X hagi Y Aktsiaseltsi vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5792,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Kostja (vastustaja): Y Aktsiaselts (registrikood XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Annika Vait ja Siret Siilbek
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.12.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.
3.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-17-6563 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 25.04.2017 Harju Maakohtule hagi Y Aktsiaseltsi (kostja) vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 20.09.2017, 26.11.2018, 28.03.2019 ja 02.05.2019 täienduste kohaselt töötas hageja aastast 2002 kuni 25.08.2014 kostja ja kostja õiguseellase C AS juures monteerijana. Hagejal diagnoositi 15.09.2014 kutsehaigus käte ülekoormushaigus (M70.8/M65.4/M24.2/M25.5//Y96). Ohuteguriteks olid füüsiline töö koormusega kätele ja sundasendid. Kutsehaiguse väljakujunemise periood on 20022014. Hagejale määrati 28.12.2010 töövõimetuspension, mida pikendati kuni 31.12.2014, põhjuseks üldhaigestumine 40%. Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2014 otsusega tuvastati hageja osaline töövõimetus 40%, põhjus üldhaigestumine ja 20% põhjus kutsehaigus ning kogu püsiva töövõimetuse ulatus 40%. Kostja lõpetas 25.08.2014 hagejaga töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel seoses hageja töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu.
3.Hageja töötas 01.05.2010 - 28.02.2011 A-hallis ASC toodete monteerijana ning 01.03.2011 - 31.12.2012 samas A-hallis plaatide testijana, vahetustega tööaja (sh öine vahetus) pikkuseks 12 tundi, mille jooksul tuli püsti seistes 1,7 kg raskuseid kaitsejalanõusid kandes kassetialusel paiknevaid trükkseadmeid neljal testiseadmel testida. Ühes tunnis tuli neljal testiseadmel testida 40-45 trükkplaati kaaluga 100-200 grammi, mõõtudega 100x200 mm ning vahetuse jooksul tuli neljal testeril testida ca 440 tükkplaati. Esimese ja neljanda testeri vahemaa oli 6 m ning hageja pidi 12 t pidevalt istumise võimaluseta testseadmete vahel jooksma (vahetuses min ca 6 km).
4.Qvalitas Arstikeskus AS töötervishoiuarst H 26.10.2011 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab hageja tervislik seisund töötada monteerija ametikohal. Tehti ettepanek töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist. Kostja hageja töökeskkonda või töökorraldust ei muutnud. Qvalitas Arstikeskus AS töötervishoiuarsti V 29.10.2012 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab hageja tervislik seisund töötada monteerija ametikohal. Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta: töötaja üle viia istuvale tööle. Järgmise tervisekontrolli aeg määrati 29.10.2012.
5.Ajavahemikul 29.10.2012 - 21.03.2013 viidi hageja A-hallist B-halli praakfiltreid remontima, töö oli vahelduvalt istudes – püsti, tööpäeva pikkuseks 12 t, töö sisuks praakfiltrite kaaluga 3 kuni 15 kg käsitsi remont ja ühelt laualt teisele teisaldamine. Vahetuses pidi remontima 20 - 25 filtrit, s.o ca 2 filtrit tunnis, ühe filtri kaal 3 kuni 10 kg, s.o kordades üle 4 kg. Kostja ei täitnud töötervishoiuarsti H 26.10.2011 tervisekontrolli otsust kehtivusega kuni oktoober 2014, mille kohaselt tuli vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist ning samuti ei täitnud töötervishoiuarst V 29.10.2012 otsust viia töötaja istuvale tööle ning hageja viidi hoopis tööle, kus päeva jooksul maksimaalne võimalus istuda oli 20-30 minutit.
