Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
17. juuni 2021.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-19-3669 M. R. hagi EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI vastu EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI 16.11.2018.a juhatuse otsuste ja
EESTIMAA
ÜHENDATUD
VASAKPARTEI 08.12.2018.a kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks 7 000 eurot
nende Hageja: M. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (registrikood 80060022, asukoht Keemikute tn 26-2, 74116 Maardu) Kostja seaduslik esindaja J. L. (e-post xxxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018 otsuse tühisus osas, millega arvati erakonnast põhikirja p 2.6.2 alusel välja M. R., isikukood xxxx.
3.Jätta rahuldamata M. R. hagi tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018 otsuste tühisus järgmiste otsuste osas:
tühistada juhatuse 31.10.2018 otsus juhatuse esimehe valimise kohta;
3.3.tühistada juhatuse 06.11.2018 otsus kolme liikme V. D.’i, A. J.’i ja V. K.’i erakonnast väljaarvamise kohta;
3.4.välja arvata erakonnast S. P., A. B., D. S., O. N., J. G., G. V..
4.Jätta rahuldamata M. R. hagi tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kongressi 08.12.2018 otsuste tühisus (erakonna juhatuse koosseisust M. R.i, A. B. ja D. S.i välja arvamise ja uue juhatuse liikmete valimise kohta).
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.M. R. esitas EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI vastu hagi EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI 16.11.2018.a juhatuse otsuste ja EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI 08.12.2018.a kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt toimus 08.11.2018 EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (edaspidi EÜVP) volikogu koosolek, millel on tagasikutsatud EÜVP juhatuse liikmetest V. K. ja A. J..
1.2.16.11.2018 toimus ebaseaduslik nn „juhatuse koosolek“, millel on väljaarvatud EÜVP liikmetest mitu inimest sh hageja ja J. S. on valitud juhatuse esimeheks. 18.11.2018 J. S. ja V. H. esinduse õiguseta esitasid kandeavalduse Tartu Maakohtu Registriosakonnale.
1.3.16.11.2018 toimunud koosolek ei ole õiguspärane, kuna koosoleku kutsusid kokku J. S. ja V. H. 15.11.2018 20:21 e-posti kaudu. Mõlemad ei olnud juhatuse esimehed, samuti ei ole nad esimehe asetäitjad. Seega koosolek oli ebaseaduslik. J. S. ebaseaduslikult kustutas e-erakonna liikmete registrist seitse inimest, sh hageja. Koosolekust võtsid osa inimesed, V. K. ja A. J., kellel ei olnud õigus osaleda juhatuse koosolekul. Seega ei ole hääletustulemused õiged.
1.4.Partei põhikirja p 2.4.8 sätestab, et Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikmel on õigus osaleda oma liikmelisust puudutavate küsimuste arutelul. Koosoleku päevakorras ei olnud liikmelisust puudutavad küsimused. 16.11.2018 toimus ebaseaduslik nn „juhatuse koosolek“, millel on väljaarvatud EÜVP liikmetest mitu inimest sh hageja. J. S. oli ebaseaduslikult valitud juhatuse esimeheks. S. P., O. N., J. G., G. V., kes olid 16.11.2018 “juhatuse” koosolekul liikmetest välja arvatud, ei olnud sellele koosolekule kutsutud.
1.5.17.11.2018 EÜVP volikogu arvas J. S. ja V. H. juhatuse koosseisust välja põhikirja 4.16.4 alusel. Seega neil ei ole juhatuse liikme õigust esitada Tartu Maakohtu Registriosakonnale kandeavaldust. Sellele vaatamata 18.11.2018 J. S. ja V. H. esitasid esindusõiguseta kandeavalduse Tartu Maakohtu Registriosakonnale esindusõiguse muutmiseks. Samuti J. S. ebaseaduslikult kustutas e-erakonna liikmete registrist seitse inimest sh hageja.
1.6.08.12.2018 toimus ebaseaduslik nn „kongress“. 12.12.2018 viis inimest (sh kolm nendest ei olnud kunagi EÜVP liiget) esinduse õiguseta esitasid kandeavalduse Tartu Maakohtu Registriosakonnale. Esitatud kandeavalduses taotletakse järgmiste muudatuste kandmist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse: 1) Kustutada registrikaardilt juhatuse liikmed M. R., D. S., A. B., V. K.. 2) Kanda registrisse juhatuse liikmed A. A., O. T., J. L.. 3) Kustutada registrist juhatuse liikmete esindusõiguse tingimused: Kõigis õigustoimingutes esindab parteid V. K. ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget ühiselt. 4) Lisada registrisse juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tingimused: Mittetulundusühingut esindab J. S. ainuisikuliselt või 6 juhatuse liiget ühiselt. Kande aluseks on 08.12.2018 toimunud üldkoosoleku protokoll.
