1.Jätta Makker Grupp OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. juuni 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Makker Grupp OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Makker Grupp OÜ (avaldaja) esitas 10. mail 2021 Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX. Alternatiivselt palub avaldaja pikendada täiteasjas kohustuse vabatahtliku täitmise kulgemise algustähtaega kuni tsiviilasjas nr 2-21-7339 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Avalduse kohaselt tegi avaldaja ainuosanik 20. aprillil 2020 otsuse, millega kutsus äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi A.A.. Juulis 2020 sõlmisid avaldaja ja Viljar Siilbaum (puudutatud isik) suulise töölepingu ning puudutatud isik asus avaldaja juurde tööle veoautojuhina.
11.detsembril 2020 ütles avaldaja puudutatud isikuga sõlmitud töölepingu üles usalduse kaotuse tõttu. 11. jaanuaril 2021 esitas puudutatud isik töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise nõudes. 22. jaanuaril 2021 tegi TVK otsuse, millega rahuldas puudutatud isiku avalduse osaliselt. 5. märtsil 2021 edastas TVK otsuse avaldaja e-posti aadressile ning palus kinnitada selle kättesaamist. Avaldaja esindaja seda ei teinud, kuna ta viibis operatsioonil. 12. märtsil 2021 toimetati otsus tähitud kirjaga kätte A.A.le, kes ei olnud enam äriühingu juhatuse liige. 23. aprillil 2021 edastas kohtutäitur Jaanika Pajuste avaldajale täitmisteate otsuse sundtäitmiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX. TVK otsusest sai avaldaja teada täitmisteatega. Otsust ei ole avaldajale nõuetekohaselt kättetoimetatud. 7. mail 2021 esitas avaldaja Tartu Maakohtule taotluse puudutatud isiku avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ning menetlustähtaja ennistamiseks tsiviilasjas nr 2-21-7339. Avalduse esitamise seisuga ei ole kohus otsustanud taotluse menetlusse võtmist. Täitemenetluses saabub kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg 24. mail 2021. Täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes on ebaõiglane, kuna tsiviilasjas nr 2-21-7339 otsustab kohus, kas täitedokument on kehtiv. Seega kuni nimetatud tsiviilasjas ei ole menetlust lõpetav lahend jõustunud, ei ole välistatud, et täitedokument on kehtetu ning täitmisteade tuleb tühistada. Täitemenetluse jätkamine on ebaõiglane ka arvestades avaldaja majanduslikku seisundit. Avaldajal on märkimisväärne maksuvõlg 7712 eurot 32 senti. 2021 I kvartalis oli avaldaja käive vaid 8907 eurot 45 senti. Avaldaja majanduslikku seisu õõnestas ka fakt, et puudutatud isik omastas korduvalt talle tööülesannete täitmiseks ettenähtud kütusekaardiga kütust. Avaldaja peab otsuse kättetoimetamise vea tõttu tasuma puudutatud isikule 6641 eurot 46 senti, mis on väga suur summa. TsMS §-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine pole võimalik, kuivõrd selle eelduseks on kehtiva täitedokumendi olemasolu. TVK otsusest tuleneva nõude täidetavus ei ole selge.
Täitemenetluse peatamine ei riiva puudutatud isiku õigusi. Kui kohus tsiviilasjas nr 2-21-7339 avaldaja taotlust menetlusse ei võta, jääb otsus TvLS § 59 lg 1 p 2 kohaselt jõusse. Kui kohus leiab, et avaldaja taotlus ei ole põhjendatud ning puudutatud isiku hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, säilib puudutatud isikule täitedokument. Otsuse sundtäitmise viibimise kompenseerib viivis. Olukorras, kus avaldaja ei oleks kohtule hagiavaldust esitanud, oleks avaldajal olnud vältimatult vajalik sõlmida maksegraafik, mis ei kahjusta sissenõudja huve. Puudutatud isikul tuleb igal juhul arvestada kohustuse täitmise viibimisega. Avaldaja huvi täitedokumendi kehtivuse väljaselgitamiseks kaalub üles puudutatud isiku huvi nõude rahuldamisele. Täitedokumendi kehtivuse väljaselgitamine on oluline, sest vastasel juhul kohustub avaldaja tasuma puudutatud isikule kahjuhüvitist, millel tegelikkuses puudub alus.