6.Qvalitas Arstikeskus AS töötervishoiuarsti M 21.03.2013 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab kostja tervislik seisund töötada töökorraldusega monteerija ametikohal. Ettepanek töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmest ja sõrmeliigestest. Soovitatav on rakendada osalist tööaega 8-tunnise töövahetusega. Randme-ja
2-17-6563 küünarliigestel kanda tugisidemeid. Teha regulaarselt lühiajalisi puhkepause lõõgastavateks harjutusteks kätele, õlavöötmele ja lülisambale igas tunnis. Püsiva töövõime säilitamise eesmärgil vajab käsimassaaži kätele, kaelale. Õlavöötmele ravikuurina 10 seanssi kuus a 20 minutit 2 korda aastas. Järgmise tervisekontrolli aeg kuue kuu pärast 21.09.2013. Kostja täitis nimetatud otsust üksnes osaliselt, kindlustades hageja üksnes randmeliigeste tugisidemetega, jättes küünarliigesed tugisidemetest ilma. Samuti ei võimaldanud kostja hagejale käsimasaaži kätele, mis töötervishoiuarsti otsuse kohaselt oli vajalik püsiva töövõime säilitamiseks.
7.Kostja viis 12.08.2013 hageja üle p04/22 osakonda 8-tunnisel tööajal käsitsi komponentide jääkide loendamiseks /sorteerimiseks. Vahetuse jooksul loendas kostja ca 40 - 50 pooli, s.t. kuni 5,5 pooli tunnis. Kogu töö toimus sundasendis, istudes ning kogu tööaja vältel pidi hageja vasaku käega tegema pööravaid liigutusi, kerimaks parempoolselt poolilt kile koos sorteeritavate ja loendatavate komponentide jääkidega vasakpoolsele rullile. Töö jooksul roteerumise võimalus puudus, samuti puudus igasugune võimalus kätt vahetada, et pidevalt rulli keeravale käele veidigi puhkust anda. Kostja eiras töötervishoiuarsti M 21.03.2013 tervisekontrolli otsuste ettepanekut, mille kohaselt hagejale ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmest ja sõrmeliigestest ning millest järelduvalt hagejal kutsehaiguse tekkimise ning kostjapoolsete rikkumiste vahel on põhjuslik seos.
8.Qvalitas Arstikeskus AS töötervishoiuarst H 30.08.2013 tervisekontrolli otsuse kohaselt tehti ettepanek hageja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Hagejale ei sobinud tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pööravaid-keeravaid liigutusi randmest ja sõrmeliigestest. Lubatud ainult 8-tunnine päevane töö. Kasutada randmete tugisidemeid. Järgmise tervisekontrolli aeg hiljemalt 30.08.2014. Sama töötervishoiuarst saatis hageja 05.09.2015 seoses hageja käte seisundi halvenemisega SAPEK Kutsehaiguste Keskusesse kutsehaiguse diagnoosimiseks, diagnoos parema käe karpaalkanali sündroom. Kostja tegevuse tõttu järgmise aasta jooksul hagejal kujunes välja kutsehaigus.
9.25.08.2014 võttis Qvalitas Arstikeskus AS töötervishoiuarst H vastu tervisekontrolli otsuse, mille kohaselt hageja ei sobi tervisliku seisundi tõttu töötama antud ametil. Ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks puuduvad. Samal päeval kostja lõpetas hagejaga töölepingu.
10.Kostja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning ei kindlustanud hagejale ohutuid töötingimusi; kostja ei arvestanud asjaoluga, et hagejal tuvastati tööga seotud tervisehäire ega pakkunud hagejale temas tervisele vastavat tööd. Samuti ei koostanud kostja antud töökoha riskianalüüsi. Kostja, arvestamata seda, et hagejal tuvastati tööga seotud tervisehäire, ei pakkunud hagejale tema tervisele sobivamat tööd, millega rikkus tervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning ei kindlustanud hagejale ohutuid töötingimusi.
11.Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse hüvitisena kutsehaigusega tekitatud saamata jäänud tulu perioodi 26.08.2014 kuni 20.02.2019 eest 5792,15 eurot (4890,33 eurot + 901,82 eurot). Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
13.Hageja on väitnud, et ajaperioodil 29.10.2012 kuni 21.03.2013 pidi hageja tõstma kuni 10 kg kaaluvaid filtreid. See väide on ümberlükatud hageja enda poolt kohtule esitatud tööinspektori kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttega. Tööandjale on kohustuslikud täitmiseks töötervishoiuarsti otsused, kuid käesoleval juhul ei heida töötaja ette tööandjale otsuse täitmata jätmist.