1.7.08.12.2018 koosolek on kutsutud endiste juhatuse liikmete poolt, s.t. EÜVP põhikirja p 4.6.8 rikkumisega. Enamus 08.12.2018 koosoleku osalejaid ei olnud koosoleku toimumise ajal EÜVP liikmed. Kusjuures osa osalejatest ei ole kunagi EÜVP
liikmetena olnud, vaid nad olid ebaseaduslikult partei e-registrisse sisse kantud J. S.i poolt mõned päevad enne selle koosoleku toimumist. Seega 08.12.2018 koosolekul osales ainult üks tegev partei liige.
1.8.Delegaatide esindusnormi ja valimiskorra määrab partei volikogu. 08.12.2018 koosoleku „delegaadid“ ei olnud valitud kohalike organisatsioonide poolt, koosoleku osalejad olid lihtsalt kutsutud J. S.i poolt (kes peab ennast „juhatuse esimeheks“). Delegaatide esindusnormi ja täpset delegaatide arvu samuti ei olnud. Seda tõendab fakt, et väljatrükitud nimekirja juurde on sinist värvi pastapliiatsiga täiendavalt kirjutatud veel viis inimest. Kusjuures nr 62 T. S. (kes oli millegipärast osalejate nimekirjas) astus erakonnast välja juba 01.01.2009.
1.9.Ei ole selge kuhu taastati A. J.. Isegi kui koosolek oli tegelikult juhatuse koosolekuna, ei ole partei juhatusel pädevust juhatusse ja seda enam volikokku kedagi taastada. Partei põhikirja p 4.6.14 kooskõlas juhatuse liikmed kongresside vahelisel perioodil kutsub tagasi ja valib partei volikogu.
1.10.V. P., J. S. ja V. H. oli tagasi kutsutud partei volikogu 17.11.2018 otsusega, nende juhatuse liikmete volitused nii kui nii lõppesid 04.03.2019. V. K. lahkus vabatahtlikult partei juhatusest 03.10.2018 ja parteist 03.03.2019. Teda ei ole B-kaardil ega ka partei registris.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 600 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.16.11.2018 koosoleku kutsust kokku juhatuse esimees V. K., keda abistasid J. S. ja V. H.. Juhatuse esimees võttis koosolekust osa. Ka hageja oli nimetatud koosolekule kutsutud, kuid hageja sellel ei osalenud.
3.2.V. K. on juhatuse liige kuni käesoleva ajani. A. J. oli ekslikult juhatusest välja arvatud. Koosolekul taastati A. J.i volikogu liikmelisus juhatuses olemine.
3.3.17.11.2018 ei ole olnud mingit volikogu, millisele hageja viitab. V. P., J. S., V. H. ja V. K. on juhatuse liikmed käesoleva ajani. Ei ole põhjendatud väide, et üks juhatuse liige ei saa teist volituse alusel asendada. Erakonnast arvati välja 3 liiget, mitte 4 liiget. Need liikmed olid kutsutud ka koosolekule. I. R. oli esitanud Tartu piirkondlikule organisatsioonile avalduse liikmeks astumiseks ja Tartu piirkondlik organisatsioon rahuldas selle. N. D. võttis kongressist osa külalisena.
3.4.Juba 16.11.2018 toimunud Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatus otsusega tunnistati tühiseks Rusakovi poolt kokku kutsutud nn juhatuse koosoleku 31.10.2018 otsus M. R.i valimise kohta juhatuse esimeheks. Antud otsuse poolt oli registrisse kantud juhatuse liikmete enamus. Samuti tunnistati tühiseks R. poolt kokku kutsutud nn juhatuse 6.11.2018 koosoleku otsus kolme erakonna liikme V. D.i, A.J. ja V. K.i erakonnast väljaarvamise kohta. J. oli erakonna juhatuse liige, D. ja K. erakonna volikogu liikmed. Erakonna juhatus otsusega arvati erakonnast välja S. P., M. R., A. B., D. S., O. N., J. G., G. V.. Kõik need juhatuse otsused 16.11.2018 olid legitiimsed, toetatud registrisse kantud juhatuse liikmete enamuse poolt.