2.Puudutatud isik leidis, et avaldus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Erandliku normina tuleb TMS §-i 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Kohtupraktika kohaselt ei ole raske majanduslik olukord erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Seejuures saab täitemenetluse peatamine olla ajutine, ehk selle aluseks olevad erandlikud asjaolud peavad samuti olema ajutise iseloomuga. Avaldaja ei toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et avaldaja raske majanduslik olukord oleks ajutine ning millele tuginedes saaks väita, et avaldaja on tulevikus võimeline oma kohustusi täitma. Samuti on kohtupraktikas leitud, et täitemenetluse peatamise avalduses ei saa tugineda asjaoludele, mis seavad kahtluse alla täitedokumendi enda või sundtäidetava nõude olemasolu. Kui avaldaja soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Kohus kontrollib TMS § 45 kohaldamisel ainult seda, kas võlgnikul endal esinevad erandlikud asjaolud, mis tingivad täitemenetluse peatamise. Eeltoodust tulenevalt saab kohus TMS § 45 kohaldamisel arvestada üksnes võlgniku isikust tulenevate erakordsete asjaoludega. Asjaolu, et hagimenetluses võidakse teha TVK-st teistsugune otsus, ei saa lugeda TMS § 45 kohaldamise mõttes erandlikuks. Eeltoodust lähtudes ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Avaldaja eesmärgiks on vabaneda sundtäitmisel oleva kohustuse täitmisest, millist eesmärki ei ole võimalik avalduse rahuldamisega võimalik saavutada. Lisaks ei ole avaldaja toonud esile asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvi täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Ei ole õige, et täitemenetluse peatamine või vabatahtliku täitmise alguskuupäeva edasilükkamine ei tekita kahju puudutatud isikule. TVK otsusega on puudutatud isiku kasuks mh välja mõistetud saamata jäänud töötasu ajavahemiku 1. oktoober kuni 11. detsember 2020 eest brutosummas 3244 eurot 47 senti. Otsus jõustus 20. aprillil 2021. Seega töötasu väljamakse oli otsuse jõustumise ajaks viibinud juba ligikaudu 5 kuud. Kohane ei ole väita, et viivituse kompenseeriks viivis 8% aastas. Avaldaja on tahtlikult esitanud perspektiivitu avalduse ja taotluse TVK jõustunud otsuse hagimenetluses läbivaatamiseks eesmärgiga täitemenetlust alusetult venitada. Kui kohus ei jäta avaldust TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, tuleb jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus jättis 15. juuni 2021. a määrusega avaldaja avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud korras.
Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole TMS § 45 eesmärgiks võlgniku huvide eelistamine sissenõudja huvidele. TMS § 45 eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Seega ei ole normi eesmärk täitedokumendiga tunnustatud nõude üle jätkuv vaidluse pidamine, vaid asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. Avalduse esitamisega kaasnev ootus, et kohus otsustaks vaidluse avaldaja kasuks, ei ole täitemenetluse peatamise aluseks. Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohus 4. juuni 2021. a määrusega jätnud avaldaja taotluse ennistada avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamise tähtaeg rahuldamata ning taotlus loeti tagastatuks. Seega on ära langenud avaldaja väide, et TVK otsuse kui täitedokumendi osas on ebaselgus. Avaldaja väited tema majandusliku seisundi kohta on tõendamata. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas on tal võimalus täitedokumendist tulenevat kohustust pärast täitemenetluse peatamise äralangemist täita. Lisaks ei ole avaldaja tõendanud, et tal oleks muud vara, mille arvel sundtäidetavat nõuet tasuda. Esile toodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et avaldajal tekib lähitulevikus suure tõenäosusega raha, mille arvel sissenõudjale võlgnevus tasuda. Seega ei nähtu, et avaldaja viidatud majanduslikud raskused oleksid tekkinud ootamatult ning sellega kaasnevad probleemid on lahendatavad täitemenetluse peatamise aja jooksul. Äriregistrist nähtuvalt oli 2019. aastal avaldaja käive 104 705 eurot ja kasum 16 931 eurot. Seega oli tegemist jätkusuutlikult tegutseva ettevõttega. Puuduvad andmed, et käesoleval ajal oleks olukord oluliselt muutunud. Avaldajal on maksuvõlg ca 8000 eurot, millest tasumise graafikus umbes 6500 eurot ja võla tasumise lõppkuupäev saabub aastal 2023. Eeltoodu viitab, et avaldaja näol on tegemist tavapärase ja oma kohustustega üldiselt toimetuleva äriühinguga. Maksukohustuse ajatamine viitab, et avaldaja tegutseb jätkuvalt ja tal on võimalik jätkuvalt ka oma kohustusi täita. Ka poolte huvide kaalumisel ei saa järeldada, et võlgniku huvid võiksid üles kaaluda sissenõudja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega avaldus täitemenetluse peatamiseks rahuldada. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus kohaldas valesti TMS §-i 45, kui asus seisukohale, et täitemenetluse peatamiseks ei esine erandlikke asjaolusid, mis on seotud avaldaja isikuga. Nii avaldaja majanduslikud raskused kui TVK otsuse ebaselgus on avaldaja isikuga seotud ning TMS § 45 tähenduses erandlikud asjaolud, mille esinemisel tuleb täitemenetlus peatada. Täitedokumendi ebaselgus on TMS § 45 tähenduses erandlik asjaolu ainuüksi seetõttu, et jõustumata täitedokument ei ole TMS § 2 lg 1 p 73 kohaselt täitedokument. Seni, kuni täitedokumendi kehtivus ei ole kahtlusteta välja selgitatud, ei saa seda käsitleda täitedokumendina. Tartu Maakohtu 4. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-7339 ei ole jõustunud ning on avaldaja poolt edasi kaevatud. Viidates maakohtu 4. juuni 2021. a määrusele kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 456 lg-t 1. Kuni tsiviilasjas nr 2-21-7339 ei ole jõustunud menetlust lõpetavat lahendit, ei ole täitedokumendi kehtivus selge ning ei ole välistatud, et täitemenetlust viiakse läbi kehtetu täitedokumendi alusel. Täitemenetluse peatamine on nii avaldaja kui puudutatud isiku huvides. Täitedokumendi kehtetuks osutumise korral on avaldaja sunnitud tegema enda vara tagasi saamiseks täiendavaid kulutusi. Seetõttu võib avaldaja esitada puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõude.