14.Hageja väidab, et tööandja ei täitnud töötervishoiuarst V 29.10.2012 otsust viia töötaja istuvale tööle ning hageja viidi hoopis tööle, kus päeva jooksul oli maksimaalne
2-17-6563 võimalus istuda 20-30 minutit. Tegelikkuses viidi hageja üle teise osakonda istuvale tööle. Alates 29.10.2012 - 21.03.2013 töötas hageja B-hallis, tema ülesandeks oli filtrite kokkupanek ja testimine. Filter kaalus umbes 2,5 kg ja liini taga töötati istudes. Töötajal oli oma reguleeritav töötool. Isegi kui kostja rikkumine esineks (millega kostja ei nõustu), puudub väidetava rikkumise ja tagajärje vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Käesoleval juhul ei ole kutsehaiguse tekkimisega seotud see, kas hageja tegi tööd istudes või seistes.
15.Töötervishoiuarsti M 21.03.2013 otsuses sisaldub üksnes ettepanek kanda randme- ja küünarliigeste tugisidemeid. Tegemist ei ole ettekirjutuse, vaid ettepanekuga, mis ei oma tööandja jaoks siduvat iseloomu, vaid on üksnes soovituslik. Hageja väidetu põhjal ei ole seega võimalik tuvastada tööandja poolset rikkumist, sest tööandjal puudus õiguslik kohustus, mida saanuks üldse rikkuda. Hagejal diagnoositud kutsehaigus hõlmab üksnes hageja randmepiirkonna vaevusi ega ole seotud hageja küünarliigestega. Seetõttu puudub küünarliigese tugisideme andmata jätmise osas VÕS § 127 lg 4 kohane põhjuslik seos tööandja väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel.
16.Hageja töökoht ei eeldanud pööravate liigutuste tegemist. Hageja ei pidanud tegema pööravaid liigutusi – pöörles pool, mitte hageja käsi. Hageja sõrmed peavad pooli pööramiseks olema fikseeritud selle ümber ning randmeside takistas randme keeramist.
17.Töötervishoiuarst H on 30.08.2013 teinud ettepaneku töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Kostja võimaldas hagejale randme tugisidemete kasutamise. 16.01.2013 väljastas kostja hagejale isikukaitsevahendina randmekaitse, mille kättesaamist on töötaja kinnitanud oma allkirjaga ja mille kasutamist kinnitab ka hageja oma 27.11.2018 menetlusdokumendis. Randme tugisidemega ei tekkinud hagejal pöörlevaid-keeravaid liigutusi, nagu tõendab tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte, milles on leitud, et kutsehaige töötas filtrite osakonnas testija ametikohal, kus oli vaja ühendada filter testjaamaga kasutades kahte ühendust. Randme tugisideme eesmärk on randme fikseerimine ning selle liikuvuse vältimine.
18.Töötervishoiuarst H 30.08.2013 otsuse tegemise ajaks oli hageja juba üle viidud 8tunnisele tööajale teisele tööle, kus oli vaja loendada masina abil väikseid komponentide jääke. Kostja poolset rikkumist ei esine, sest kostja on taganud hagejale randmetoe kasutamise võimaluse ja 8-tunnise tööpäeva ning igati arvestanud hageja tervisliku seisundiga talle sobiva töö leidmisel. Kostja on koostanud töökohale, mida täitis hageja, töökeskkonna riskianalüüsi ning esitanud selles ka kasutusele võetavad meetmed riskide vältimiseks või vähendamiseks. Randmete ülekoormuse vältimiseks olid kasutusele võetud konkreetsed meetmed: randmetoe kasutamine, massaažid, puhkepausid töös ja tootmisvõimlemine ning töötaja oli juhistatud õigete töövõtete osas.
19.Hagejale on tutvustatud ohutusjuhendeid töökohtadel, kus ta on töötanud ning samuti üldiseid kostja ettevõttes kehtivaid ametijuhendeid. Tööandja poolt kehtestatud juhendi Ohutusjuhendite üldosa sätestab üheselt, et töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid ning samuti toob esile, et teguriteks, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsiline ülepinge, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi. Seega on tööandja selgelt töökeskkonna ohuteguriks määranud mh käte ülekoormuse ning hageja on olnud riskidest ka teadlik. Tööohutusjuhendis monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja toodud tugiliikumiselundkonna vaevused (lihaspinged, liigeste liikuvuse vähenemine). Nimetatud juhendiga on hageja allkirja vastu tutvunud 05.10.2009, 10.05.2010 ja 05.03.2012. Hagejat on juhistatud õige istumisasendi suhtes, monotoonsete liigutuste vähendamiseks regulaarsete tööpauside tegemiseks, isikukaitsevahendi kasutamiseks (seejuures oli väljastatud randmekaitse allkirja vastu), kohustuslikus tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Lisaks on hagejale
2-17-6563 tutvustatud veel mitmeid teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate töövahendite kasutamisest, millega tutvumist on hageja oma allkirjaga kinnitanud.
20.Kostja on hagejale korduvalt otsinud ja pakkunud tema tervislikule seisundile vastavaid töökohti, mille hageja on vastu võtnud. 01.03.2011 viidi hageja üle A-hallis ametikohale, kus hageja sai töötada kergemate esemetega. 29.10.2012 viidi hageja üle A-hallist B-halli filtreid remontima, et hageja saaks teha istuvat tööd. 12.08.2013 viidi hageja üle B-halli kergemale tööle, kus hageja loendas masina abil komponentide jääki ning tema tööpäev muudeti 8-tunniseks.
21.Hageja on kutsehaiguse väljakujunemise perioodil (2002-2014) töötanud ka teise tööandja juures, kelleks on Q OÜ. Kostja saaks vastutada vaid 20% ulatuses ning selleski ulatuses mitte ainuisikuliselt vaid koos teise tööandjaga, kelle juures hageja on kutsehaiguse väljakujunemise perioodil töötanud. Hageja on jätnud alusetult teise tööandja olemasolu arvestamata. Hageja on ebaõigesti kalkuleerinud hageja poolt nõutava ühekordse hüvitise suuruse. Maakohtu otsus ja põhjendused
22.Harju Maakohtu 18.12.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.Tööandja tegevuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja võib esitada kahju hüvitamise nõude VÕS § 1044 lg 3 järgi nii lepingu rikkumisele (st nõude alusena VÕS § 115 lgle 1) või tööandja õigusvastasele teole (st VÕS §-le 1043) tuginedes.
24.Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 23 lg 1 järgi on kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Vastavalt TTOS § 23 lg-le 5 diagnoosib kutsehaiguse töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Hagejal diagnoositi 15.09.2014 kutsehaigus.
25.Hageja väitel tööandja ei täitnud töötervishoiuarst H 26.10.2011 ettepanekut vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist. Nimetatud perioodil töötas hageja A-hallis testijana. Tõendamist on leidnud, et sellel ametikohal ei tulnud üle 4 kg raskuseid tõsta. Hageja on menetlusdokumendis ise väitnud, et tal tuli ühes tunnis neljal testiseadmel testida 40-45 trükkplaati kaaluga 100-200 grammi mõõtudega 100x200 mm, vahetuse ajal (II kd, tl 95 pöördel). Nimetatu on tõendatud ka tunnistaja W 03.11.2020 kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et hageja ei tõstnud üle 4 kg raskuseid. Võibolla 300-400 grammi ja on natukene raskemaid, kuni 2 kg. Tunnistaja W andis ütlusi ka selle kohta, et eeskiri, et ei tohi tõsta käsitsi üle nelja kg kaaluvaid plaate või tooteid oli järgitud. Neil ei ole siiamaani plaate mis kaaluvad üle nelja kilo (kd III, tl 9 pöördel). Vaidlus puudub selles, et hageja töötas liinil ja pidi tõstma filtri osasid, mitte tervet filtrit. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli filtri kaal 3,1 kg (I kd tl 173174). Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega ei tõstnud hageja ühelgi töökohal üle 4 kg. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et töötervishoiuarsti 26.10.2011 tervisekontrolli otsuses on üksnes ettepanek vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist (I kd, tl 164).
