Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Nordic Automation Systems OÜ bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.

Nordic Automation Systems OÜ kassa ja raamatupidamisdokumendid ning kassa jäägi olemasolul üle andma kassa jäägi.

AS S.

ajutise halduri tasu 1382,71 eurot.

spetsiifilise ja mahuka tarkvara arendusega, siis juhtkond hindas üle toodete keskmist müügiperioodi (mis oli 2 aasta asemel 4 aastat). See omakorda tekitas investorites vastumeelsust jätkata raha panustamisega toote arendusse. Tekkis püsiv maksejõuetus. Arvelduskontolt nähtuva põhjal seiskus ettevõtte majandustegevus 2019 sügisel, praegu kontol vahendid puuduvad. Võlgniku põhivara koosneb tänase seisuga pilvetarkvarast NAS IoT Hub. Tarkvara arendus on pooleli ja ilmselt kaotab see tarkvara arendustegevusse kaasatud inimesteta väärtuse. Müügi korral oleks põhimõtteliselt tegemist koodibaasi üleandmisega, mis eeldab väga spetsiifilist ostjat, kes saaks kaasata ka eelnevalt arendustegevusega tegelenud isikute ringi. Võlgnik on seisuga 31.12.2020 oma põhivaradest maha kandnud erinevat tehnikaesemeid (arvutid, telefonid, printerid jms) ja mööblit. Samuti on maha kantud masin VNA/Vector Network Analyzer, mille soetusväärtus oli 34 650,00 eurot. Vektorvõrgu analüsaatoreid kasutatakse komponentide spetsifikatsioonide testimiseks ja disainisimulatsioonide kontrollimiseks, et süsteemid ja nende komponendid korralikult koos töötaksid. Võlgniku sõnul on maha kantud kõik amortiseerunud seadmed. Võlgniku nimel registreeritud sõiduk xxxx (registreerimismärk xxxx), on võlgniku väitel müüdud paar aastat tagasi, kuid omaniku muudatus jäi peale müüki registrisse kantud keelumärgete tõttu ümber vormistamata. Äriregistri kohaselt kuulub võlgnikule osalus tütarettevõttes N OÜ (registrikood xxxx). N OÜ on registreeritud seisuga 30.10.2018, majandusaasta aruandeid pole registrile esitatud ja äriühingu maksuvõlg ulatub 58 167,43 euroni. Võlgniku bilansi järgi on tütarettevõttel võlgniku vastu nõue summas 26 000 eurot. Kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole ka varasemalt kuulunud. Patendiametis teostatud päringu kohaselt võlgnikule kaubamärke, leiutisi ega tööstusdisainilahendusi ei kuulu. Võlgniku esitatud 22.04.2021 bilansi kohaselt on võlgnikul kolmandate isikute vastu nõudeid kogusummas 2 415 486,05 eurot. Nõuded on võlgniku väitel tütarettevõtte N OÜ (registrikood xxxx) ja seotud ettevõtte N OÜ (registrikood xxxx) vastu, kes pidid tegelema toote müügitegevusega, kuid mis ebaõnnestus, kuna toote arendus jäi investeeringute puudumise tõttu pooleli. Kuna nii N OÜ kui ka N OÜ on tänase seisuga maksuvõlglased, kellel puudub majandustegevus, siis ilmselt on tegemist maksejõuetute ettevõtetega. Võlgniku edastatud 22.04.2021 bilansi kohaselt on võlgnikul varusid (tooraineid ja materjale) kokku 24 073,77 euro väärtuses. Varude rida on võlgniku sõnul raamatupidamislik viga, varud oleksid pidanud väidetavalt olema maha kantud. Tootearenduse kasutatud komponendid olevat mingil kujul reaalselt olemas, kuid aegunud. Laoarvestust ei ole raamatupidamisprogrammis artiklipõhiselt tehtud, kõik võimalikud varud on ühe konto alla kantud. Esialgsetel andmetel puudub võlgnikul väärtust omav ja realiseeritav vara, kuid vara täpsem väärtus selgub edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Võlgnikul võib ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel olla kohustusi vähemalt kogusummas 2 665 290,07 eurot, kuid täpne võlasumma selgub edaspidise menetluse jooksul.

Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik põhjalikult anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Selleks tuleb halduril eelnevalt kauem tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning tuvastada võimalik tagasivõidetav vara. Hetkel haldurile teadaolevalt kindlad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnikul puudub igasugune vara, ettevõtte kohustuste maht on ulatuslik ning võlgniku esindaja on haldurile teavitanud, et omanike vaheliste vaidluste ning üleüldise majandusliku olukorra tõttu pole lisakapitali võimalik kaasata ja seda kaasamata on ettevõte maksejõuetu (seega oma maksejõuetust tunnistanud). Eeltoodust tulenevalt asub haldur kindlalt seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Halduri hinnangul puudusid võlgnikul 2019.a sügisel vahendid võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks ning ettevõtte majandustegevus polnud võimalik jätkata, kuna arendustegevus oli pooleli, töötajatel töötasud saamata ja puudusid võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Uute investorite leidmise väide on paljasõnaline ja ilmselt on

võlgnik olnud püsivalt maksejõuetu alates 2019.a lõpust. Võlgniku maksejõuetus seisneb jätkuvas varade ja rahaliste vahendite ebapiisavuses, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega halduri hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud peamiselt äriühingu tegevuse ebaõnnestunud juhtimisest ja äriplaanist. Võlgnik on käitunud hooletult investeeringuks vajalike vahendite hankimisel, tagamisel ja vastavate investeeringute kulutamisel. Haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud muust põhjusest PankrS § 22 lg 5 mõttes. Käesoleval juhul puudub ajutisel halduril info, et maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Haldur pole tänase seisuga võlgniku raamatupidamisega tutvunud, võlgnik on vastanud vaid ajutise halduri küsimustele Täpsemat hinnangut on võimalik aga anda edaspidise pankrotimenetluse jooksul, peale võlgniku raamatupidamisega tutvumist. Haldur tuvastas, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 1 985,60 eurot, millel lisandub käibemaks, kokku 2382,71 eurot. Võlgnik nõustub ajutise pankrotihalduri aruande järeldustega ja jätab ajutise pankrotihalduri tasu kohtu määrata. Võlausaldajad avaldavad, et ajutise pankrotihalduri tasu jätavad nad kohtu otsustada ning paluvad määrata ajutise halduri tasuks mõistliku ja põhjendatud tasu. Juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis soovivad võlausaldajad avaldada täiendavaid andmeid ja seisukohti lisaks ajutise pankrotihalduri aruandes avaldatule. Seda eelkõige põhjusel, et võlausaldajad ei nõustu võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmetega. Võlgnik ei ole võlausaldajate ees olevate kohustuste kohta avaldanud õigeid andmeid. 21.05.2021 määrusega tegi kohus ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu deposiiti 5000 eurot. Võlausaldaja on tasunud nõutud summa deposiiti. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on taotlenud kohtult pankroti väljakuulutamist, kui panktoimenetluse kulutuste katteks tasutakse kohtu deposiiti nõutav rahasumma. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 2 665 290,07 eurot, kuid puudub väärtust omav ja realiseeritav vara. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et esialgu tuleb pidada maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd võlausaldaja on kohtu deposiiti tasunud pankrotimenetluse kulude katteks nõutava summa. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut. Tulenevalt PankrS § 87 peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 88 lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Elukohast lahkumise keelu sisu on konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1-4 võib kohus teabe või vande andmise kohustuse täitmata jätmisel või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kui võlgnik on juriidiline isik kohaldatakse pankrotiseaduse §des 85-89 sätestatut juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankS § 90). Kohus arvestades, et võlgnik on vastanud vaid ajutise halduri küsimustele ja ajutine haldur ei ole raamatupidamisega tutvunud kohustab kohus võlgniku juhatuse liikmeid esitama võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning kassa ja raamatupidamisdokumendid ning kassa jäägi olemasolul üle andma kassa jäägi. Samuti kohustatakse võlgniku juhatuse liikmeid vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Terje Eipre. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS 661 lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Seletuskirja kohaselt on VÕS-i tähenduses tegemist mittesiduva eelarvega. Juhul kui haldur soovib eelarve olulise ületamise korral nõuda tasu ja väljamõistetavate menetluskulude suurendamist, peab ta kohtule ja võlausaldajatele viivitamata teatama eelarve ületamisest. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus arvestab käesolevas tsiviilasjas asjaolu, et kuigi pankrotiavaldus võeti menetlusse 2020. aastal, oli menetlus peatatud perioodil 20.11.2020 kuni 11.03.2021 ja kõik toimingud on tehtud peale ajutise halduri nimetamist 22.04.2021 ning leiab, et ajutise halduri tasu osas on põhjendatud rakendada kehtivat redaktsiooni. Ajutine haldur palub tasuks määrata 2 382,71 eurot, sh käibemaks 397,12 eurot (ilma käibemaksuta summa on 1 985,6 eurot). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 116,80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 2 382,71 eurot koos käibemaksuga. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist võlgniku pankrotiavaldusega ja pankrotimenetlus ei lõpe raugemise tõttu, siis ei ole põhjendatud ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus maksab ajutise halduri tasu välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.