lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-3976/3

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-3976/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1373
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MaaRS § 23Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmineAÕS § 64Õiguse lõpetamineMaaRS § 34Maa kasutusvaldusesse andmise kord ja maa kasutamine kasutusvalduse aluselMaaRS § 341 lg 2MaaRS § 342 lg 3AÕS § 203Kasutusvalduse tekkimineAÕS § 66 lg 1Kande kustutamine asjaõiguse lõppemiselKRS § 46 lg 5KRS § 66 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Nigula Piim10470534Maa- ja Ruumiamet70003098

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg

1. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-3976

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr 89178202050

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. veebruari 2021. a määrus nr 195002021

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) (registrikood 70003098), esindaja Mari-Liis Mikli

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. veebruari 2021. a kandemäärus nr 195002021 ning saata kinnistamisavaldus uueks kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
2.Rahuldada Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
TsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus
1.Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) (avaldaja) esitas 2. novembril 2020 kinnistamisvalduse, milles palus kustutada kinnistusraamatu registriossa nr 1999632 kantud kinnisasja asukohaga Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Koela küla, Neo kolmandast jaost OÜ Nigula Piim kasuks

seatud kasutusvaldus ning kanda samasse kinnistusregistriossa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale kasutusvaldus OÜ Nigula Piim, registrikood 10470534, kasuks tähtajaga 15 aastat ja tasu maksmise kohustusega vastavalt lepingu p-le 5. Avaldaja lisas kinnistamisavaldusele maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingu pikendamise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 7-26/20/41.

2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis kinnistamisavalduse 22. veebruari 2021. a kandemäärusega nr 195002021 rahuldamata. Kinnistusregistri registriossa nr 1999632 kolmandasse jakku on 2. juunil 2005 sisse kantud kasutusvaldus tähtajaga 15 aastat OÜ Nigula Piim kasuks. Kasutusvalduse lepingu pikendamise lepingu p 1.2. kohaselt on lepingu eesmärgiks lepingu esemeks olevale kinnisasjale maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingu pikendamine, selle edasise kasutamise tingimuste kindlaksmääramine ning poolte õiguste ja kohustuste fikseerimine. Lepingu p 12 järgi on pooled kokku leppinud kasutusvalduse seadmises. Maareformi seaduse (MaaRS) § 341 lõike 2 alusel on põllumajandusliku tootmisega tegeleva, MaaRS § 233 alusel maa kasutusvaldusesse saamise õiguse omandanud isikul õigus kasutusvalduse lepingu pikendamiseks veel 15 aastaks. Kasutusvalduse pikendamiseks esitab kasutusvaldaja kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. MaaRS § 342 lõike 3 kohaselt otsustab Maa-amet kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu ja esitab kirjalikus vormis kinnistamisavalduse kasutusvalduse kandmiseks kinnistusraamatusse. Kui toimub kasutusvalduse lepingu pikendamine MaaRS § 342 lg 3 alusel (nagu käesolevas kinnistamisasjas esitatud asjaoludest nähtub), siis tuleb muuta kasutusvalduse kannet, mitte ei ole tegemist uue kasutusvalduse seadmisega. Kohtunikuabi andis 29. detsembri 2020. a kandemäärusega nr 1419992020 lepingupooltele tähtaja esitada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kasutusvalduse muutmise asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus kasutusvalduse muutmise kande tegemiseks kinnistusregistriosas nr 1999632. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud (KRS § 46 lg 5). Uus kasutusvalduse seadmise leping peab vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 641 olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kohtunikuabi selgitas, et MaaRS §-s 342 on seadusandja näinud ette erisuse asjaõigusseadusest kasutusvalduse lepingu pikendamise kohta. MaaRS § 342 lg 3 kohaselt Maa-amet otsustab kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu. Seega on kasutusvalduse pikendamise leping lubatud sõlmida kirjalikus vormis. AÕS § 642 kohaselt kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Maareformiseaduses ei ole sätestatud erandit kasutusvalduse lõpetamise vorminõudele. Eeltoodule tuginedes jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. veebruari 2021. a kandemäärus nr 195002021 kinnistamisasjas nr 89178202050 ning rahuldada avaldaja 2. novembri 2020. a kinnistamisavaldus.

Avaldaja ei nõustu seisukohaga, et kui toimub kasutusvalduse lepingu pikendamine MaaRS § 342 alusel, siis tuleb muuta olemasolevat kasutusvalduse kannet, ning tegemist ei ole uue kasutusvalduse seadmisega. Samuti ei ole avaldaja arvates vaja kinnistusosakonnale esitada kasutusvalduse muutmise asjaõiguslepingut.