26.Kohus analüüsib, kas kostja täitis töötervishoiuarst V 29.10.2012 otsust viia töötaja istuvale tööle. Hageja väitel viidi ta hoopis tööle, kus päeva jooksul oli maksimaalne võimalus istuda 20-30 minutit. Tunnistaja W ütlustega on tõendatud, et hageja töötas Bhallis pärast oktoobris 2012 arsti juures käimist istudes (III kd, tl 9 pöördel). Asjaolu, et
2-17-6563 hageja viidi üle teise osakonda istuvale tööle, on tõendatud ka tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttega (I kd tl 102, p IV-4 teine lõik).
27.Hageja sõnul täitis tööandja töötervishoiuarsti M 21.03.2013 tervisekontrolli otsust üksnes osaliselt, kindlustades hageja üksnes randmeliigeste tugisidemetega, jättes küünarliigesed tugisidemetest ilma. Hageja on menetluses kinnitanud, et ta kasutas oma vahenditega basseini, parafiinravi, tabletiravi, männiokka vanne ning kandis randme-ja küünarliigestel tugisidemeid, ilma nendeta ei olnud töötamine üldse võimalik (I kd, tl 130). Vaidlus puudub selles, et hageja kasutas randmetuge ning hagejale väljastati randmetugi. Hageja esindaja märkis 07.11.2018 eelistungil, et hageja käis massaažis (I kd, tl 92). Seega on hageja kohtumenetluses omaks võtnud, et ta käis massaažis. Samuti nähtub hageja 20.09.2017 hagiavalduse tekstist hageja sõnaselge kinnitus, et tööandja kindlustas käsimassaaži kätele, kaelale, õlavöötmele (I kd, tl 130 p 13). Massaaži võimaldamine on tõendatud ka tunnistaja W ütlustega. Tunnistaja W andis ütlusi selle kohta, et massaaž on kostja motivatsioonipaketis ja töötajatele tasuta. Hageja väitis kohtuistungil, et ta siiski massaaži ei kasutanud, sest käis samal ajal parafiini elektrisoojendusel (III kd, tl 18 pöördel). Seega on tõendatud, et kostja võimaldas massaaži, kuid hageja seda ei kasutanud.
28.Hageja on esile toonud, et kostja eiras töötervishoiuarsti M 21.03.2013 tervisekontrolli otsuses sisalduvat ettepanekut, mille kohaselt hagejale ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmetest ja sõrmeliigestest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud pöörlevaid-keeravaid liigutusi. Tunnistaja R andis ütlusi selle kohta milliseid liigutusi nad hagejaga tegi ning näitas randmeringi (III kd, tl 7 pöördel). Tõendamist on leidnud, et sel ajal kandis hageja tööülesandeid täites randmekaitset. Tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest nähtuvalt ei tekkinud randme tugisidemega antud ühenduste tegemisel pööravaidkeeravaid liigutusi (I kd tl 102 p IV-4, kolmas lõik). Samuti andis tunnistaja W ütlusi selle kohta, et hageja keerlevaid-pöörlevaid liigutusi tegema ei pidanud (III kd, tl 12 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et randmekaitse kandmisel ei saanud hageja teha keerlevaid-pöörlevaid liigutusi.
