Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Menetluse käik ja asjaolud Green Travel OÜ esitas 25.04.2021 Harju Maakohtule avalduse OÜ KMC (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik likvideerimise tulemusel registrist 02.07.2020. Puudutatud isik on avaldaja ainuosanik. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine ning likvideerijaks määrata K. P.. 21.05.2021 esitas avaldaja kohtule maksekorralduse tagatise tasumise kohta ning puuduste kõrvaldamise avalduse, milles põhistas täiendavalt K. P. sobivust puudutatud isiku likvideerija ametikohale. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS (äriseadustik) § 218 lg 2 kohaselt kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistrist nähtuvalt kuulub avaldaja ainuosalus puudutatud isikule. Seega on avaldaja kohtu hinnangul puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuks. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, s.o avaldaja osalus, tuleb läbi viia puudutatud isiku täiendav likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub ennistada K. P.e likvideerija õigused. Avalduse kohaselt on K. P. olnud mitme äriühinguga seotud, sh olnud juhatuse liige ja likvideerija, mistõttu võib eeldada, et ta on suuteline täitma nõuetekohaselt likvideerija kohustusi. Avaldaja märkis puuduste kõrvaldamise avalduses, et tema emaettevõtte kustutamine ilma, et likvideerimismenetlus ja vara jaotamine oleks korrektselt lõpetatud, on tingitud inimlikust eksimusest, mille põhjustas avaldaja ja puudutatud isiku samad ärinimed. Nimede ja omandi struktuuri segaduses jäi jaotuskavas puudutatud isiku varana avaldaja osalus K. P.ele kui ainuosanikule ja tegelikule kasusaajale üle andmata. K. P. järeldas ärinimedest tingitud segaduse tõttu, et tema ongi juba avaldaja ainuosanik, kuid talle kuulus hoopis puudutatud isik. Avaldaja hinnangul ei esine K. P.e tegevuses nii tõsiseid minetusi, mis annaks aluse kindlalt järeldada, et ta ei ole suuteline nõuetekohaselt täiendavat likvideerimismenetlust läbi viima. Võttes arvesse, et täiendava likvideerimise esemeks saab olema jaotuskava täiendamine, mille kohaselt on vaja avaldaja osaluse üleandmine K. P.ele, siis on kohane eeldada, et ta suudab täiendava likvideerimise viia lõpuni korrektselt.

Kohus tuvastab äriregistrist, et K. P. on olnud kolme äriühingu likvideerijaks. Seega on K. P.el likvideerijana tegutsemise kogemus. Nähtuvalt äritoimikust on K. P. puudutatud isiku likvideerijana tegutsedes koostanud varajaotusplaani ning lõppbilansi ning korraldanud likvideerimismenetluse läbiviimise mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub avaldajaga, et üksnes eksimus avaldaja osaga seonduva korraldamata jätmisel ei ole sedavõrd tõsine minetus, mis välistaks K. P.e likvideerijaks määramise. Kohus ennistab K. P.e likvideerija õigused. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 28. veebruariks 2022, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Kui avaldaja soovib nõuda puudutatud isikult oma menetluskulude hüvitamist, tuleb avaldajal esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Juhul kui nimekirja ei esitata, asub kohus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.