit.
16.Maakohus nõustus osaliselt kostja vastuväitega protokolli parandamise taotluse ajakulule ning pidas põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 1 tunni. Kuivõrd taotlus kuulus rahuldamisele umbes pooles osas, tuleb umbes poole ajalise kulu osas pidada kulu põhjendatuks ja vajalikuks.
17.Arvestades lõplike seisukohtade sisu ja menetlusdokumendi mahtu, pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 4 tundi. Kohus leidis, et asjaolu, et hageja oli valmis kohtuvaidlused pidama suuliselt ja ei pidanud vajalikuks üleminekut kirjalikule menetlusele, ei tähenda, et hageja ei pidanud vajalikuks lõplike seisukohtade esitamist. Seetõttu ei anna kostja vastuväide alust jätta kulusid välja mõistmata.
18.Maakohus vähendas apellatsioonimenetluses teisele tagatise taotlusele vastamise ja istungiks ettevalmistamise tööaega ja pidas põhjendatuks ja vajalikuks 3 tundi, millest 2 tundi vastuse koostamiseks ja 1 tunni istungiks ettevalmistuseks.
19.Eeltoodust tulenevalt pidas kohus menetluskulusid põhjendatuks kokku ajalises ulatuses 54 tundi 51 minutit. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasumäär 150 eurot tunnis (sh käibemaks) on kooskõlas turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 8227,50 eurot (54 tundi 51 minutit x 150).
20.Kohus pidas põhjendatud kuluks hagi tagamise taotlusele lisatud registriväljavõtete kulu 18 eurot ja 05.10.2020 vastusele lisatud registriväljavõtete kulu 5 eurot. Kohus ei pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 22.11.2019 tehtud Pärna kinnistu registripäringut, sest toimikust ei nähtu registriväljavõtte kasutamist. Kostja määruskaebus
21.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada õigusabikulude kindlaksmääramise ulatuse osas, ja teha uue määruse, millega rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks maksimaalselt 7000 euro ulatuses. Alternatiivselt vähendada hageja menetluskulusid vastavalt kohtu äranägemisele.
22.Maakohus on TsMS § 175 lg 1 rikkudes mõistnud kostjalt välja hageja õigusabikulud põhjendamatult suures ulatuses. Vaatamata osalisele hageja õigusabikulude vähendamisele, on kohus jätnud arvestamata põhjendamatute ja ebavajalike õigusabikuludega.
2-19-3061
23.Kostja hinnangul ei ole tunnihind 150 eurot mõistlik. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta. Maksimaalne põhjendatud õigusabi tunnimäär võib praeguses asjas olla 140 eurot koos käibemaksuga.
24.Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja menetluskulud on oluliselt suuremad kui kostja omad. Tuleb arvestada asjaoluga, et kostja menetluskuludel on oluline roll olnud ka sõidukuludel. Hagejal sõidukulu puudub, kuid menetluskulud on siiski suuremad kui kostjal. Eelnimetatud asjaolu tõttu tuleb kohtul tagada osapooltele võrdsus ja välistada põhjendamatuid ning ebavajalikke menetluskulusid.
25.Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et materjalidega tutvumise ja kliendiga suhtlemisele kulunud aeg 4 tundi 19 minutit on põhjendatud. Eelnimetatud toimingud peavad olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav seisukoht. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada hageja lepingulise esindaja ajakulu vähemalt 4 tunni 19 minuti ulatuses.
26.Hageja 11.04.2019 esitatud taotluse koostamise ajakulu on põhjendatud 40 minutit, kuna sisuliselt ühe lehekülje pikkuse taotluse koostamiseks ei kulu 1 tund 3 minutit.
