X hagi EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI vastu EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018. a otsuste ja EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI 08.12.2018. a kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. juuni 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (registrikood 80060022), seaduslik esindaja JL
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. juuni 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata X nõuded tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018 otsuste tühisus osas, millega arvati erakonnast välja C ja Q. Tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata X nõuded tunnistada kehtetuks EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kongressi 08.12.2018 otsused. Tühistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada X nõuded.
2.2.Tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018 otsuse tühisus osas, millega arvati erakonnast põhikirja p-i 2.6.2 alusel välja X, isikukood XXXXXXXXXXX, C, isikukood XXXXXXXXXXX ja Q, isikukood
XXXXXXXXXXXX.
2.3.Jätta rahuldamata X nõue tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018 otsuste tühisus järgmiste otsuste osas:
2.3.1.valida juhatuse esimeheks Y;
2.3.2.tühistada juhatuse 31.10.2018 otsus juhatuse esimehe valimise kohta;
2.3.3.tühistada juhatuse 06.11.2018 otsus Z, F ja W erakonnast väljaarvamise kohta;
2.3.4.arvata erakonnast välja B, D, G, R.
2.4.Rahuldada X nõue tunnistada kehtetuks EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kongressi 08.12.2018 otsus erakonna juhatuse koosseisust X, C ja H välja arvamise ja uue juhatuse liikmete valimise kohta.
3.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte enda kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei ole vaja kindlaks määrata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (partei, EÜVP, kostja) vastu hagi partei 16.11.2018. a juhatuse otsuste ja partei 08.12.2018. a kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt toimus 08.11.2018 partei volikogu koosolek, kus kutsuti tagasi juhatuse liikmed Õ ja F.
1.2.16.11.2018 toimus ebaseaduslik nn „juhatuse koosolek“, kus EÜVP liikmetest arvati välja hageja ja valiti juhatuse esimeheks Y. 18.11.2018 esitasid Y ja E kandeavalduse Tartu Maakohtu Registriosakonnale.
1.3.16.11.2018 toimunud koosolek ei ole õiguspärane, kuna koosoleku kutsusid Y ja E 15.11.2018 kell 20:21 kokku e-posti teel. Kumbki ei olnud juhatuse esimees ega esimehe asetäitja. Õ-l ja F-l ei olnud õigust koosolekul osaleda ega hääletada.
2-19-3669
1.4.Partei põhikirja p 2.4.8 sätestab, et EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI liikmel on õigus osaleda oma liikmelisust puudutavate küsimuste arutelul. Koosoleku päevakorras ei olnud liikmelisust puudutavaid küsimusi.
1.5.17.11.2018 EÜVP volikogu arvas Y ja E põhikirja p 4.16.4 alusel juhatuse koosseisust välja. Seega ei olnud neil 18.11.2018 juhatuse liikme õigust esitada Tartu Maakohtu Registriosakonnale kandeavaldust.
1.6.08.12.2018 toimus ebaseaduslik nn „kongress“. 12.12.2018 esitasid viis inimest (sh kolm neist ei olnud kunagi olnud EÜVP liikmed) kandeavalduse Tartu Maakohtu Registriosakonnale. Esitatud kandeavalduses taotleti järgmiste muudatuste kandmist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse: 1) kustutada registrikaardilt juhatuse liikmed X, M, C, Õ; 2) kanda registrisse juhatuse liikmed A, Ä, V; 3) kustutada registrist juhatuse liikmete esindusõiguse tingimused: kõigis õigustoimingutes esindab parteid Õ ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget ühiselt; 4) lisada registrisse juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tingimused: mittetulundusühingut esindab Y ainuisikuliselt või 6 juhatuse liiget ühiselt. Kande aluseks on 08.12.2018 toimunud üldkoosoleku protokoll.
1.7.08.12.2018 koosoleku kutsusid kokku selleks õigust mitte omavad isikud, rikkudes sellega EÜVP põhikirja p-i 4.6.8. Enamus 08.12.2018 koosolekul osalejatest ei olnud koosoleku toimumise ajal EÜVP liikmed. Need liikmed kandis partei e-registrisse Y mõned päevad enne koosolekut.
1.8.Delegaatide esindusnormi ja valimiskorra määrab partei volikogu. 08.12.2018 koosoleku „delegaate“ ei valinud kohalikud organisatsioonid.
1.9.Õ lahkus partei juhatusest vabatahtlikult 03.10.2018 ja parteist 03.03.2019. Teda ei ole Bkaardil ega ka partei registris.
