lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-123474/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-123474/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1372
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Inkasso OÜ12438291

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-123474

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

Eesti Inkasso OÜ hagi Elari Kivi vastu põhivõla 2000 eurot, intressi ja viivise väljamõistmiseks Tartu Maakohtu 26. aprilli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Inkasso OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Eesti Inkasso OÜ (registrikood: 12438291), lepinguline esindaja Julia Vaganova Vastustaja (kostja): Elari Kivi (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Feliks Luiksaar

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 26. aprilli 2021 määrus ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 360 lg 2 teine lause).

ASJAOLUD

1.Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 5. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule hagi Elari Kivi (kostja) vastu 2574 euro 84 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BestCredit OÜ ja kostja 17. juunil 2019 laenulepingu nr X, mille alusel sai kostja 2000 eurot laenu. Laenu saamiseks täitis kostja BestCredit OÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Kostja läbis isikusamasuse tuvastamise 17. juunil 2019 AS Eesti Post Põlva postkontoris, mida kinnitas kostja poolt postkontori töötaja juuresolekul allkirjastatud isiku tuvastamise ankeet. Alles pärast isiku tuvastamist vormistati kõik laenulepinguga seotud dokumendid ning laenusumma kanti laenusaaja kontole. Kostja jättis täielikult tasumata laenulepingu osamaksed, ei reageerinud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Kostja rikkumise tõttu ütles laenuandja lepingu üles alates 2. oktoobrist 2019 ning loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõudis hagis kostjalt põhivõlana tagastamata laenu põhiosa summas 2000 eurot, tasumata intressi summas 230 eurot 70 senti ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates põhinõude summade sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise suurus 162 eurot 78 senti. Edasiulatuvalt nõudis hageja viivist protsendina põhinõudelt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja ei sõlminud hagiavalduses nimetatud laenulepingut, ei esitanud laenutaotlust ega kinnitanud üldtingimustega nõustumist. Kostja andis oma ID-kaardi ja olulised andmed selle kasutamiseks kolmandale isikule A.A.-le osaühingu loomise eesmärgil kulutuste tegemiseks kostja pangaarvelt. Tõenäoliselt kasutati kostja ID-kaarti alates 12. juunist 2019, kui A.A. või keegi tema kaaslastest täitis veebikeskkonnas kostja nimel ühe teise laenupakkuja laenutaotluse blanketi – just siis muudeti Swedbanki kontol kostja e-posti aadress ja telefoninumber ning asendati need uutega kostja teadmata. A.A. jt tegevuse uurimiseks on uurimisasutuses pooleli kriminaalasjad, mis algatati kelmuse tunnustel, sh kostja poolt 16. augustil 2019 esitatud kuriteoteate alusel alustatud kriminaalmenetlus 19261000760 KarS § 209 lg 1 tunnustel. Kostja esitas taotluse menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel kuni kriminaalasjas lahendi jõustumiseni.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 26. aprilli 2021 määrusega kostja taotluse menetluse peatamiseks kuni kriminaalasjas nr 19261000648 lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 356 lg-st 1 tulenevad menetluse peatamise eeldused on täidetud. Tartu Maakohtu menetluses on Credit.ee OÜ hagi Elari Kivi vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes (tsiviilasi nr 2-19-134633), kus kostja esitas hagile samasugused vastuväited nagu käesolevas asjas. Tõendite kogumise korras nõudis maakohus Politsei- ja Piirivalveametilt andmeid ka kriminaalasja kohta. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et Kagu politseijaoskonna menetluses on kriminaalasi nr 19261000648, millele on liidetud kriminaalasja nr 19261000760

materjalid. Kriminaalasjas esitati 19. augustil 2020 kahtlustus A.A.le KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, sh selles, et tema 12. juunil 2019 sisenes kostja ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades internetipanka ning esitas kostja nimel laenutaotluse Credit.ee OÜ-le, mille alusel kandis laenuandja 1200 eurot kostja arvelduskontole, millise summa kandis A.A. edasi B.B. arvele ning omastas selle raha. Kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas A.A., et viis kostja kokku inimestega, kes aitasid laene vormistada ja kes vormistasid osaliselt laenud kostja teadmata ja nõusolekuta, kuid tema laenude võtmises ei osalenud. Käesolevas tsiviilasjas tehtav otsus võib sõltuda osaliselt õigussuhte olemasolust või puudumisest, mille olemasolu on tuvastatav kriminaalmenetluses. Hagi rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel on kehtiv laenuleping. Asja lahendamisel peab mh hindama, kas kostja on tehingu kehtivalt tühistanud. Sh tuleb hinnata, kas on täidetud tehingu tühistamise materiaalsed alused. Tehingu tühistamise aluseks saab olla eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 3. Nimetatud eeldused on tuvastatavad kriminaalmenetluses, kus on juba esitatud kahtlustus A.A.le kuriteos, mis seisnes kostja ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades internetipanka sisenemises, tema nimel laenutaotluste esitamises ja laenuraha omastamises. Menetluse peatamine kuni kriminaalasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni on menetlusökonoomiliselt otstarbekas. Kostja esitas hulgaliselt taotlusi tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks, et tõendada asjaolusid, mis on osaliselt tuvastatavad kriminaalasja menetluses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kostja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad alused tsiviilasjas menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel. Olukorras, kus kostja andis vabatahtlikult A.A. kätte oma ID-kaardi, tuli isiklikult postkontorisse ning allkirjastas seal isikusamasuse tuvastamise ankeedi ning võimaldas A.A.le ligipääsu oma kontole, tuleb lugeda, et esialgse võlausaldajaga sõlmis lepingu kostja ning kostja peab täitma ka lepingust tuleneva kohustuse. Hageja ei nõustu, et esialgne võlausaldaja sõlmis lepingu A.A.ga või, et tegelikuks laenusaajaks tuleb lugeda A.A.. Esitatud tõenditest ei nähtu, et isikusamasuse ankeedi oleks täitnud A.A.. Ka ei kantud laenu tema kontole. Riigikohus on selgitanud, et kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22). Seega vastutab kostja enda indentiteedi kolmandale isikule usaldamise eest.
5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Maakohus peatas tsiviilasja menetluse TsMS § 356 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus menetluse peatada kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses.
8.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praeguses asjas ei ole menetluse peatamine põhjendatud. Menetluse peatamiseks on alust, kui teises asjas tehtavast lahendist oleneb arutatava asja tulemus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kriminaalasi ning hageja nõude aluseks olev laenuleping omavahel sedavõrd seotud, et ühe menetluse tulemus määraks teise. Kui kriminaalasjas leiab tõendamist, et kolmas isik pani kostja suhtes toime KarS § 213 lg 2 p-s 1 ja 4 sätestatud kuriteo, oleks kostja ja kolmas isik käsitletavad solidaarvõlgnikena, kes peavad täitma kohustuse hageja ees solidaarselt ning seetõttu võib hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Kohustuse tekkimise õiguslik alus on kostja ja kolmanda isiku suhtes erinev, kuid see ei muuda seda, et tegemist on solidaarkohustusega. Seega ei nõustu ringkonnakohus, et käesolevas asjas tuleks ära oodata kriminaalmenetluses tehtava lahendi jõustumine.
9.Hageja on põhjendatult viidanud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-16-124450, millest tulenevalt juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodud asjaolu tõendanud. Kostja maakohtule esitatud vastusest nähtuvalt puudub asjas vaidlus, et kostja ID-kaart ning PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema tahtega kooskõlas.
10.Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomilised kaalutlused menetluse peatamiseks ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole tsiviilkohtumenetluse jaoks ühe või teise poole kasuks tõendite kogumine, vaid kuritegusid toime pannud isikute väljaselgitamine ja karistamine (Riigikohtu 5. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-06, p 24).
11.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks maakohtu viide Politsei- ja Piirivalveameti
28.jaanuari 2021 vastuskirjale. Vastuskirjast nähtub, et kriminaalasi A.A. suhtes on algatatud KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, sh selles, et tema 12. juunil 2019 sisenes kostja ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades internetipanka ning esitas kostja nimel laenutaotluse Credit.ee OÜ-le. Vastuskirjast ei nähtu, et kahtlustus oleks esitatud käesolevas asjas menetletava laenulepingu osas. Seega pole kohtule tegelikult teada, kas kõnealuse laenulepingu sõlmimise asjaolud on kriminaalmenetluses väljaselgitamisel või mitte.
12.Eeltoodut arvesse võttes tuleb maakohtu 26. aprilli 2021 määrus tühistada menetlusõiguse normi (TsMS § 356 lg 1) olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
13.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele (TsMS § 360 lg 2).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja