Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade, milles märkida pankroti väljakuulutanud kohtu nimi, pankrotimääruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja 1 (7)

2-21-8173 koht. Pankrotiteates märkida nõuete tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ja seda, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulud

Määrata E.J. (pankrotis) pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasuks PankrS § 23 alusel xxxxxxxxxxxx € (xxxxxxxxxxxx), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxx € (kokku summas xxxxxxxxxxxx €), millest xxxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxxx € tasuda pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxxx eurot välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is).

2-21-8173 teatas ta järgmist: „ Umbes 5a tagasi oli mul eelmise auto kindlustusrahade eest soetatud Nissan Almera, 2003a, mille müüsin 300euroga autoremondi lukksepale kui see auto jäi tee äärde elektroonilise kütusepihusti rikkega, mille vahetamise hinnaks nimetati sel hetkel umbes 600euri. Hinda selgitati põhimõtteliselt mootoriremondi hinnaga. Saadud raha eest soetasin 90dnate aasta Peugeot 406. See auto läks aasta hiljem vanarauda, kui Pärnus tuli üks suvi nii tugev paduvihm, et auto uppus ära keset Lai tänavat Konsertimaja juures. Õnneks oli autol piisavalt kaalu, et saada taas paarsada eurot, mille eest soetasin tuttavalt projekti autoks kujunenud 2002a Toyota Avensise. Antud auto korda tegemine jäi mul pooleli keretööde tõttu ja ma andsin selle mingi aeg oma praegusele elukaaslasele. Hetkel ootab Toyota veermike korda tegemist ja küljekarpide aukude lappimist. Kardan, et remondi hind tuleb suurem kui sarnaste mudelite hetkeline turuhind.“ 3) Talle ei kuulu osalusi äriühingutes ja ta ei ole juhatuse liige, kuid on registreeritud FIE-na: FIE E.J.-P.B.. Põhitegevusalaks on geelküünte tegemine. Ajapuuduse tõttu on ta jätnud endale 2 klienti kuus ja seega teenib 50 €/kuus. Vähesel määral jätkab ta tegevust seetõttu, et vajadusel (nt põhitöökohal koondamisel ) suudaks kohe tegevust küünetehnikuna jätkata. Küünetehniku tegevuses on kulud ja tulud olnud peaaegu võrdsed. Kuna see on tal kõrvaltegevusala, siis ta ei ole seda probleemiks pidanud. 4) Talle ei ole kuulunud, ega kuulu ka praegu tulirelvi. 5) Talle kuulub koduse majapidamise esemena 8 aasta tagasi järelmaksuga soetatud pesumasin LG, mis on olnud pidevas kasutuses. 6) Talle kuulub tehnikavahenditena: 3 aastat vana nutitelefon Huawei P20, soetatud 3 aastat tagasi, ostuhinnaga 199€; järelmaksuga on märtsis 2019 soetatud sülearvuti Acer Aspire 1 A114-32 Gemini Lake Pentium W10 S (Lepingu tähtaeg on 12.03.2022 ja jääk on praegu 54,82 €, järelmaksu tasub elukaaslase õde, kes arvutit kasutab); oktoobris 2020 soetatud sülearvuti ASUS VivoBook, ostuhinnaga 599€, vajalik talle endale FIE-na raamatupidamise jaoks ja ID-kaardiga tehtavate toimingute jaoks ning digiallkirjastamisteks. Kummagi hetkehinda ei tea, kuna tehnika hinnad langevad kogu aeg. 7) Võlgniku eluruumides asub elukaaslasele kuuluvat vara ja samuti kasutab elukaaslane võlgnikule kuuluvat vara. Muud teistele isikutele kuuluvat vara tema valduses ei ole ja teiste valduses pole muud temale kuuluvat vara. 8) Võlgnik elab 10 aastat samas 2-toalises üürikorteris. Korteriüür on xxxxxxxxxxx, lisandub vara kindlustusmakse 10 €, elekter ( suvel ca 40€, talvel ca 130€) ja majandamiskulud korteriühistule ca 70 €. Korteris elab võlgnik koos elukaaslasega ja kulud tasuvad pooleks. 9) Võlgniku nimel on sõlmitud telefoni/sideteenuste lepingud Telia Eesti AS-iga. Korteriga seotud lepingud on sõlmitud korteriomaniku nimel ja võlgnik tasub neid. 10) Võlgniku suhtes on makseettepanekuid ja pooleli on menetlus Credit.ee OÜ nõudes võla sissenõudmiseks, ts asjas nr 2-21-104780. 11) Võlgnik on vallaline ja tal ei ole lapsi. 12) Ta on omandanud Pärnu Kutsehariduskeskuses elektroonikaseadmete koostaja 2. taseme kutse ning läbinud küünetehniku koolituse. Võlgnik töötab Xxxxxxxxxxxx-s tunnitasu alusel, lisanduvad preemiad ja lisatasud, võimalusel teeb ka ületunde. Keskmine netotasu on 900 €/kuus 13) Tal on konto Swedbank AS-is, kuhu laekub ka tema palk. 14) Ta ei ole esitanud avaldust pensioni II samba väljamakseteks. 15) Võlgnik on selgitanud, et laene võttis ta algul tolleaegse vägivaldse elukaaslase survel ja elukaaslase vajaduseks. Endale on ta asju soetanud järelmaksude abil. Hiljem võttis ta laene olemasolevate laenude tasumiseks. Maksejõuetuks muutus ta enda hinnangul 2020 oktoobri keskel. Võlausaldajad pakkusid graafikuid, mille maksed olid esimesel paaril kuul väiksemad, aga siis suurenesid jälle ebamõistlikult suureks. Ühe võlausaldaja esindaja soovitas võlgnikul võtta suurem laen olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Paraku puudub võlgnikul tagatis, millega tagada ca 25 000 suurust pikaajalist laenu. Läbirääkimiskatsete käigus sai selgeks, et kiirlaenu- ja inkassofirmade jäikuse tõttu ei ole tal võimalik taotleda ka võlgade ümberkujundamist, kuna laenuandjad ei nõustu võlgnikule jõukohaste maksetingimustega. pöördus oktoobris 2020 konsultatsiooniks ja olukorrast väljapääsu lahenduse otsimiseks MTÜ