1.10.Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõivu 600 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.16.11.2018 koosoleku kutsus kokku juhatuse esimees Õ, keda aitasid Y ja E. Juhatuse esimees võttis koosolekust osa. Ka hageja oli nimetatud koosolekule kutsutud, kuid hageja ei osalenud.
2.2.Õ on juhatuse liige kuni käesoleva ajani. F oli ekslikult juhatusest välja arvatud. Koosolekul taastati F volitused.
2.3.17.11.2018 ei ole olnud volikogu, millele hageja viitab. O, Y, P ja Õ on praeguseni juhatuse liikmed. Ei ole põhjendatud väide, et üks juhatuse liige ei saa teist volituse alusel asendada. Erakonnast arvati välja 3 liiget, mitte 4 liiget. Need liikmed olid kutsutud ka koosolekule. D oli esitanud Tartu piirkondlikule organisatsioonile liikmeks astumise avalduse ja Tartu piirkondlik organisatsioon rahuldas selle. J võttis kongressist osa külalisena.
2.4.16.11.2018 otsustas partei juhatus tunnistada tühiseks X poolt kokku kutsutud nn juhatuse 31.10.2018 koosoleku otsuse X valimise kohta juhatuse esimeheks. Samuti tunnistati tühiseks V poolt kokku kutsutud nn juhatuse 6.11.2018 koosoleku otsus Z, F ja W erakonnast väljaarvamise kohta. Erakonna juhatuse otsusega arvati erakonnast välja B, X, C, M, D, G, R.
2.5.08.12.2018 toimunud partei üldkogu oli legitiimne. Mandaatkomisjon fikseeris kõik kohal olnud inimesed. Hääletustulemused kinnitati, sh X, C ja H juhatuse liikmete volituste lõpetamise ja nende erakonnast välja arvamise otsused.
2-19-3669
2.6.25.11.2018 pidasid X, C, M nn EÜVP XXI kongressi, mille kokkukutsumise kohta pole partei juhatuse kehtivat otsust. Partei piirkondlikud organisatsioonid ei teadnud ürituse toimumisest midagi. Partei juhatus ja erakonna liikmete enamus otsustas ignoreerida X, C, H isetegevust.
2.7.X ja tema kaaslased esitavad kohtule ja registrile valeandmeid ning moonutavad erakonnas toimuvat.
2.8.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 17.06.2021. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus leidis, et tuvastada tuleb partei juhatuse 16.11.2018 otsuse tühisus osas, millega arvati erakonnast põhikirja p 2.6.2 alusel välja X. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada partei juhatuse 16.11.2018 otsuste tühisus järgmiste otsuste osas: valida juhatuse esimeheks Y; tühistada juhatuse 31.10.2018 otsus juhatuse esimehe valimise kohta; tühistada juhatuse 06.11.2018 otsus Z, F ja W erakonnast väljaarvamise kohta; arvata erakonnast välja B, C, M, D, G, R. Jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada partei kongressi 08.12.2018 otsuste tühisus (X, C ja H erakonna juhatuse koosseisust välja arvamise ja uute juhatuse liikmete valimise kohta). Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
3.1.Juhatuse 16.11.2018 koosolek kutsuti kokku 15.11.2018 e-kirjaga. Seaduses ega põhikirjas ei ole sätestatud, et juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks peaks e-kirja saatma tingimata juhatuse esimees.
3.2.Juhatuse liikme ja esimehe Õ volitused ei lõppenud 03.10.2018 avaldusega. Need saavad lõppeda vaid vastava pädeva organi otsusega juhatusest tagasikutsumise kohta. Kuna seisuga 16.11.2018 ei olnud vastavat otsust tehtud, olid Õ volitused juhatuse liikme ja esimehena kehtivad.
3.3.Põhjendatud on hageja väide, et 16.11.2018 otsus on tühine sel põhjusel, et kuigi ta arvati erakonnast põhikirja punkti 2.6.2 alusel välja, ei saanud ta ärakuulamise võimalust, kuna juhatuse koosoleku kutses ei olnud kirjas, et vastav küsimus on päevakorras.
3.4.Koosoleku kokkukutsumise kirjas ei olnud teavet, et päevakorras on ka hageja erakonnast väljaarvamise küsimus. Vastavalt kostja põhikirja p-le 2.4.8 on erakonna liikmel õigus osaleda oma liikmelisust puudutavate küsimuste arutelul. Põhikirja p 2.6.2 sätestab, et erakonna liikme erakonnast väljaarvamise alused.
