Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu avaldus R. K.i vastu võlgnevuse 1445,20 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 300,69 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2706,58 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: korteriühistu Virbi 18 (registrikood 80272468; Virbi 18, 13629 Tallinn; e-post: [email protected]) Avaldaja lepinguline esindaja: Marina Suhnjova (KETA ÕIGUSBÜROO OÜ; registrikood: 12559190; e-post: [email protected]; tel: 5691 5679) Puudutatud isik: R. K. (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Kaarma (Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee; Kentmanni 6, Tallinn 10116; e-post: [email protected]).
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine; kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata puudutatud isiku R. K. taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
2.Rahuldada avaldus osaliselt.
3.Mõista välja puudutatult isikult R. K. avaldaja Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 1532,15 eurot.
4.Välja mõista puudutatult isikult R. K. avaldaja Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (1 532,15 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele.
2-20-16708 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Puudutatud isik on korteri Virbi tn 18-39 Tallinnas omanik. Elamu hooldamist teostab Virbi tn 18 Korteriühistu. Puudutatud isik on kohustatud kandma tema kaasomandi suurusega vastavalt jaotatud korteriühistu kulud seoses kaasomandi majandamisega ning tema enda elamukommunikatsiooni kaudu tarbitud kommunaalkulud. Puudutatud isik ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt.
2.Perioodil 09.01.2017 kuni 09.09.2019. a esitatud majandamiskulusid tasus puudutatud isik viivitamisega, mistõttu nõuab avaldaja viivist. 09.09.2019 kuni 09.10.2020. a esitatud majandamiskulud summas 1505,45 eurot jättis puudutatud isik osaliselt või täielikult tasumata. Tasumata põhivõlg on 1445,20 eurot (esitatud 1505,45 miinus makstud 60,25).
3.Korteriühistu põhikirja punkti 3.2.10 kohaselt on viivisemäär on 0,07%. 11. novembri 2020. a seisuga on viiviste võlg 300,69 eurot, millest 2017. a viivised on 166,99 eurot, 2018. aasta viivised on 34,11 eurot (viivisemäär 0,0219%) 2019. a viivised on 62,42 eurot ning 2020. a viivised on 37,17 eurot (viivisemäär 0,0219%).
4.Perioodil 09.01.2017-09.08.2019 puudutatud isikule arvetes esitatud majanduskulude liikide ja kulude osas puudub vaidlus, sest puudutatud isik maksis põhimaksed täielikult ära. Seega TsMS § 231 lg 2 kohaselt selle perioodi muud asjaolud (otsustused majandamiskulude liikmete vahel jagamise kohta) ei vaja tõendamist. Nimetatud perioodi eest nõuab avaldaja puudutatud isikult ainult viivist maksete hilinemise tõttu. Viiviste arvestus: 166,99 eurot – 2017. a eest + 34.11 eurot 2018.a eest + 34,07 eurot kuni 31.08.2019. a, mis on kokku 235,17 eurot. Puudutatud isik jättis osaliselt või täielikult tasumata 09.09.2019 - 09.10.2020. a esitatud arved, kust on näha millised majanduskulude ja summad jättis puudutatud isik tasumata, s.o. halduskulud – 0,150 eurot/m2, majade korrashoid – 0,107 eurot/m2, hooldusremont – 0,07 eurot/m2, remondimaks – 0,26 eurot/m2 (8 kuud) ja 0,7 eurot/m2 (4 kuud), mille tariifide kehtestamine ja jagamine liimete vahel tõendab avaldaja korteriühistu 22.08.2019.a üldkoosoleku otsusega ja kehtestatud majanduskavaga ning korteriühistu 18.11.2020.a otsusega ja kehtestatud majanduskavaga. Samuti arvetes on kajastatud tarbimiskulud, mis jaotatakse korteriomanike vahel vastavalt tarbimisele m2 kaupa seaduse ja põhikirja alusel, s.o. küte üldelekter, prügivedu, vee hälve; või arvestite näitude alusel, s.o. vesi ja
2-20-16708 kanalisatsioon ja vee soojendamine. Alates 09.09.2019 - 09.10.2020. a on esitatud arved ülalmainitud majandamiskuludega summas 1505,45 eurot, mis jättis puudutatud isik osaliselt tasumata, tasudes ainult 60,25 eurot (läks 09.09.2019. a arve katteks). Tasumata põhivõlg on 1445,20 eurot (esitatud 1505,45 miinus makstud 60,25). Seega nõuab avaldaja kõike arvetes ülalmainitud tasude ja tarbimiskulude tasumist. Samuti mainitud perioodi eest nõuab avaldaja viivist, mis oli 11.11.2020. a seisuga summas 65,52 eurot. Ülaltoodust avaldaja põhivõla nõue on 1445,20 eurot perioodi 09.09.2019 kuni 09.10.2020. a eest ning viivisnõue 300,69 eurot perioodi 09.01.2017. a kuni 09.10.2020. a seisuga 11.11.2020.a.