3 (7)

2-21-8173 Pesapuu võlanõustaja E.E.i poole. Viimane soovitas valida välja 1-2 võlausaldajat, kellele makseid tasuda. Võlgnik valis välja Holm Bank AS-i ja Bondora AS-i, kellele jätkas korralikult makseid, kuid teistele jäi võlgu. Võlgnevuste tekkimisel andsid teised võlausaldajad asjad üle inkassofirmadele või asusid kohtu kaudu võlgu sisse nõudma. 16) Võlgnik 2021 algul pöördus MTÜ Sotsiaalne Kaasatus poole, sai sealt pankrotiavalduse näidise, mida täiendas Hugo.Legal õigusroboti abil. Lisaks luges võlgnik täiendavalt eraisiku pankroti kohta internetist. Registriosakonna andmetel puudub E.J.’el kehtiv seos äriühingutega. Ta on 30.04.2018 registreeritud FIE-na E.J.-P.B. nime all, registrikood xxxxxxxxxxx. Tegevusalaks on registreeritud juuksuri- ja muu iluteenindus. Maksuvõlg puudub. Kinnistusameti andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju ega ole ka varem kuulunud. Transpordiameti andmetel liiklusregistris E.J. ́e nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole. Viimase viie aasta jooksul on tema nimele olnud registreeritud 5 sõidukit, milles 3 on võõrandatud ja sõiduki omanikud hiljem mitu korda vahetunud, 1 sõiduk on registrist kustutatud seoses lammutamisega ning viimane sõiduk - Sõiduauto Toyota Avensis, registrimärk xxxxxxxxxxx, 2002vl, omandatud 29.07.2018, võõrandatud 23.08.2020 A.M.ile. Võlgnik on ise märgitud sõiduki kasutajana. Maksu- ja Tolliameti andmetel E.J.’el kohaselt võlgnikul maksuvõlga ega maksuvõla ajatamise otsuseid ega graafikuid ei ole. Ettemaksu konto saldo on 0,01 eurot. Edastatud tuludeklaratsioonidest ja maksuandmete tõendist nähtub, et võlgnik on alates 2016-st aastast saanud järgmist tulu (bruto) kokku järgmiselt: 1) 2016-l aastal 7 916 € ( keskmiselt 660 €/kuus); 2) 2017-l aastal 8 757 € ( keskmiselt 730 €/kuus); 3) 2018-l aastal 9 427 € ( keskmiselt 786 €/kuus), lisandus ettevõtlustulu 5,63€/aastas; 4) 2019-l aastal 9 730 € ( keskmiselt 811 €/kuus); 5) 2020-l aastal 11 109 € ( keskmiselt 926 €/kuus). 2021-l aastal jaanuar- aprill oli brutotasu kokku 3 925€, (keskmiselt 981€/kuus). Kuude lõikes on tasu olnud erinev vahemikus 901-1024€/kuus).