3.5.Põhikirja p 2.4.8 kohaselt on erakonna liikmele antud õigus olla ärakuulatud enne tema kohta erakonnast väljaarvamise otsuse tegemist. Erakonna liige saab seda õigust kasutada vaid siis, kui ta teab, et vastav küsimus tuleb juhatuse koosolekul arutusele. Praegusel juhul ei olnud juhatuse koosoleku kutses märgitud, et arutatakse ka hageja erakonnast väljaarvamist. Vastav punkt on kinnitatud koosoleku päevakorras muude küsimuste all ja seal ka otsustatud. Maakohus leidis, et sellega rikuti hageja õigust olla oma erakonna liikmelisust puudutavas küsimuses ärakuulatud, mistõttu ei oleks juhatus saanud seda küsimust otsustada. Tegemist on olulise rikkumisega, mis toob kaasahageja erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse.
3.6.Hagejal puudub õigustatud huvi nõuda teiste isikute erakonnast väljaarvamise otsuste õiguspärasuse kontrollimist ja vastavate juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist.
3.7.Hagiavalduse põhjendused selle kohta, kellel juhatuse liikmetest oli või ei olnud õigust esitada registriosakonnale kandeavaldus 16.11.2018 juhatuse koosoleku otsuste alusel, ei ole
2-19-3669 nende otsuste tühisuse (hagi eseme) hindamisel asjakohased ning seetõttu maakohus neid ei käsitlenud.
3.8.Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et 08.12.2018 üldkoosoleku (kongressi) kutsus kokku endine juhatus, sest 25.11.2018 oli kongress juba toimunud ning uue juhatuse valinud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-2852 menetles Harju Maakohus F hagi kostja vastu, mis lõppes 20.11.2020 kinnitatud ja 15.12.2020 jõustunud kompromissiga selle kohta, et kostja volikogu 17.11.2018 otsust, millega arvatakse juhatuse koosseisust välja E, F ja Y, ning kostja kongressi 25.11.2018 otsust juhatuse liikmete C, W, B, X, M valimise kohta ei ole vastu võetud.
3.9.Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-le 5 ja § 241 lg-le 4 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Seega kutsusid 08.12.2018 kongressi kokku selleks kehtivate volitustega juhatuse liikmed.
3.10.Hageja ei ole tõendanud, et 08.12.2018 kongressi kokkukutsumise ja läbiviimise puhul oleks rikutud delegaatidega seotud nõudeid. Samuti ei ole hageja põhjendanud, kuidas see saaks olla aluseks otsuste tühisusele.
3.11.Kuigi Harju Maakohtu poolt on 17.01.2020 tsiviilasjas nr 2-19-1940 tehtud tagaseljaotsus, millega tuvastati kostja juhatuse 24.11.2018 otsuste tühisus mh 08.12.2018 üldkoosoleku kokku kutsumise kohta, ei muuda see kostja 08.12.2018 üldkoosoleku otsuseid automaatselt tühisteks või kehtetuteks, arvestades, et üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on ette nähtud erikord tulenevalt MTÜS §-dest 24 ja 241. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada kõik hageja nõuded ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Õ ei olnud juhatuse esimees ja juhatuse liige 03.10.2018 esitatud avalduse alusel. Õ õnnitles avalikult Delfi portaalis 1. novembril 2018.a X partei juhatuse esimeheks valimise puhul. Vastavalt MTÜS § 28 lg-le 31 võib juhatuse liige juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Õ teatas tagasiastumisest. Seega ta ei olnud 16.11.2021 koosoleku seisuga juhatuse esimees.
4.2.Vastavalt MTÜS § 24 lg 1 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 241 lg 3 sätestab, et otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Volikogu 08.11.2018 otsuse tegemisest ja selle alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemist on möödunud 2,5 aastat, st et vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja kohus ei saa tugineda otsuse tühisusele ja selle alusel oma otsust teha. Kohus ei saa seda teha omal algatusel hagi esitamata ja käesoleva asja piiridest väljudes. Seega ei olnud Õ-l õigust juhatuse koosolekut kokku kutsuda ja sellel osaleda. F-l ei olnud samuti õigust juhatuse koosolekul osaleda.
4.3.Teiseks, maakohtu põhjenduste kohaselt ei olnud kongressil (volinike koosolekul) pädevust juhatuse liikmeid juhatusest tagasi kutsuda. Seega pidi maakohus rahuldama apellandi nõude tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kongressi 08.12.2018 otsuste tühisus (erakonna juhatuse koosseisust X, C ja H välja arvamise ja uute juhatuse liikmete valimise kohta).