29.Hageja väidab, et tööandja ei täitnud töötervishoiuarst H 30.08.2013 otsust, kuna hagejale ei sobinud tööoperatsioonid käega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmetest ja sõrmeliigestest. Lubatud oli ainult 8-tunnine päevane töö ja kasutada tuli randmete kaitset. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, sest hagejale oli võimaldatud randme tugisideme kasutamine. Tunnistaja W ütlustega on tõendatud, et hagejal oli võimalus teha lühiajalisi pause ning võtta osa võimlemisest (III kd, tl 8 pöördel, 9 pöördel ja 11 pöördel). Samuti nähtub kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest, et hagejal oli võimalus teha lühiajalisi pause ning võtta osa tootmisvõimlemisest. Samuti oli kutsehaigele kättesaadav massaaži võimalus, kus võis käia oma tööajast (I kd, tl 102 p IV-4 3 lõik). Hageja tööpäev oli selleks hetkeks juba 8-tunnine. Hageja on nimetatu omaks võtnud oma 27.11.2018 menetlusdokumendi punktis 12 (I kd, tl 96 pöördel) ja 20.09.2017 hagi (I kd, tl 130) punktis 11.
30.Tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte kohaselt on tõendatud, et 12.08.2013 viidi hageja arsti otsuse alusel kergemale tööle, kus oli vaja loendada masina abil väikseid komponentide jääke. Komponendid olid väiksed, 1 kg raskused, mis asetsesid kilepakendis lindina plastikrullil. Töö oli ainult päevane, 8tunnises vahetuses, (I kd, tl 101 pöördel, p IV-1 viies lõik). Tunnistaja R andis ütlusi selle kohta, et osad poolid olid väikesed ja kerged, aga olid ka 40 cm läbimõõduga poolid. Need olid rasked ja kaalusid üle kolme kilo (kd III, tl 7). Tunnistajad R ja W ütlustega on samuti tõendatud, et hageja tööpäevad olid sel ajal 8-tunnised. Seega on
2-17-6563 tõendatud, et kostja on täitnud töötervishoiuarsti ettepaneku kergema töö ja 8-tunnise tööpäeva tagamise osas.
31.TTOS § 13 lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Kostja on esitanud kõikide ametikohtade kohta riskianalüüsid (II kd, tl 65 pöördel kuni II kd, tl 82 pöördel). Riskianalüüsi olemasolu, töötajatele riskianalüüsi arutelu vormis tutvustamise toimumise ning riskianalüüsi järgimise kohta andis ütlusi ka tunnistaja W (III kd, tl 11). Nimetatut tõendab ka tööandja järelepärimisele koostatud vastus Qualitas Arstikeskus AS-i poolt, mille kohaselt on töötervishoiuarstid enne terviseotsuste tegemist tutvunud nii riskianalüüsidega kui ka tehases kohapeal viibides töötajate töökohtadega (II kd tl 114). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et riskianalüüsi tutvustamist hagejale kinnitab ka fakt, et hageja võttis randmetoe 16.02.2013, kuigi seda kajastati alles 21.03.2013 töötervishoiuarsti otsuses. Seega pidi hageja olema teadlik, et käte ülekoormusriski ennetamiseks on võimalik kasutada randmetugesid. Selline info on hageja jaoks olnud kättesaadav riskianalüüsi kaudu (II kd, tl 68 pöördel, 74, 79 pöördel).
32.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 4 tulenevat kohustust tutvustada hagejale tegevuskava, milles on välja toodud tervisekahjustust põhjustada võivad riskitegurid.
33.Kostja poolt kehtestatud juhendi Ohutusjuhendite üldosa (II kd, tl 33 ja 39) sätestab üheselt, et töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid ning samuti toob esile, et teguriteks, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsiline ülepinge, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi. Seega on kostja töökeskkonna ohuteguriks määranud mh käte ülekoormuse ning hageja on olnud riskidest ka teadlik. Tööohutusjuhendis monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja toodud tugi-liikumiselundkonna vaevused (lihaspinged, liigeste liikuvuse vähenemine) (II kd, tl 49 ja 51). Kostja on tõendanud, et hagejat on juhistatud õige istumisasendi suhtes, monotoonsete liigutuste vähendamiseks regulaarsete tööpauside tegemiseks, isikukaitsevahendi kasutamiseks (seejuures oli väljastatud randmekaitse allkirja vastu), kohustuslikus tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Hagejale on tutvustatud veel mitmeid teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate töövahendite kasutamiseks, millega tutvumist on hageja oma allkirjaga isiklikult kinnitanud (II kd, tl 21).