5.Avaldaja palub mõista välja R. K.i’lt majanduskulude võlg 1745,89 eurot (põhivõlg 1445,20 eurot ja viiviste võlg 11.11.2020.a seisuga 300,69 eurot) korteriühistu Virbi 18 kasuks; mõista välja R. K.i’lt korteriühistu Virbi 18 kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 1445,20 eurolt alates 12.11.2020. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
6.Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib avaldaja järgmist. Alusetu on vastuväide, et avaldaja peab esitama täiendavad tõendid haldus-, hooldus-, korrashoiu- ja remonditariifide täiendamiseks näiteks tööajatabelid, lepingud, jmt. KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mitte tegelikust igakuuliseid korrashoiule tehtud kuludest jaotatud majandamiskulud. Majanduskava kinnitatakse üldkoosolekul. Avaldaja on esitanud 2019 ja 2020. aastate majanduskavad koos haldus-, hooldus-, korrashoiu- ja remonditariifidega ja nende kinnitavad üldkoosoleku otsused. Võlgnik ühistu otsuseid vaidlustanud ei ole, seega need on kehtivad.
7.Ei vasta tõele, et R. K.il puudub võlg korteriühistu ees. Võlgnik oli teadlik, et oktoobris 2019.a tema poolt tasutud summad arvestati varasema võla katteks (VÕS § 88 lg 4 ja 5).
8.Avaldaja viivisnõue seisuga 11.11.2020 on 299,87 eurot.
9.Võlgnikule 09.09.2019. a. esitatud arvetest sai võlgnik näha, et 30.09.2019-ks tuleb maksta 1826,71 eurot. Oktoobris 2019.a tasus võlgnik 1800 eurot märkusega võla tasu, seega mõistlik inimene sai aru, et tasumata on 26,71 € (1826,71-1800) ning kõik tasutud summad on arvesse võetud. TSÜS § 158 lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos, siis avaldaja leiab, et võlgnik tunnistas 9.09.2019. arves kajastatud põhivõlg 1826,71 eurot korteriühistu ees selle osalise tasumisega summas 1800 eurot.
10.Pärast 12.11.2020 avalduse/nõude esitamisest kohtusse oli puudutatud isikule esitatud uued majandamiskulude arved perioodil novembris 2020 kuni aprillini 2021 summas 769,65 eurot, mida ta ei maksnud. Sel põhjusel tahab avaldaja oma nõuet antud asjas suurendada uue perioodi 09.11.2020 kuni 30.04.2021-ni (maksetähtaeg 30.04.2021) esitatud arvete arvel, s.o. põhivõlg summas 769,65 eurot ning viiviste võlg 13,85 eurot seisuga 09.05.2021 (kokku on 783,50 eurot). Avaldaja palub seda menetleda ühes menetluses ning on tasunud riigilõivu 50 eurot. Ülaltoodust avaldaja täpsustab oma nõuet järgmiselt: mõista välja R. K.i’lt: majanduskulude võlg 1745,89 eurot perioodi 09.01.2017 kuni 31.09.2019-ni eest (põhivõlg
2-20-16708 1445,20 eurot ja viiviste võlg 300,69 eurot 11.11.2020.a seisuga); viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 1445,20 eurolt alates 12.11 2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni; majanduskulude võlg 783,50 eurot perioodi 09.11.2020 kuni 30.04.2021-ni eest (põhivõlg 769,65 eurot ja viiviste võlg 13,85 eurot seisuga 09.05.2021); viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 769,65 eurolt alates 10.05.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Puudutatud isiku seisukohad