27.Hageja 22.05.2019 seisukoha koostamise tööaeg on arvestades selle sisu ja mahtu põhjendatud 4 tunni asemel 2 tundi 30 minutit. Menetluse edasine käik
28.Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
31.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 11 300,50 eurot, millest 3050 eurot moodustas riigilõiv, 23 eurot tõendite kulu ja 8227,50 eurot õigusabikulud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse hageja õigusabikulude osas, leides, et õigusabikulud on põhjendatud maksimaalselt 7000 euro ulatuses või alternatiivses käsitluses, et kulud on põhjendatud vastavalt kohtu äranägemisele. Riigilõivu ja tõendi kulu väljamõistmise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Kostja leiab, et maakohus hindas hageja lepingulise esindaja ajakulu osade menetlustoimingute puhul põhjendatuse ja vajalikkuse aspektist vääralt, pidas ebaõigesti hüvitatavaks menetluskuluks kliendiga suhtlemist. Samuti oli kostja arvates ebamõistlikult kõrge hageja esindaja tunnitasu. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse ning esindaja tunnitasu osas, lähtudes kostja määruskaebuse väidetest.
2-19-3061
32.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
33.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. See, et kostja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga konkreetsete menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus ajakulu kohta.
34.Ringkonnakohus on vastupidiselt kostjale seisukohal, et kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest. Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et hageja lepinguline esindaja suhtles hagejaga ja et see oli vajalik kliendi esindamiseks, sh seisukohtade kujundamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks, ulatuses, milles maakohus seda mõistlikuks pidas.
35.Kostja on hageja 11.04.2019 esitatud taotluse koostamiseks vajaliku ajakulu põhjendamisel viidanud, et 1-leheküljelise dokumendi koostamiseks piisab 40 minutist. Ringkonnakohtu arvates ei ole õige põhimõte, et kirjalike menetlusdokumentide ajakulu hindamisel on põhjendatud lähtuda eelkõige vastava dokumendi lehekülgede arvust. Ajakulu hindamisel on lisaks mahule oluline kriteerium ka dokumendi sisu. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et lehekülgede arvu põhist ajakulu arvestuse reeglit ei toeta seadus ega kohtupraktika ning hinnang menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujuta endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Ringkonnakohtul puudub alus sekkuda maakohtu otsustusse, et 11.04.2019 esitatud taotluse koostamiseks kulus põhjendatult 1 tund 3 minutit.
2-19-3061
36.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja 24.05.2019 seisukoha (maakohtu määruses ja määruskaebuses ekslikult märgitud 22.05.2019 seisukoht, I kd, tl 160–209 koos lisadega) koostamise ajakulu tuleb täiendavalt vähendada. Maakohus on oma hinnangut hageja lepingulise esindaja tööaja vajalikkuse ja mahu kohta piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtul puudub alus nõustuda kostjaga, et seisukoha koostamise ajakulu peaks olema 4 tunni asemel 2 tundi 30 minutit.
37.Kostja on määruskaebuses leidnud, et poolte ebavõrdne kohtlemine seisneb ka selles, et maakohus pidas hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks suuremas mahus, kui olid kostja õigusabikulud, kuigi kostja kulud sisaldasid ka sõidukulu, mida hageja esindajal ei olnud. Kolleegium märgib, et asjaolust, et kostja esindajal kulus maakohtus vähem aega menetlustoimingute tegemiseks kui hageja esindajal, ei saa järeldada hageja esindaja ajakulu põhjendamatust. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17, Riigikohtu 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 17). Seega ei pidanud maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel poolte esindajate ajakulu võrdsusest lähtuma.
38.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus.
39.Kostja viitas Riigikohtu praktikale ja leidis, et mõistlikuks tunnitasuks võib pidada 140 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus on kostjaga eri meelt ka põhjendatud tunnitasu määra osas. Ringkonnakohus möönab, et Riigikohus on varasemas kohtupraktikas üldjuhul põhjendatuks ja vajalikuks pidanud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga ja käibemaksuta. Samas on Riigikohus põhjendatuks ja vajalikuks pidanud nii tunnitasu 147,49 eurot käibemaksuga (Riigikohtu 14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, p-d 5 ja 13), 153 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) kui ka 170 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Maakohus on tasumäära osas juhindunud konkreetsest vaidlusest, Riigikohtu praktikast ja turu keskmist tasust. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire, leides, et praeguses asjas on põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud vandeadvokaadi mõistlikuks tunnihinnaks 150 eurot (käibemaksuga).
40.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks.
41.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
42.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
2-19-3061 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.