Võlaõigus › Alusetu rikastumine

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik Hageja esitas 26.01.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 27.01.2021 määrusega ning toimetas hagiavalduse kostjale kätte. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.12.2019 e-kirjade vahetamise teel müügilepingu, mille kohaselt kohustus kostja müüma hagejale 4 rehvi Continental SportContact 5 xxxx. Kostja esitas 11.12.2019 hagejale arve summas 1086,82 eurot, mille hageja tasus 11.12.2019. Kostja teatas 14.04.2020 ja 22.04.2020 hagejale, et tal pole hageja poolt ostetud rehve. Hageja teavitas 22.04.2020 kostjat, et kui järgmine nädal ei ole kostjal hagejale tellitud rehve üle anda, siis hageja soovib 24.04.2020 raha tagasi saada. Hageja saatis 28.04.2020 kostjale e-kirja, et soovib ettemaksu tagastamist, kuna ostis suverehvid mujalt, tegemist oli lepingust taganemise teatega. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja ettemaksu hagejale tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 1086,82 eurot. Kohus selgitas oma 19.04.2021 kirjas hagejale, et tal tuleb tõendada, et millal kostja pidi hagejale tellimusega nr 2700153 seotud rehvid hagejale üle andma ning millal hageja taganes sõiduki registreerimismärgiga xxxx rehvidega seotud tellimusest nr 2700153. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ei vaidle, et kostja väljastas hagejale elektroonselt tellimuse nr 2700153, mille eest 11.12.2019 hageja tasus 1086,82 eurot. Peale ettemaksu laekumist tellis kostja rehvid kesklaost. Hageja oli teadlik, et rehvid ei asu kostja laos ja need tellitakse spetsiaalselt tema jaoks peale ettemaksu laekumist. Hageja ja kostja ei leppinud kokku konkreetset tarnekuupäeva, tegemist oli n.ö lahtise tingimusega VÕS § 26 mõistes. Tellitud rehvid on käesoleva ajani kostja laos ja hageja ei ole avaldanud soovi rehve kätte saada. Kostjale ei ole esitatud ka ühtegi nõuetekohast tehingust taganemise avaldust konkreetse sõiduki rehvide tellimuse osas. Kohus selgitas oma 19.04.2021 kirjas kostjale, et kostjal tuleb tõendada, et ta on oma VÕS § 209 lg-test 1 ja 2 tuleneva üleandmiskohustuse täitnud, st on hagejat tellimusega nr 2700153 seotud rehvide saabumisest õigeaegselt teavitanud ja on rehvid hageja käsutusse andmiseks valmis pannud. Kohus menetles asja kirjalikult lihtmenetlusse ning teatas pooltele kohtuotsuse avalikustamise aja. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes ja hageja tasus kostjale viimase poolt nimetatud müügisumma. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on lepingust taganenud ning kas selleks oli vajalik mõjuv põhjus, milleks käesoleval juhul on asja müügilepingu tähtajast kinnipidamine. Kohtule esitatud tellimuselehest nr 2700153 nähtub, et hageja on esitanud tellimuse suverehvidele 11.12.2019 ning teinud samal päeval makskorralduse 1086,82 euro tasumiseks. Tellimusel ei ole

märgitud täpset tarneaega, seega tuleb lepingut tõlgendada. Täitmise tähtaja määramata jätmist võib pidada VÕS § 26 lg 1 mõistes lahtiseks lepingutingimuseks, mille täpne määramine on jäetud ühe lepingupoole otsustada. Samas tuleb lepingu tingimuste määratlemisel lähtuda ka VÕS § 23 sätetest, eelkõige lg 1 p 1, mille kohaselt tuleb lepingust tulenevate kohustuste määraltemisel lähtuda lepingu eesmärgist. Hageja soovis paigaldada oma sõidukile suverehvid. Tellimus on tehtud detsembris ning hageja ja kostja kirjavahetusest võib aru saada, et rehvid saabuvad pärast tellimuse eest tasumist selliselt, et rehvid saab velgedele paigaldada ajal, millal suverehvidega sõita ei saa. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda lepingu tõlgendamisel ka liiklusseadusega määratud liiklusohutuse nõuetest ja täpsemalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisast 1, milles kohaselt võib naastrehve sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve (nn talverehve) kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Hageja on 14.04.2020 saatnud kostjale kirja, milles palub täpsustada rehvide saabumise aega, korranud seda 22.04.2020. Kohus järeldab sellest, et hageja sooviks oli rehvid vahetada enne 1.maid st ajaks, mil tavapäraselt minnakse talverehvide kasutuselt üle suverehvide kasutusele. Kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsejale oleks pidanud olema arusaadav, et hageja vajab suverehve ajaks, mil talverehvidega sõita ei tohi. VÕS § 76 lg 1 ja 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohtu hinnangul tulnud leping, isegi lahtise tingimuse puhul, täita mõistliku aja jooksul ja arvestades seadusega määratud liiklusohutusnõudeid. Kostjal oli alates tellimuse esitamisest ja ettemaksu tasumisest aega viis kuud aega lepingut täita. Hageja esitas kostjale 24.04.2020 tahteavalduse ettemaksu tagastamiseks, sest sai rehvid mujalt. Hageja tahteavaldust saab, arvestades poolte tavapärast suhtlust lepingu täitmise osas, pidada lepingust taganemiseks, sest mõistlik isik võib aru saada, et kui hageja on saanud suverehvid autole mujalt, siis tal puuduv vajadus uute rehvide järgi. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on üheks õiguskaitsevahendiks lepingust taganemine ning VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 sätestab taganemise eeldusena olulise lepingu rikkumise, mis võib seisneda selles, et kahjustatud lepingupool jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti sätestab VÕS § 116 lg 5 eraldi taganemise alusena kohustuse täitmata jätmise täiendava tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul võib hageja 14.04.2020 ja 22.04.2020 kirja käsitleda täiendava tähtajana ning seadusega määratud talverehvide kasutamise aega sellise olulise tingimusena, mille järgimata jätmine võib olla lepingu oluline rikkumine. Hageja 24.04.2020 kirja saab käsitleda tahteavaldusena lepingust taganemiseks VÕS § 188 lg 1 mõttes. Lepingust taganemisel tuleb VÕS § 189 lg 1 järgi tuleb kostjal hagejale tagastada lepingu sõlmimisel tasutud ettemaks 1086,82 eurot. Tsiviilasja hinna määramine Hagi hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 1086,82 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda ja TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 200 eurot ja esindaja kulu 500 eurot. Kohtu hinnangul on õigusvaidluse pidamiseks kulunud esindaja töömaht mõistlik ja põhjendatud, arvestades vaidluse keerukust ja menetluse kulgu. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.