11.Avaldaja ei ole kohaselt ära tõendanud võlgnevuse olemasolu, selle kujunemist ja suurust. Kõikidel arvetel kajastuvad ka „Ekspluatatsioonitasud“, mis koosnevad hoolduskuludest, majade korrashoiukuludest, hooldusremondi kuludest ja remondimaksetest. On ilmne ja selge, et nimetatud tasude taga sisaldub inimeste töö. Paraku ei ole avaldaja avalduses esile toonud mistahes tõendeid nende kulude aluseks olevate arvestuste kohta. R. K. ei pea võimalikuks ja vajalikuks tasuda tasusid, mille tekkimise kohta avaldaja ei ole esitanud mistahes ülevaadet. R. K.i hinnangul tuleks avaldajal esitada tõendid selle kohta, kes, millal, kui palju ja mida ekspluatatsioonikulude tekkimisega seonduvalt tegi (näiteks tööajatabelid, lepingud, jmt). Samuti näiteks, mida ühistu ühisrahade eest konkreetselt ostis ning mille jaoks. Tasud ei saa olla väljamõistetavad lihtsalt abstraktselt ning tulenevalt sellest, et need on arvetele märgitud. Ka maakohus on 17.12.2020 määruse punktis 5 avaldajale juba selgitanud, et üksnes sellega, et korteriühistu liikmel on korteriühistu põhikirja kohaselt kohustus tasuda elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja korteriühistu on esitanud tasumiseks arved, ei saa tõendada võlgnevuse olemasolu, selle kujunemist ja suurust. R. K. leiab, et avaldus tuleks seonduvalt arvetele märgitud ekspluatatsioonitasudega jätta rahuldamata, kuivõrd avaldaja ei ole esitanud tasude kujunemise aluseks olevat informatsiooni.
12.Avaldaja on esitanud kohtule vaid arved ning 2019 ja 2020 aasta kohta ka otsused majandamiskulude liikmete vahel jagamise kohta. Avaldaja ei ole esitanud aga mistahes tõendit selle kohta, mis suuruses olid ühistul kokkuvõtlikud kommunaalmaksed, mis seejärel ühistu liikmete vahel jaotati. On selge, et ühistu pidi saama teenusepakkujatelt teenuste eest koondarveid. Piltlikult on avaldaja praegusel juhul ka kommunaalmaksed lugenud sissenõutavaks vaid seeläbi, et arvetele on vastavad kommunaalmaksed märgitud. Avaldus tuleks eeltoodu tõttu ka seonduvalt arvetele märgitud kommunaalmaksetega jätta rahuldamata, kuivõrd avaldaja ei ole esitanud maksete kujunemise aluseks olevat informatsiooni. Hageja põhistamiskoormis on viia kokku arvetel märgitu ja majanduskavas vastu võetu ning põhistada majanduskavast n-ö välja jäävat osa.
13.R. K. lisab, et on korteriühistu juhatuse poole varem korduvalt pöördunud teabe saamiseks seonduvalt ka arvetele märgitud summadega, milline õigus tal korteriühistu liikmena on tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-st 45. Korteriühistu juhatus on aga keeldunud küsitud teavet väljastamast ja ühe korra on seda teinud vaid kohtu sekkumisel, mille osas on olemas ka kostja kasuks jõustunud kohtulahend (nr 2-17-13391).
14.R. K.il puudub võlg korteriühistu ees. Maksekorraldustest nähtuvalt on R. K.i korteri eest korteriühistule tasutud 15.01.2019 summa 100 eurot, 10.10.2019 summa 300 eurot, 14.10.2019 summa 400 eurot ning 16.10.2019 summa 400 eurot. Seega kokku 1200 eurot. R. K. märgib, et korteriühistu ei ole neid makseid arvesse võtnud, kui on R. K.ile arvutanud avalduses esitatud 1445,20 euro ja viivise 300,69 euro suuruse väidetava võla.
2-20-16708
15.Puudutatud isik ei nõustu kohtu n-ö eelhinnanguga selles osas, et korteriomaniku suhtes kohtumenetluse alustamiseks ei ole korteriühistu juhatusel vaja korteriomanike üldkoosoleku otsust. Kui kehtivate õigusaktide kohaselt on kohtu hinnangul selline olukord õiguspärane, siis tuleb kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus selliste lubavate õigusaktide sätete põhiseadusvastasuse tuvastamiseks või asjakohase regulatsiooni puudumise põhiseadusvastasuse tõttu.