2.juunil 2005 kinnistusraamatusse kantud kasutusvaldus lõppes 1. juunil 2020 seoses tähtaja möödumisega. Kasutusvalduse lepingu pikendamisel on tegemist uutel tingimustel sõlmitava kasutusvalduse lepinguga. Sisuliselt sõlmitakse kasutusvaldajaga uus kasutusvalduse leping riigivaraseaduse sätete alusel, kuid arvestades MaaRS §-s 342 sätestatut. Avaldaja on seisukohal, et juhul, kui kasutusvaldus on seoses tähtaja möödumisega lõppenud, kuulub kohaldamisele AÕS § 66 lg 1. Seega ei olnud avaldaja hinnangul vaja esitada kinnistusosakonnale juba lõppenud kasutusvalduse muutmise asjaõiguslepingut, vaid kinnistamisavaldus lõppenud kasutusvalduse kustutamiseks kinnistusraamatust ehk ebaõige kande parandamiseks. Vaidlustatud määruses on leitud, et kasutusvalduse seadmise lepingu saab sõlmida kirjalikus vormis üksnes siis, kui see esitatakse maa kinnistusraamatusse kandmise avaldusega samaaegselt. Avaldaja on selgitanud, et kohaldamisele kuulub AÕS § 66 lg 1 ning mitte § 642. Samuti on avaldaja põhjendanud, miks sõlmitakse kasutusvalduse lepingu pikendamisel kasutusvaldajaga uus leping. Pikendamisel uue lepingu sõlmimise teel kuulub kohaldamisele MaaRS § 342 lg 3, mis sätestab kirjaliku vormi nõude.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. veebruari 2021. a kandemäärus nr 195002021 tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks tagasi. Määruskaebus rahuldatakse.
5.Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul õigustatud avaldaja avaldus vana kande kustutamiseks ning uue kasutusvalduse seadmiseks. Tuvastatud asjaolude kohaselt on OÜ Nigula Piim kinnistusraamatu registriossa nr 1999632 kantud kinnisasja kasutusvaldajana. Kasutusvaldaja esitas 2. oktoobril 2018 avaldajale avalduse kinnisasja ostmiseks. Maa-ameti peadirektori 9. jaanuari 2019. a käskkirjaga nr 1-1/19/39 otsustati kinnisasjad võõrandada kasutusvaldajale. Kasutusvaldaja esitas 31. jaanuaril 2019 avalduse kinnisasjade omandamisest loobumiseks ja taotles kooskõlas MaaRS § 341 lg-ga 2 kinnistute kasutusvalduse lepingute pikendamist veel 15 aastaks. Maa-ameti peadirektori 13. oktoobri 2020. a korraldusega nr 1-17/20/2366 otsustati vaidlusaluse kinnistu suhtes kasutusvaldust pikendada. Vaidlust ei ole selles, et 2. juunil 2005 sisse kantud kasutusvaldus lõppes 1. juunil 2020 seoses tähtaja möödumisega. Kuigi kasutusvaldaja esitas tähtaegselt avalduse kasutusvalduse pikendamiseks (MaaRS § 341 lg 2 teine lause), lõppes kasutusvaldus tähtaja möödumisega 1. juunil 2020 enne kasutusvalduse pikendamise otsustamist. AÕS § 66 lg 1 sätestab, et kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. Pärast lepingu tähtaja möödumist ei ole võimalik tähtaega enam pikendada ega muuta kasutusvalduse kannet. Seega muutus ka praeguse vaidluse aluseks olev kanne ringkonnakohtu hinnangul ebaõigeks. Kanne tulnuks KRS § 66 lg 1 ja AÕS § 66 lg 1 alusel kustutada. Juba lõppenud asjaõigust ei saa enam muuta ning tuleb kokku leppida uus kasutusvaldus.

Maa-ameti peadirektori korraldus lepingu pikendamiseks on antud 13.oktoobril 2020, s.o pärast

2.juunil 2005 sisse kantud kasutusvalduse tähtaja lõppu. Seega on tegemist uue kasutusvalduse seadmisega ja olemasoleva kasutusvalduse kande kustutamisega.
7.MaaRS § 342 lg 3 sätestab, et Maa-amet otsustab kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu ja esitab kirjalikus vormis kinnistamisavalduse kasutusvalduse kandmiseks kinnistusraamatusse. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on kasutusvaldusega koormatud kinnisasjad riigivara, mis olid maareformi käigus antud esmalt kasutusse eritingimustel. Lepingu pikendamisel ei ole enam tegemist maareformi käigus maa kasutusse andmisega, vaid riigivaraga tehtava tehinguga, kuna kasutusvaldajaga tuleb sõlmida nii uus võlaõigusleping kui ka asjaõigusleping. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb sätte sõnastusest, et otsustatakse maa kasutusotstarbe üle, s.t et maa tuleb anda kasutusvaldusesse, kuid selleks sõlmitakse siiski uus leping.
8.Kohtunikuabi leidis, et uue kasutusvalduse sõlmimise leping peab olema notariaalselt tõestatud vormis ning MaaRS § 342 lg -st 3 tulenev kirjalik vorminõue kehtib üksnes kasutusvalduse pikendamise lepingule. Praegusel juhul on tegemist riigivara kasutusse andmisega. Riigivaraseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab kasutusleping olema sõlmitud kirjalikus vormis ning seaduses sätestatud juhul notariaalselt kinnitatud. AÕS § 203 sätestab, et kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. MaaRS § 342 lg-s 3 on kehtestatud kirjalik vorm nii lepingu kui ka kinnistamisvalduse jaoks. Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra § 17 esimese lause kohaselt sõlmib maale kasutusvalduse seadmise lepingu riigi nimel Maa-ameti peadirektor või tema volitatud isik lihtkirjalikus vormis. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodud sätete koosmõjust, et seadus ei näe riigivarale kasutusvalduse seadmiseks ette notariaalset vormi. Maareformiseaduses, riigivaraseaduses ja riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korras on sätestatud erinormid AÕS § 203 suhtes.
9.Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kohtunikuabi luges uue kasutusvalduse lepingu esitamise ebaõigesti kinnistamisavalduse puuduseks ning jättis seejärel ekslikult rahuldamata avaldaja kinnistamisavalduse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kirjeldatud rikkumisi määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada ning saadab seetõttu kinnistamisavalduse kohtunikuabile uueks lahendamiseks.
10.Menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kanda (TsMS § 172 lg 2).
11.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 599. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja