Viru-Nigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistu avaldus E B vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Viru-Nigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistu, rk 80546670, lepinguline esindaja Darja Sudarinen Puudutatud isik: E B, ik xxxx, elukoht avalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata
Menetlusviis
Suuline menetlus – istung 02.06.2021
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult E Blt avaldaja Viru-Nigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistu kasuks perioodi 01.02.2019 – 28.02.2021 tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 2797,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 232,43 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult E Blt avaldaja Viru-Nigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistu kasuks edaspidine viivis põhinõudelt (2797,69 eurolt) alates 08.06.2021 kuni põhivõlgnevuse 2797,69 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista E Blt avaldaja ViruNigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 525 eurot, s.h riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 475 eurot.
5.Välja mõista E Blt Viru-Nigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (525 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Ametlikud
7.Tagastada Viru-Nigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistule enamtasutud riigilõiv summas 225 eurot avaldaja arveldusarvele nr. EE901010220273489228 AS SEB Pank. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP). Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Viru-Nigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas 23.02.2021 avalduse Viru Maakohtule E B vastu võlgnevuse nõudes ja 01.04.2021 avalduse täpsustuse.
2.Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik E B kinnisasja registriosa numbriga xxxx, aadressil Vahtra tn 6-xxxx, Rannu küla, 43408 Viru-Nigula vald (edaspidi korter) omanik ning Viru-Nigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistu liige. Puudutatud isik ei ole tasunud korteri majandamiskulusid KÜ-le perioodi 01.02.2019 kuni 28.02.2021 eest (märts 2021 eest ei ole majandamiskulude arved muutunud avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks). Avaldaja on korduvalt puudutatud isikut teavitanud majandamiskulude võlgnevusest. Arvetel kajastatud kulude aluseks on korteriühistu otsused, kinnitatud majanduskavad ja korteriühistu põhikiri.
3.Avaldaja palub avaldus rahuldada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 alusel, mis sätestab korteriomanike kohustuste jaotuse korteriühistu majandamiskulude kandmisel. Avaldaja nõude rahuldamiseks KrtS § 40 alusel peavad olema täidetud järgmised eeldused: avaldaja on korteriühistu; puudutatud isik on korteriühistu liige; puudutatud isikul on võlgnevus korteriühistu majandamiskulude eest esitatud arvete tasumisel.
4.Puudutatud isikule on väljastatud majandamiskulude arved nr 180912 - 210212 perioodi 01.09.2018-28.02.2021 eest kokku põhisummas 3246,25 eurot. Puudutatud isiku eest on nimetatud perioodil tasutud kokku 448,56 eurot (13.02.2019 - 99,84 eurot; 26.04.2019 99,68 eurot; 09.07.2019 99,68 eurot ja 31.12.2019 49,68 eurot), mille avaldaja arvestas eelisjärjekorras varasemate tasumata arvete nr 180912 - 190212 katteks ning osaliselt summas 258,67 eurot 190212 arve katteks. Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust summas kokku 2797,69 eurot arvete nr 190212 - 2102124 alusel: Arve number
5.Kõikide nimetatud arvete tasumise tähtpäev on avalduse esitamise seisuga möödunud, seega on põhinõue summas 2797,69 eurot muutunud sissenõutavaks tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 ja lg 7. Avaldajal on õigus nõuda KrtS § 42 lg 1 alusel majandamiskulude tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhiosa võlgnevus 57,28 50,44 65,07 64,86 96,08 58,42 50,53 62,74 50,23 412,70 203,15 183,66 179,38 52,57 56,65 60,90 92,12 89,92 90,96 100,07 84,02 85,48 193,62 227,18
Avaldaja palub puudutatud isikult välja nõuda viivised kokku summas 190,73 eurot. Alates 01.04.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista põhinõudelt 2797,69 eurolt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 367).
6.Avaldaja palub jätta puudutatud isiku kanda avaldaja menetluskulud, s.h. riigilõiv summas 50 eurot, ning välja mõista viivis menetluskuludelt.
PUUDUTATUD ISIK
7.Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud vastava teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09.04.2021, mis loeti kättetoimetatuks 25.04.2021. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt 24.05.2021, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu 02.06.2021 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi
korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
12.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga Vahtra tn 6-xxxx, Rannu küla, 43408 Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa omanikuks (registriosa nr. xxxx). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on Viru-Nigula vald, Rannu küla, Vahtra tn 6 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
13.Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 2797,69 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.02.2019 kuni 28.02.2021. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isiku avalduses märgitud kululiike tasumast. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
14.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.02.2019 kuni 28.02.2021 majandamiskulude võlgnevus summas 2797,69 eurot.
15.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Seega on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist (8% aastas) alates iga arve maksetähtajast kuni 01.04.2021 kokku summas 190,73 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni. Kuivõrd avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 01.04.2021, kuulub edaspidine viivis väljamõistmisele alates 02.04.2021. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 2797,69 eurolt perioodil 02.04.2021 kuni 08.06.2021 (k.a) 68 päeva eest moodustab 41,70 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 08.06.2021 seisuga kokku 232,43 eurot (190,73 eurot + 41,70 eurot).
17.Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele alates 09.06.2021 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 2797,69 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud
viivisega ületada põhivõlgnevuse 2797,69 euro suurust ehk edaspidiselt mitte rohkem kui 2565,26 eurot.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
19.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud: - 30.03.2021 nõude analüüs ja konsultatsioon esindatavaga 1 tund; - 31.03.2021 asja materjalide koostamine- 3,5 tundi; - 02.06.2021 kohtuistungil esindamine- 15 minutit. Esindaja õigusabi ühe tunni hinnaks oli 100 eurot. Õigusabikulud kokku summas 475 eurot.
21.Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
22.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud ning seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele õigusabikulu summas 475 eurot.
23.Avaldaja on maksnud 22.02.2021 riigilõivu 275 eurot. Avalduse esitamisel hagita menetluses kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot. Seega on avaldaja enammaksnud riigilõivu 225 eurot, mis kuulub vastavalt avaldaja esitatud taotlusele tagastamisele.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.