16.Ka maakohus on oma 19.04.2021 määruse punktis 11 selgitanud, et korteriühistu peab oma kommunaal- ja majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Kohus selgitas, et selleks tuleb tõendada muuhulgas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Kohus märkis, et arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi korteriomandi omanik majandamiskulude eest tasuma ja et nõude tõendamiseks ei saa olla üksnes raamatupidajalt saadud tõend või arvutuste ja maksete koondtabel, samuti ei saa tõendina käsitleda võlgnikule arve(te) esitamist. Kohus selgitas, et avaldajal lasub tõendamiskoormis kommunaal- ja majandamiskulude nõudmisel. Tõendada tuleb kommunaal- ja majandamiskulude aluseks olevaid asjaolusid, mis võivad põhineda korteriühistu üldkoosoleku otsustel, põhikirjal, korteriühistule teenusepakkujate poolt esitatud arvetel, teenuste ja võla arvestusperioodi ülevaatel. Tõendiks võivad olla esmast õigust sätestavad dokumendid: kehtivate üldkoosoleku otsuste protokollid, milles on märgitud hooldus- ja remondikulude tariifid; tarnijate esitatud arved ja vastavate kulude jaotus ühistu liikmete vahel, mis tõendab tarnijatelt sisse ostetud kommunaalteenuste summasid. Avaldajal on eeltoodust tulenevalt kommunaal- ja majandamiskulude suurus ja tekkimine tõendamata. Avaldaja on 11.03.2021 vastuse lisadena 2 ja 3 esitanud asjakohase info vaid ühe kuu kohta. Ülejäänud perioodi osas on avaldajal tõendid kohtule esitamata, mistõttu selles osas ei saa avaldaja väidetav põhinõue ega seonduv viivisenõue kuuluda rahuldamisele.
17.Halduskulud on alates juulist 2018 arvutatud jõustunud kohtulahendi kohaselt kehtetu tariifi alusel. Avaldaja esitas 29.12.2020 esitatud avalduse täienduse lisadena R. K.’ile esitatud arved (lisas 2 arved 2018. aasta kohta, lisas 3 arved 2019. aasta kohta ning lisas 4 arved 2020. aasta kohta). Arvetelt on näha, et alates juuli arvest 2018 (08.07.2018 arve nr 07-39) on avaldaja rakendanud halduskulude tariifina 0,150 EUR/m2 kohta. 05.03.2021 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-18-12673 määruse, millega tunnistati kehtetuks Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 27. juuni 2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuse 4 esimene lause, millega kinnitati halduskulude tariifiks 0,15 eurot/m2 alates 2018. a juulist (vt määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse punkt II.5, lk 2). Eeltoodust tulenevalt on avaldaja esitanud alates 2018. aasta juulist R. K.’ile halduskulude teenuste eest arveid kehtetu tariifi alusel. Avaldaja poolt avalduses nõutu väidetava põhivõla ja seonduva viiviste summa ei ole eeltoodud põhjusel õige ja ei saa kuuluda välja-mõistmisele.
18.Avaldaja on 09.05.2021 menetlusdokumendis väljendanud, et R. K.’il on täiendavalt perioodi november 2020 kuni aprill 2021 eest tasumata majandamiskulusid, mistõttu avaldaja suurendab oma põhivõlga 769,65 euro ning viiviseid 13,85 euro võrra. Tegemist on hagi (avalduse) aluste muutmise katsega, millega puudutatud isik ei ole nõus ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu ning esitab selle kohta vastuväite TsMS § 376 lg 1 mõistes.