2-19-3669
4.4.Maakohus leidis ekslikult, et 08.12.2018 kongressi kutsusid kokku kehtivate volitustega juhatuse liikmed. EÜVP volikogu ei ole põhikirja p 4.6.8 järgi kinnitanud 08.12.2018 kongressi toimumise aega ja kohta, kongressi päevakorda, delegaatide esindusnorme kohalike/piirkondlike organisatsioonide poolt kongressil osalemiseks. Koosolekul osalejad kutsus kokku Y.
4.5.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et juhatuse 08.12.2018 otsuse tühisuse tuvastamine teises kohtuasjas ei too kaasa kongressi otsuste tühisust. Harju Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 219-1940 17.01.2020. a tagaseljaotsusega juhatuse 24.11.2018 otsuste tühisuse, mis mh sisaldas ka otsust 08.12.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Harju Maakohtu 17.06.2021. a otsus on Harju Maakohtu 17.01.2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-1940 vastuolus. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata nõuded tuvastada juhatuse 16.11.2018 otsuste tühisus osas, millega arvati erakonnast välja C ja Q. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega maakohus jättis rahuldamata X nõuded tuvastada partei kongressi 08.12.2018 otsuste tühisus. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hageja nõuded. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
7.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas Õ oli 16.11.2018 juhatuse koosoleku ajal juhatuse liige või olid tema volitused lõppenud tagasiastumisega. Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et Õ volitused ei lõppenud tema 03.10.2018 avaldusega tagasiastumiseks.
7.1.Riigikohus on selgitanud, et aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasiastumine on kujundusõigus ja õigussuhe loetakse lõpetatuks alates ajast, mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte teine pool (äriühing oma nõukogu kaudu) avaldusest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 mõttes teada saab (RKTKo 07.08.2018, 2-16-11889, p 22).
7.2.Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku juhatuse liikme tagasiastumise avaldus tuleb saata juhatuse ametisse määranud organile, kuid vaba eneseteostuse õigusega (põhiseaduse § 19) ei oleks kooskõlas see, kui tulundusühistu juhatuse liige saaks tagasi astuda üksnes juhul, kui ta suudab tagasiastumise avalduse kõigile enda määranud organi liikmetele kätte toimetada. See ei pruugi igal juhul (nt organi liikme surma või organi liikmete suure arvu korral) olla mõistlikult võimalik. Seetõttu tõlgendas Riigikohus tulundusühistu seaduse (TÜS) § 61 lg-t 4 selliselt, et olukorras, kus juhatuse oli määranud tulundusühistu liikmete üldkoosolek, peab juhatuse liige tegema oma tagasiastumise avalduse teatavaks kõigile tulundusühistu liikmetele, kuid see avaldus jõustub siiski ajast, mil vähemalt üks tulundusühistu liige on avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt kätte saanud (RKTKo 24.01.2023, 2-19-3390, p 11.2).
7.3.Nimetatud asjas märkis Riigikohus ka, et tulundusühistu liikmete üldkoosoleku või nõukogu määratud juhatuse liikme tagasiastumine on võimalik ka sellekohase avalduse esitamise teel teistele juhatuse liikmetele, kuid ka sellisel juhul muutub tagasiastumisavaldus kehtivaks üksnes juhul, kui vähemalt üks juhatuse liige on oma hoolsuskohustust (vt TÜS § 631 lg 1) järgides teinud tagasiastumise avalduse esitanud juhatuse liikme avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 järgi teatavaks vähemalt ühele tulundusühistu liikmele või selle nõukogu
2-19-3669 liikmele. Ka siis jõustub tagasiastumise avaldus ajast, mil see on teatavaks tehtud vähemalt ühele tulundusühistu liikmele või nõukogu liikmele (RKTKo 24.01.2023, 2-19-3390, p 11.3).
7.4.Kolleegium kohaldab viidatud Riigikohtu seisukohti praeguses asjas erakonna juhatuse liikme tagasiastumisele. Vastavalt MTÜS § 28 lg 31 võib juhatuse liige juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Seega tuli Õ-l juhatusest tagasi astumiseks esitada avaldus vähemalt ühele volikogu või partei liikmele.
7.5.Õ 03.10.2018 avaldusest (dtl 146, tõlge dtl 161) nähtub, et ta avaldas partei juhatusele selget soovi koheselt ja lõplikult partei juhatusest tagasi astuda. Õ avaldas: „Astun vabatahtlikult erakonna esimehe kohalt tagasi. See minu otsus on läbimõeldud ja on seotud eeskätt isiklike põhjustega.“ Oma avalduse tegi Õ teatavaks 03.10.2018 juhatuse koosolekul. Et juhatuse liikmed olid ka partei liikmed, jõustus avaldus tagasiastumiseks neile teatavaks tegemisega.