3.5.08.12.2018 toimunud Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkogu oli legitiimne, kõik kohal olnud inimesed fikseeriti mandaatkomisjoni poolt. Hääletustulemused kinnitati. Sealhulgas ka M. R.i, A. B. ja D. S.i juhatuse liikmete volituste lõpetamise kohta ja nende välja arvamise kohta erakonnast.
3.6.25.11.2018 pidasid M. R., A. B., D. S. nn EÜVP XXI kongressi, mille kokkukutsumise kohta pole Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse otsust, mille poolt oleks hääletanud registrisse kantud juhatuse liikmete enamus. Mitte midagi ei teadnud antud ürituse toimumise kohta ka Eestimaa Ühendatud Vasakpartei piirkondlikud organisatsioonid. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatus ja erakonna liikmete enamus otsustas ignoreerida M. R., A. B., D. S.i isetegevust.
3.7.M. R. koos oma kaaslastega esitavad valeandmeid kohtule ja registrile ning moonutavad erakonnas toimuvat.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Kohus lahendab antud vaidluses kirjalikus menetluses, kuivõrd pooled on selleks andnud nõusoleku (t lk 3 pöördel, 81, 139 pöördel).
7.Käesolevas asjas on menetluses hageja hagi kostja 16.11.2018 juhatuse ja 08.12.2018 kongressi (üldkoosoleku) otsuste tühisuse tuvastamiseks (t lk 75).
8.Hageja on esitanud väite, et kostja vastusele 12.11.2019 vastusele alla kirjutanud juhatuse liikmed ei omanud selleks volitusi, kuna need olid lõppenud 04.03.2019. Vastuse esitamise seisuga olid kostja vastuse allkirjastanud V.-H. P. ja T. R. kantud kostja registrikaardile juhatuse liikmetena (t lk 177 pöördel ja 148). Kostja on esitanud vastuse ka 23.10.2020, mille on allkirjastanud kohtu poolt määratud juhatuse asendusliige, ning mille seisukohad ühtivad esialgselt esitatud vastusega. Seega on kostja hagile vastanud ja oma seisukoha esitanud. Kohus saab sellega arvestada. Kohtul puudub kohustus teha hageja nõudel asjas tagaseljaotsus, eriti kui see võiks olla ebaõiglane ja jätta kostja ilma võimalusest kaitsta oma õigusi vaidlustes, mis puudutavad tema juhtorganite pädevusi.
9.Kohus käsitleb esmalt hageja põhjendusi kostja 16.11.2018 juhatuse otsuste (t lk 9-11 pöördel) tühisuse osas.
Hageja väitel ei ole 16.11.2018 juhatuse koosolek õiguspärane, kuna vastavalt kostja põhikirja punktile 14.13 korraldab juhatuse tööd juhatuse esimees, st kutsub ka juhatuse koosoleku kokku. 16.11.2018 juhatuse koosoleku aga kutsusid kokku J. S. ja V. H. 15.11.2018 20:21 e-posti kaudu, kes kumbki ei olnud juhatuse esimees ega esimehe asetäitja. Peale selle võtsid koosolekust osa inimesed, kellel ei olnud õigus osaleda juhatuse koosolekul – V. K. (ei ole juhatuse liige alates 03.10.2018) ja A. J. (välja arvatud juhatusest volikogu 08.11.2018 otsusega). Seega koosolek oli ebaseaduslik.
9.1.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 241 lg 4 ja § 24 lg 7 läbi kohaldub vastav säte ka juhatuse otsustele.
9.1.2.Kostja on selgitanud, et juhatuse 16.11.2018 koosoleku kutsus kokku juhatuse esimees V. K., keda tehnilistes küsimustes abistasid e-kirja välja saatnud isikud. Juhatuse esimees V. K. osales ka ise 16.11.2018 koosolekul.
9.1.3.Koosolek kutsuti kokku 15.11.2018 e-kirjaga (t lk 64). Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud asjaolu seoses koosoleku kokkukutsumisega ei ole tühisuse aluseks. Seaduses ega põhikirjas ei ole nõuet, et juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks peaks e-kirja saatma tingimata juhatuse esimees. Antud juhul on juhatuse esimees, V. K., vaidlustatud 16.11.2018 koosolekul ka ise osalenud ega esitanud sellel mingit vastuväidet koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta. Seega on juhatuse esimees aktsepteerinud koosoleku kokkukutsumist ja selle läbiviimist, mistõttu sellel tehtud otsused ei ole sel põhjusel tühised.