Täitemenetluste registris andmetel võlgniku suhtes seisuga 09.06.2021 täitetoimikuid avatud ei ole. Portaali Ametlikud Teadaanded kohaselt ei ole kohtutäiturite poolt võlgniku vara täitemenetluste raames võõrandatud, teadaolevalt ei ole täiturite valduses käesoleval ajal võlgniku vara ning võlgniku vara suhtes käesoleval ajal enampakkumisi ei toimu. Võlgnikul on järgmised pangakontod: SEB Pank AS-is arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX, mille saldo 01.06.2021 seisuga on 12,91€ ning kogumishoius nr XXXXXXXXXXX, mille saldo on 0,00€. Pangas on kehtivad internetipanga, deebetkaardi, rahapäeviku, SEB Super+paketi, e-arve püsimakse, kiirteavitamise teenuselepingud. Luminor Bank AS-is: arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 30.05.2021 on 6,44€; LHV Pank AS-is: arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 28.05.2021 on 0,00€; kasvukonto nr XXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 28.05.2021 on 0,00€; ja väärtpaberikonto - LHV Pensionifond L (2.samba) osakut väärtusega 5004,19€ (seisuga 04.06.2021). Swedbank AS teatas, et võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX on 31.01.2021 suletud võlgnevuse 6,20 € tõttu.

Pensionikeskusse andmetel on võlgnik liitunud kogumispensioniga (II sambaga) ja ta omab LHV Pensionifond L 2616.461 osakut. Võlgnik ei ole esitanud osakute väljamaksmise avaldust. Võlgnik on liitunud kogumispensioni III (vabatahtlik) sambaga. Võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid ei ole tuvastatud. Credit.ee OÜ –l on võlgnikult võla nõudes pooleli kohtumenetlus ts asjas nr 2-21-104780

4 (7)

2-21-8173 Võlgnikul on ajutise halduri kogutud andmetel kokku vähemalt 11 võlausaldaja ees kohustusi ja võlgnevusi kokku vähemalt 24 460,80 euro ulatuses (sh suuremate nõuetena Bigbank AS nõue summas 6807,59 €; PlusPlus Capital AS nõue 5710,11 € ja väiksemad inkassonõuded). Ajutise halduri selgitusel nõuetele lisanduvad juurdearvestatavad intressid ja viivised. Ajutise halduri päringule on vastanud tavapärasest vähem laenu- ja inkassofirmasid, mille tõttu on võlausaldaja vastuse puudumisel nõuete summade puhul aluseks võetud võlgniku poolt avaldatud andmed. Lisaks on ajutine halduri kogutud andmed ja pankrotiavalduses toodud andmed erinevad järgmiselt: 1) Avalduses ei ole võlausaldajate hulgas näidatud Holm Bank AS ja Bondora AS-i, Inbank AS-i ja Telia Eesti AS-i, kuna neid laene võlgnik tasus ja arvas, et siis ei pea kohustusena näitama; 2) Võlausaldajate nimekirjas ei ole näidatud Ferratum Bank p.l.c, vaid selle asemel OK Incure OÜ, kelle menetluses Ferratumi nõue on. Võlausaldajate hulgas ei ole näidatud Bigbank AS-i, vaid Intrum Estonia AS-i, kelle menetluses nõue vahepeal oli. 3) Credit .ee OÜ nõude hulka ei ole avalduses arvatud võlausaldajal juba tekkinud kohtukulusid. 4) Avalduses on näidatud kahe kohustuse puhul võlausaldajana Julianus Inkasso OÜ, kes on aga teatanud, et tema menetluses on üks Aktiva Finants OÜ nõue, saadud loovutusega Placelt Group OÜ-lt. Hetkel on ebaselge, mis laenuga on tegemist võlgniku poolt Julianus Inkasso OÜ nimel kajastatud teise nõude puhul. 5) Võlausaldajate poolt esitatud nõuete summad on enamus juhtudel vähesel määral suuremad, kui avalduses näidatud. 6) PlusPlus Capital AS nõue on avalduses kajastatud ca800€ suuremana võlausaldaja poolt teatatust. 7) Avalduses puudub info nõuete sissenõutavuse kohta ( PankrS § 1 lg 2) ning täitemenetluste ja täitemenetlustes toimuvate enampakkumiste kohta, avalduse esitamise seisuga, et kohus saaks otsustada täitetoimingute/ täitemenetluste jätkamise ( PankrS § 17 lg 3 ja § 31 lg 6).

2-21-8173 Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja selline sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. E.J. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

2-21-8173 pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Antud asjas esinevad eeldused pankrotimenetluse raugemiseks, sest võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, kuid PankrS § 171 lg 11 alusel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada kohustustest vabastamise avalduse läbivaatamiseks. PankrS § 23 lg. 4 kohaselt, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest.

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.