2-20-16708
19.R. K. ei ole kunagi tunnistanud avaldaja poolt esitatud arvete õigsust ja sissenõutavust. Kohtumääruse põhjendused
20.Puudutatud isik ei nõustu, et korteriomaniku suhtes kohtumenetluse alustamiseks ei ole korteriühistu juhatusel vaja korteriomanike üldkoosoleku otsust. Kui kehtivate õigusaktide kohaselt on kohtu hinnangul selline olukord õiguspärane, siis tuleb kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus selliste lubavate õigusaktide sätete põhiseadusvastasuse tuvastamiseks või asjakohase regulatsiooni puudumise põhiseadusvastasuse tõttu. Kohus märgib, et jääb 19.04.2021 määruses avaldatud seisukoha juurde. MTÜS § 19 lg 1 p 4 käesoleval juhul ei kohaldu, sest puudutatud isik pole korteriühistu juhatuse ega muu põhikirjaga ettenähtud organi liige. Ka muul alusel pole korteriomanikuga õigusvaidluse pidamiseks vajalik korteriomanike otsus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-12673 p 9.2). Korteriühistu juhatuse esimees A. P. ja juhatuse liige P. K. on 23.10.2019.a väljastanud volikirja Marina Suhnjovale korteriühistu esindamiseks. Avaldusele lisatud korteriühistu põhikirjast nähtub, et korteriühistu juhatuse pädevusse kuulub - ühistu huvide kaitsmiseks võib juhatus anda volituse esindajale esindamaks ühistut kohtus või muudes õigustoimingutes (punkt 6.11). Seega avaldaja esindajal on kehtiv esindusõigus avaldaja suhtes. PS § 15 lõike 1 teises lauses antud igaühele põhiõigus nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. PSJKS § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti. PSJKS § 14 lg 2 sätestab, et asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Seejuures ei lahenda Riigikohus õigusvaidlust, mis kuulub lahendamisele haldus-, tsiviil-, kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjades kohaldatavate kohtumenetluse sätete järgi. Asjassepuutuvuse hindamisel peab kohus lähtuma sellest, kas õigusnormi tuleb kohtuasjas kohaldada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-11-02, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt nt RKÜK 26. märtsi 2013. aasta otsus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 18). Taotlus jätta kohaldamata seaduse sätted ja tunnistada need põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, mis on kohtu enda ülesanne (Riigikohtu 20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 46). Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esindaja esindusõigust puudutav ja seda reguleeriv normistik (eelkõige KrtS § 20 lg 1 viitega MTÜS § 19 lg 1 p-le 4) käesoleva vaidluse puhul määrav, vaid lähtuda tuleb eelkõige VÕS kohustuse täitmist reguleerivatest sätetest ning KrtS majandamiskuludega seonduvat reguleerivatest sätetest. Seega ei ole KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 4 käesolevas asja kohaldatav ning sellest johtuvalt on täitmata normi asjassepuutuvuse kriteerium. Seetõttu tuleb puudutatud isiku vastav taotlus jätta läbi vaatamata.
2-20-16708
21.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
22.Kuni 31.12.2017.a kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Lõige 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
23.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega (I kd, tlk 6) on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga Virbi tn 18-39, Tallinn. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude ja viivise tasumist. Avaldaja palub mõista välja R. K.i’lt: majanduskulude võlg 1745,89 eurot perioodi 09.01.2017 kuni 31.09.2019-ni eest (põhivõlg 1445,20 eurot ja viiviste võlg 300,69 eurot 11.11.2020.a seisuga); viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 1445,20 eurolt alates 12.11 2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni;
2-20-16708 majanduskulude võlg 783,50 eurot perioodi 09.11.2020 kuni 30.04.2021-ni eest (põhivõlg 769,65 eurot ja viiviste võlg 13,85 eurot seisuga 09.05.2021); viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 769,65 eurolt alates 10.05.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
24.Puudutatud isik on väitnud, et nõude puhul, mis puudutab võlga perioodil 09.11.2020 kuni 30.04.2021, on tegemist lubamatu hagi muutmisega. Kohus puudutatud isikuga ei nõustu ning leiab, et tegemist on nõude suurendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt, mis on lubatav.
25.Puudutatud isik märgib, et tal ei ole võimaldatud arvete aluseks olevate ostuarvetega. Kohus märgib, et dokumentidega tutvumise temaatika ei ole käesoleva vaidluse esemeks. KrtS § 45 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 sätestab, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. KrtS § 45 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Seega olukorras, kus avaldaja juhatus takistab puudatud isikut ostuarvetega tutvumast, on avaldajal võimalus pöörduda vastava palvega korteriomanike üldkoosoleku või kohtu poole. Siiski ei ole nimetatud asjaolu aluseks arvete mittetasumisele. Olukorras, kus pärast dokumentidega tutvumist selgub, et arved on arvestatud ebaõigesti, siis on võimalik nõuda korteriühistult alusetult tasutud summade tagastamist.
26.Avaldaja põhikirja (I kd, tlk 9-14) p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osas maja korterite kogupinnast. Avaldaja põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse 1) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; 2) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.