34.Seega oli hageja kogu töötamise aja teadlik kõikidest kutsehaigusega seonduvatest ohuteguritest, mis valitsesid töökohtadel, kus ta töötas. Tuvastamist on leidnud, et kostja otsis ja pakkus hagejale korduvalt tema tervislikule seisundile vastavaid töökohti (I kd, tl 17 ja 101-102 pöördel). Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et kõik kostjale arsti poolt tehtud ettekirjutised olid soovitused ja ettepanekud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkumisi toime pannud ning kohus ei analüüsi edasi lepingulise kahju teisi eeldusi.
35.Kuivõrd tuvastamist on leidnud, et kostja on järginud kõiki töötervishoiuarstide otsuseid, ettekirjutusi, aga ka soovitusi ja ettepanekuid, siis ei ole täidetud ka deliktilise
2-17-6563 vastutuse (VÕS § 1043) esmane eeldus ehk kostja tegu. Seetõttu ei ole vaja edasi analüüsida deliktilise vastutuse teisi eeldusi. Apellatsioonkaebus
36.Hageja esitas 20.01.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
37.Kostja on rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 3 kohast kohustust korraldada töökeskkonna riskianalüüsi. Kostjal puuduvad riskianalüüsid hagejale kutsehaiguse tekkimise ajavahemikus aastatel 2002-2013 ning kuna kohtule esitatud riskianalüüs on koostatud 11.04.2013, siis ei saanud see kehtida eelnevalt üheteistkümnel aastal, mil hageja kutsehaigus välja kujunes. Samuti puudub igasugune hageja töötamiskohtade ergonoomiline analüüs aastate 2002 - 2013 kohta ning ka riskianalüüs aja kohta (2013 - 2014), mil hageja viidi üle monteerija kohalt käsitsi komponentide jääke loetlema.
38.Põhjendamatu on järeldus, et hageja oli kogu töötamise aja teadlik kõikidest kutsehaigusega seonduvatest ohuteguritest. Kostja tegevusetuse tõttu riskianalüüside koostamisel jäid kogu kutsehaiguse kujunemise perioodil 2002 - 2014 hageja töökohtade ohutegurid kindlaks tegemata. Sellega kaasnevalt rikkus kostja aastatel 2002 – 2014 TTOS § 14 lg 5 p-s 2 sätestatud õigust saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale.
39.Pärast töötervishoiuarstide tervisekontrolli otsuseid (hageja viitas 21.03.2013, 30.08.2013 ja 30.08.2013 otsustele) ei pidanud kostja vajalikuks TTOS § 13 lg 1 p 3 nõuete täitmist ja riskianalüüsi koostamist.
40.Kohus jättis hinnangu andmata tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte hinnangule, mille kohaselt hageja riskianalüüs hinnati väga kõrgeks, mh märgitakse, et tööandjal puuduvad meetmed abivahendite kasutamise osas raskuste käsitsi teisaldamise vähendamiseks. Sundasendeid on hinnatud samuti väga kõrge riskiga.