7.6.Õ juhatuse liikme volituste lõppemist ei muuda asjaolu, et hiljem käitus ta nagu oleks jätkuvalt juhatuse liige, nt osales 16.11.2018 koosolekul ja pidas end juhatuse esimeheks. Kui juhatuse liikme volitused on kehtivalt lõppenud, saavad need uuesti alata üksnes seaduses ja põhikirjas sätestatud korras juhatusse valimisega. Asjas ei ole esile toodud, et volikogu või üldkoosolek oleks Õ pärast 03.10.2018 juhatusse valinud.
7.7.Et Õ ei olnud 16.11.2018 koosolekul juhatuse liige, mõjutas see mõnede otsuste kehtivust. Koosoleku protokollist (dtl 12) nähtub, et koosolekust võtsid osa I, Õ, Y, F, Ü, F, E (7 liiget) ning puudusid juhatuse liikmed X, C, Q (3 liiget).
7.8.Kuigi enamus otsuseid võeti vaidlustatud juhatuse koosolekul vastu ühehäälselt, puudutas Õ volituste lõppemine otsuseid arvata parteist välja C ja R. Mõlema otsuse poolt hääletas 4 ja vastu 3 juhatuse liiget. Et Õ ja juhatuse esimehe seisukoht ei ole teada, ei saa välistada, et Õ hääletas nimetatud otsuste poolt ja juhatuse esimees vastu, millisel juhul ei oleks neid otsustusi vastu võetud. Kolleegium tuvastab, et juhatuse otsust nimetatud kahe liikme erakonnast välja arvamise kohta ei ole vastu võetud.
8.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles, et 16.11.2018 koosoleku kokkukutsumisel minetusi ei esinenud (otsuse p 9.1). Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega osas, millega maakohus hageja nõuded rahuldas.
9.Hageja on esitanud nõude tuvastada „EÜVP kongressi“ 08.12.2018.a otsuste tühisus. Nõude alusena toob hageja välja, et partei kongressi kutsusid kokku selleks mitteõigustatud isikud ning kongressil osalejad on valitud põhikirja rikkudes. Koosoleku kokkukutsumist selleks mitteõigustatud isiku poolt on kohtupraktikas peetud üheks otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks MTÜS § 24 järgi (vt RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-99-14). Kolleegium leiab, et kui koosolekul osalejate (delegaatide) valimiseks on ette nähtud eraldi kord, võib ka selle korra rikkumine kaasa tuua vastuvõetud otsuste kehtetuse.
9.1.Kohtupraktikas on leitud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-55-14, p 31). Kolleegium saab hageja nõude lahendada selliselt, et hindab esmalt hagis esile toodud asjaoludel, kas vaidlustatud otsused on tühised. Kui otsused ei ole tühised, hindab kolleegium, kas otsused võivad olla kehtetud.
2-19-3669
9.2.Maakohus tuvastas, et 08.12.2018 kongressi kutsus kokku juhatus oma 24.11.2018 otsusega. Kongressile registreeriti 63 delegaati ja kohal oli 55 delegaati. EÜVP põhikiri näeb ette volikogu moodustamise ja määratleb selle pädevuse (p 4.5). Põhikirja p 4.6.8 sätestab, et volikogu kinnitab kongressi toimumise aja ja koha, kongressi päevakorra, delegaatide esindusnormid kohalike/piirkondlike organisatsioonide poolt kongressil osalemiseks ning volitab partei juhatust kongressi kokku kutsuma. Põhikirja p 4.4. sätestab, et kongressi delegaadid valivad kohalikud organisatsioonid esindusnormi alusel.
9.3.Hageja on menetluses järjepidevalt tuginenud asjaolule, et 08.12.2018 kongressi pidamiseks ei olnud vastavat volikogu otsust ega volitust ning delegaatide valimisel ei peetud kinni põhikirja p-des 4.6.8 ja 4.4 sätestatud korrast. Kostja sellele väitele sisuliselt vastanud ei ole ega ole esitanud ei volikogu otsust ega kohalike organisatsioonide otsuseid.
9.4.Et partei volikogu ei ole otsustanud kongressi toimumise aega, päevakorda ega delegaatidega seonduvat ega ole volitanud juhatust kongressi kokku kutsuma, ning piirkondlikud organisatsioonid ei ole valinud delegaate, on partei kongress kokku kutsutud põhikirja p-des 4.6.8 ja 4.4 sätestatud korda rikkudes. Nimetatud rikkumised toovad MTÜS § 24 lg 1 järgi kaasa kongressi otsuste kehtetuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kolleegium seose hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.