27.Kohus on avaldajale 19.04.2021 määruses selgitanud, et korteriühistu peab oma kommunaal- ja majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt ka RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Selleks tuleb tõendada
2-20-16708 muu hulgas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (vt RKTKo 3-2-1-53-10, p 14). Arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi korteriomandi omanik majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Nõude tõendamiseks ei saa olla üksnes raamatupidajalt saadud tõend või arvutuste ja maksete koondtabel, samuti ei saa tõendina käsitleda võlgnikule arve(te) esitamist (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14). Avaldaja on kohtule esitanud KÜ majanduskavad (I kd, tlk 86 – 2019. a kava; I kd, tlk 102 – 2020. a kava), samas majanduskavaga on kindlaks määratud üksnes ekspluatatsioonitasude (halduskulud, majade korrashoid, hooldusremont, remondimaks) suurus. Kommunaalmaksete aluseks olevad tõendid on vaatamata kohtu ja puudutatud isiku korduvatele selgitustele jätkuvalt esitamata. Seega nimetatud (s.o kommunaalmaksete) osas jääb avaldus rahuldamata. Seega võiks perioodil 09.09.2019 - 30.04.2021 ekspluatatsioonikulude eest tasumisele kuuluda 1592,40 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: Aasta
Kohus selgitab, et on halduskulude suuruseks arvestanud 0,1 eurot/m2 kohta, kuivõrd puudutatud isik on tõendanud, et Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12673 on kehtetuks tunnistatud halduskulude tariifiks kinnitatud määr 0,15 eurot/m2 kohta. Kohus on kulude suuruse arvestanud varasemalt kehtinud määra alusel. 2021. a lisandunud elamukindlustuse osas ei ole avaldaja alusdokumente esitanud, mistõttu on nimetatud osas nõue alusetu.
28.KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik ei ole esile toonud ning tõendanud, et mõni avaldaja poolt nõutava kulu puudutatud isiku kanda jätmine oleks hea usu põhimõttega vastuolus.
29.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on
2-20-16708 täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
30.Puudutatud isik on tõendanud, et ta on 2019. a tasunud kokku 1200 eurot (I kd, tlk 175 – 178, maksekorraldused). Avaldaja on aga selgitanud, et nimetatud maksed on arvestatud varasemate võlgnevuste katteks (vt I kd, tlk 190-192). Kuivõrd varasemad võlgnevused ei ole käesoleva vaidluse esemeks, siis kohus nimetatud osas sisulist seisukohta ei võta. Samas on kohus VÕS § 88 lg 6 tuginedes seisukohal, et avaldaja on õiguspäraselt toonud esile arvestuse, mille kohaselt 2019. a tasunud maksed on arvestatud varasemate võlgnevuste katteks. Seega ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta oleks alates 09.09.2019 sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks makseid teinud (v.a makstud 60,25 eurot, mille kohus arvestab võlast maha). Seega on kohus seisukohal, et puudutatud isik on kohustust rikkunud.
31.Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude (s.o ekspluatatsioonitasude) eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 532,15 eurot (1592,40 - 60,25).
32.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja palub mõista välja R. K.i’lt: perioodi 09.01.2017 kuni 31.09.2019-ni eest viiviste võlg 300,69 eurot 11.11.2020.a seisuga; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 1445,20 eurolt alates 12.11 2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni; perioodi 09.11.2020 kuni 30.04.2021-ni eest viiviste võlg 13,85 eurot seisuga 09.05.2021); viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 769,65 eurolt alates 10.05.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2-20-16708 Kohus on ülal jõudnud järeldusele, et avaldaja nõuded on põhjendatud üksnes osaliselt. Avaldaja ei ole tõendanud kommunaalkulude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu oli nõue nimetatud osas läbivalt alusetu. See on omakorda muutnud ebaõigeks avaldaja viivisearvestuse. Arvestades nõude rahuldamise ulatust ning selle aluseks olevaid asjaolusid (mh seda, et halduskulude tariif on tagantjärgi kehtetuks tunnistatud), leiab kohus, et põhjendatud on rahuldada üksnes edasiulatuv viivisenõue. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt summas 1 532,15 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.06.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
33.Kõik muud väited ja tõendid, mis käesolevas kohtulahendis käsitlust ei leidnud, on kohtu hinnangul asjassepuutumatud, mistõttu kohus neid ka ei hinnanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
35.Avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, samas on avaldaja esitanud puudutatud isiku vastu osaliselt alusetu nõude. Kohus on tsiviilasja hinda arvestades rahuldanud nõude ca pooles ulatuses. Seega leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
36.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.06.2021 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.