Täitemenetluse jätkamisel on avaldaja eesmärk leppida puudutatud isikuga kokku võla tasumine maksegraafikuga, sest avaldajal puudub rahaline võimekus tasuda võlg koheselt täies ulatuses. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et täitemenetluse peatamine või vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamine saavutab sama tulemuse nagu võla tasumises maksegraafiku kokkuleppimine (A. Alekand. Täitemenetlusõigus. Juura. Tallinn: 2017, lk 85). Seega ei sõltu puudutatud isiku huvide realiseerumine sellest, kas kohus peatab täitemenetluse või avaldaja sõlmib kohustuse täitmiseks maksegraafiku. Kui täitemenetluse jätkamine ning peatamine omavad puudutatud isiku suhtes samasugust mõju, tuleb avalduse lahendamisel arvestada, et täitemenetluse jätk seab ohtu avaldaja majandustegevuse jätku. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et avaldajal ei esine majanduslikke raskuseid. Avaldaja käive oli 2019. aastal 101 377 eurot 70 senti ning 2020. aastal 102 735 eurot 20 senti. Seevastu 2021. aasta I kvartalis oli avaldaja käive kõigest 8907 eurot 45 senti. 2021. aastal langes avaldaja müügitulu oluliselt COVID-19 viiruse tõttu, ent langus on ajutise iseloomuga. Maksuvõla ajatamine maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lg 1 kohaselt kinnitab, et avaldajal tekib lähitulevikus raha, mille arvelt täitedokumendist tulenevaid kohustusi täita. Kuna avaldaja majanduslik seisund lähitulevikus paraneb, tuleb täitemenetlus ajutiselt peatada ning jätkata siis, kui avaldaja on võimeline enda kohustusi täitma, ilma et täitemenetlus peataks avaldaja majandustegevuse lõplikult.
4.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub see rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda jätta. Puudutatud isik jääb enda maakohtus avaldatud seisukohtade juurde ning vastuseks määruskaebusele märgib, et avaldaja maksuvõlg on suurenenud, moodustades 15. juuli 2021 seisuga 9222 eurot 37 senti, tasumisgraafikut sõlmitud ei ole. Seega on tõendatud, et maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et avaldaja ei ole võimeline oma kohustusi järk-järgult täitma ja avaldaja majanduslikke raskusi tuleb lugeda püsivaks. Seega ei ole määruskaebuse esitaja majandusraskused isegi juhul, kui nõustuda, et need on erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõttes, ajutise iseloomuga. Väited, nagu teeniks täitemenetluse peatamine mõlema poole huve, on arusaamatud. Olukorras, kus avaldaja majanduslikud raskused on ilmselgelt süvenenud, kujutab igasugune viivitus võla sissenõudmisel riski, et avaldaja vahenditest ei piisa nõude rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 ja § 659.
7.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja taotleb tema suhtes algatatud täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel. TMS § 45 näeb ette, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
Avaldaja on täitemenetluse peatamist õigustava olukorrana tuginenud kahele asjaolule, milleks on TVK otsuse ebaselgus ning avaldaja majanduslikud raskused. 8.Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks avaldaja viited jõustumata täitedokumendile. Asjaolu, et avaldaja on üritamas saavutada TVK otsuse edasikaebetähtaja ennistamist, ei tähenda, et täitedokument ei oleks jõustunud. Seega on TVK 20. jaanuari 2021. a otsus TMS § 2 lg 1 p-s 73 nimetatud täitedokument ning sellest tulenevaid nõudeid on TMS alusel võimalik täita. Täitedokumendi ebaselgust avaldaja esile toodud asjaoludest ei nähtu. Juhul, kui avaldaja on esitanud kohtule avalduse TVK otsuse vaidlustamise tähtaja ennistamiseks, saab ta TsMS § 68 lg 6 alusel taotleda täitemenetluse peatamist selles kohtuasjas. Ka avaldaja majanduslik seisund ei ole selline asjaolu, mis õigustaks täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel. Võlgniku majanduslikud raskused on tavapärane põhjus, miks sissenõudjate nõuded üldse sundtäitmisele satuvad. Üldjuhul ei ole raske majanduslik olukord erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Veelgi enam, avaldaja on veendunud, et tema majanduslik seisund lähitulevikus paraneb. Eeltoodu ei saa õigustada puudutatud isiku kui sissenõudja huvidega mittearvestamist ning täitemenetluse peatamist. See ei ole TMS § 45 eesmärk.
9.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Vahur-Peeter Liin
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.