Hageja väitel ei olnud V. K. juhatuse esimees ega liige, kuna ta oli 03.10.2018 esitanud esimehe kohalt tagasiastumise avalduse (t lk 47-48, tõlge lk 122) ja 08.11.2018 volikogu otsusega (t lk 6-9) juhatusest tagasi kutsutud. Samal volikogu 08.11.2018 koosolekul oli veel juhatusest tagasi kutsutud A. J., kes samuti võttis osa juhatuse 16.11.2018 koosolekust.
9.2.1.Vastavalt MTÜS § 19 lg 1 p 2 kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. MTÜS § 19 lg 2 alusel ei tohi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. Kostja põhikirja (t lk 105-109) punkti 4.1 järgi on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kõrgeim organ üldkoosolek ja selle funktsioone täitev kongress (volinike koosolek); kõrgeimaks esindusorganiks kongresside vahelisel perioodil on volikogu; partei täidesaatvaks organiks on partei juhatus. Põhikirja punkti 4.3.3 kohaselt valib Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kongress juhatuse liikmed ja volikogu liikmed. Põhikirja punkt 4.6.14 sätestab, et volikogu kutsub tagasi ja valib juhatuse liikmed kongresside vahelisel perioodil.
9.2.2.Kohtu hinnangul on kostja põhikirja punkt 4.6.14 vastuolus MTÜS § 19 lg 1 p-ga 2, kuna vastavalt § 19 lg-le 2 ei ole juhatuse liikmete määramist ja tagasikutsumist lubatud põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. MTÜS § 31 lg 1 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-16-9905 p-i 10 alusel on volikogu muuks organiks MTÜS § 31 lg 1 tähenduses. Seega laieneb MTÜS § 19 lg-s 2 sätestatud keeld volikogule kui selles sättes nimetatud muule organile. Samuti sätestab MTÜS § 28 lg 2, et juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Ka sellest tuleneb, et juhatuse liikme tagasikutsumine saab olla vaid üldkoosoleku, mitte volikogu pädevuses.
9.2.3.MTÜS § 7 lg 2 sätestab, et kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Eeltoodu alusel ei olnud 08.11.2018 volikogul pädevust juhatuse liikmeid V. K. ja A. J. juhatusest tagasi kutsuda, seega on vastav otsus tühine. Vaidlustatud juhatuse koosoleku toimumise seisuga 16.11.2018 olid nad seega juhatuse liikmed ning otsuste tühisuseks ka sel põhjusel alust pole.
9.2.4.Juhatuse liikme ja esimehe V. K. volitused ei lõppenud 03.10.2018 avaldusega, vaid need saavad lõppeda vaid vastava pädeva organi otsusega tema juhatusest tagasikutsumise kohta. Kuna seisuga 16.11.2018 ei olnud vastavat otsust tehtud, olid V. K. volitused juhatuse liikme ja esimehena kehtivad.
Hageja väitel on otsus tühine ka sel põhjusel, et kuigi ta arvati erakonnast põhikirja punkti 2.6.2 alusel välja, ei saanud ta võimalust enda ärakuulamiseks, kuna juhatuse koosoleku kutses ei olnud kirjas, et vastav küsimus päevakorras oli.
9.3.1.Kohus leiab, et selles osas kuulub hageja nõue rahuldamisele. Koosoleku kokkukutsumisel (t lk 64) ei olnud kirjas, et päevakorras on ka hageja erakonnast väljaarvamise küsimus. Vastavalt kostja põhikirja punktile 2.4.8 on erakonna liikmel õigus osaleda oma liikmelisust puudutavate küsimuste arutelul. Põhikirja punkti 2.6.2 sätestab, et erakonna liikme võib erakonnast välja arvata, kui erakonna liige on rikkunud erakonna põhikirjas sätestatut või on olulisel määral kahjustanud erakonna huve. Erakonna huvide olulisel määral kahjustamiseks loetakse eelkõige avalikkuses eksitava informatsiooni levitamine erakonna programmiliste eesmärkide ja tegevuse kohta ning erakonna juhtorganite otsuste eiramine ja täitmata jätmine. Samuti partei liikme võib parteist välja arvata, kui ta ei maksa 18 kuu jooksul täielikult või osaliselt liikmemakse. Erakonna liikme arvab erakonnast välja erakonna juhatus oma otsusega. Otsus liikme väljaarvamise kohta jõustub vastuvõtmisest.
9.3.2.Kohus leiab, et põhikirja punktiga 2.4.8 on erakonna liikmele antud õigus olla ära kuulatud enne tema kohta erakonnast väljaarvamise otsuse tegemist. Erakonna liige saab seda õigust aga kasutada vaid siis, kui ta teab, et vastav küsimus juhatuse koosolekul arutusele tuleb. Antud juhul juhatuse koosoleku kutses ei olnud märgitud, et arutatakse ka hageja erakonnast väljaarvamist. Vastav punkt on kinnitatud koosoleku toimumisel päevakorra muude küsimuste all ja seal ka otsustatud. Seega hoolimata sellest, et hagejale oli saadetud juhatuse 16.11.2018 koosoleku kutse, mille üle vaidlus puudub, ei olnud kutses infot hageja erakonnast väljaarvamise küsimuse olemasolu kohta koosoleku päevakorras. Kohus leiab, et sellega on rikutud hageja õigust olla oma erakonna liikmelisust puudutavas küsimuses olla ära kuulatud, mistõttu ei oleks juhatus saanud vastavat küsimust otsustada. Tegemist on olulise rikkumisega, mis tingib vastavas osas (hageja erakonnast väljaarvamise punktis) otsuse tühisuse.
9.3.3.Muude küsimuste ja teisi isikuid erakonnast väljaarvamise osas tühiste otsustega tegemist ei ole. Hagejal puudub õigustatud huvi nõuda teiste isikute erakonnast väljaarvamise otsuste õiguspärasuse kontrollimist ja hageda vastavate juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist.
Hagiavalduse põhjendused (t lk 2 pöördel, hagi p 11) selle kohta, kellel juhatuse liikmetest oli või ei olnud õigust esitada registriosakonnale kandeavaldust 16.11.2018 juhatuse koosoleku otsuste alusel, ei ole nende otsuste tühisuse (hagi eseme) hindamisel asjakohased ning kohus neid ei käsitle.
10.Järgnevalt käsitleb kohus hageja põhjendusi kostja 08.12.2018 kongressi otsuste (t lk 5862) tühisuse osas.
10.1.Hageja väitel kutsus 08.12.2018 üldkoosoleku (kongressi) kokku endine juhatus, sest 25.11.2018 oli kongress juba toimunud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-2852 menetles Harju Maakohus V. P.i hagi kostja vastu, mis lõppes 20.11.2020 kinnitatud ja 15.12.2020 jõustunud kompromissiga selle kohta, et kostja volikogu 17.11.2018 otsust, millega arvatakse juhatuse koosseisust välja V. H., V. P. ja J. S., ning kostja kongressi 25.11.2018 otsust juhatuse liikmete A. B., S. L., S. P., M. R., D. S. valimise kohta ei ole vastu võetud. Vastavalt MTÜS § 24 lg 5 ja § 241 lg 4 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.
10.2.Seega kutsusid 08.12.2018 kongressi kokku selleks kehtivate volitustega juhatuse liikmed.
10.3.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 08.12.2018 kongressi kokkukutsumise ja läbiviimise puhul oleks rikutud mingeid nõudeid seoses delegaatidega. Samuti ei ole hageja lähemalt põhjendanud, kuidas see oleks aluseks otsuste tühisusele.
10.4.Kuigi Harju Maakohtu poolt on 17.01.2020 tsiviilasjas nr 2-19-1940 tehtud tagaseljaotsus, millega tuvastati kostja juhatuse 24.11.2018 otsuste tühisus mh 08.12.2018 üldkoosoleku kokku kutsumise kohta (t lk 130), ei muuda see kostja 08.12.2018 üldkoosoleku otsuseid automaatselt tühiseks või kehtetuks, arvestades, et üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on ette nähtud erikord tulenevalt MTÜS §-dest 24 ja 241.
11.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele, s.o tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018 otsuse tühisus osas, millega arvati erakonnast põhikirja p 2.6.2 alusel välja M. R.. Jätta rahuldamata M. R. hagi tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018 otsuste tühisus järgmiste otsuste osas: valida juhatuse esimeheks J. S.; tühistada juhatuse 31.10.2018 otsus juhatuse esimehe valimise kohta; tühistada juhatuse 06.11.2018 otsus kolme liikme V. D.’i, A. J.’i ja V. K.’i erakonnast väljaarvamise kohta; välja arvata erakonnast S. P., A. B., D. S., O. N., J. G., G. V.. Rahuldamisele ei kuulu M. R. hagi tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kongressi 08.12.2018 otsuste tühisus (erakonna juhatuse koosseisust M. R.i, A. B. ja D. S.i välja arvamise ja uue juhatuse liikmete valimise kohta).
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7 000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldati hagi väga väikses osas, küll aga võis hagejale tegemist olla olulise küsimusega (erakonnast väljaarvamise kehtivus). Seega leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.06.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.