41.Kostja ei ole järginud töötervishoidu käsitlevate õigusaktide, eelkõige TTOS §§-de 13 ja 14 nõudeid. Põhjuslik seos töökeskkonna riskianalüüsi tegemata jätmise ja hageja tervise kahjustamise vahel ilmneb selles, et hageja ei teadnud riskianalüüsi tegemata jätmise tõttu ohuteguritest ega osanud oma tervist hoida tervist kahjustavates tingimustes töötamise ajal. Kuigi töötervishoiuarstid tegid ettepanekuid hageja töökeskkonna muutmiseks hageja terviseprobleemide tõttu, siis kostja sellele ei reageerinud. Kostja käitus õigusvastaselt (st rikkus töökaitse norme) ja on seetõttu hagejale kahju tekitamises süüdi. Kuna kostja oli võtnud endale töölepinguga kohustuse tagada hagejale seadusega kooskõlas ohutud töötingimused, on kostja õigusvastane tegevus käsitatav lepingu rikkumisena. Alternatiivselt peab kostja hüvitama hagejale kahju VÕS § 1044 lg 3 alusel. Kostja vastutab hagejal kutsehaigusega tekkinud kahju eest 100 % ulatuses. Vastustaja seisukoht
42.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Tsiviilkolleegium, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas
2-17-6563 materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kohtu arutluskäik ja esitatud põhjendused on vaidlustatud otsuses piisavalt põhjalikud, arusaadavad ning jälgitavad, sh on loogiliselt mõistetav, kuidas mingi järeldus tõenditest tuleneb. Seejuures on kohus vaidlustatud otsuse p-des 30-35 põhjalikult analüüsinud, kuidas ja milliste tõenditega on hageja esitatud väited ümber lükatud ning miks kohus nõustus kostja seisukohtadega. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
44.Maakohtus heitis hageja kostjale ette monteerija ametikoha, millel hageja töötas alates 12.08.2013 kuni 25.08.2014 riskianalüüsi koostamata jätmist. Antud töökohana käsitles hageja 2013. aasta augustist testijana töötamist ehk töökohta, kus tuli komponente käsitsi sorteerida. Seega tõi hageja maakohtus esile ühe konkreetse töökoha riskianalüüsi puudumist, mitte aga kõikide hageja töökohtade osas, nagu apellatsioonkaebuses.
45.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole rikkunud TTOS § 13 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust koostada töökeskkonna riskianalüüsi ja TTOS § 13 lg 1 p-st 4 tulenevat kohustust tutvustada hagejale tegevuskava, milles on välja toodud tervisekahjustust põhjustada võivad riskitegurid. Maakohus on põhjalikult selgitanud, kuidas ta sellistele järeldustele jõudis, viidates seejuures tunnistaja W ütlustele, Qualitas Arstikeskus AS vastusele ja kostja poolt koostatud dokumendile „Ohutusjuhendite üldosa“, mida hagejale allkirja vastu tutvustati. Kostja on töökeskkonna ohuteguriks määranud mh käte ülekoormuse. Tööohutusjuhendis monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja toodud tugi-liikumiselundkonna vaevused. Hagejat juhistati õige istumisasendi suhtes, monotoonsete liigutuste vähendamiseks regulaarsete tööpauside tegemiseks, isikukaitsevahendi kasutamiseks (hagejale oli väljastatud randmekaitse allkirja vastu), kohustuslikus tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Hagejale on tutvustatud ka teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate töövahendite kasutamiseks, millega tutvumist on hageja oma allkirjaga kinnitanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu sellekohaseid põhjendusi ümber lükanud.
46.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kohus jättis hinnangu andmata tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttele, mille kohaselt hageja riskianalüüs hinnati väga kõrgeks. Maakohus jõudis kõiki tõendeid kogumis hinnates põhjendatud järeldusele, et hageja oli kogu töötamise aja teadlik kõikidest kutsehaigusega seonduvatest ohuteguritest, mis valitsesid töökohtadel, kus ta töötas.
47.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et kostjal puudusid töökorralduslikud abinõud terviseriskide vältimiseks, et kostja jättis täitmata hageja tervisekontrolli otsustest tulenevad nõuded ning hageja pidi tööoperatsioonide täitmiseks tegema käega pööravate/keerlevate liigutusi. Need väited on ümber lükatud tunnistajate R ja W ütlustega ning tööinspektsiooni 05.11.2014 uurimiskokkuvõttega. Tõendatud on, et hageja kasutas randmetuge, mille kandmisel ei saanudki teha kätega keerlevaid-pöörlevaid liigutusi. Tõendatud on ka, et kostja võimaldas hagejale tööajast tasuta massaaži, kuid hageja ei kasutanud seda.
48.Eeltoodu alusel tuvastas maakohus põhjendatult, et kostja ei ole toime pannud lepingu rikkumist ega ka õigusvastast tegu, mistõttu ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju eest.
2-17-6563 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
2.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.