Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avalduse kohaselt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 26.04.2021 kohtuotsuse kohaselt mõisteti võlgnikult välja põhivõlgnevus 412 902 eurot, millele lisanduvad viivised ja menetluskulud summas 47 723 eurot. Võlgniku hinnangul tulenes kohtuotsus äritülist AS-ga O. Võlgniku vastava kohustuse tekkimise tingis Covid-19 piirangutest tingitud kriis, AS O ebaõiged kinnitused vagunite rentimise kohta jms. Seega oli võlgniku hinnangul tegemist võlgniku äririski negatiivse realiseerumisega. Võlgniku 2019. majandusaasta aruande kohaselt on ilmne, et võlgniku varadest ei jätku Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 26.04.2021 kohtuotsuse täitmiseks ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et tema vara ei kata kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldusest nähtuvalt on võlgnikul rahalisi vahendeid arveldusarvel summas 227,56 eurot, klientide poolt tasumata arveid summas 4650,21 eurot ning põhivara jääkmaksumuses summas 5258,75 eurot. Kohustusteks on Arbitraažikohtu otsusest tulenev põhivõlgnevus summas 412 902 eurot (lisanduvad viivised) ning menetluskulud summas 47 723 eurot. Lisaks on võlgnikul käimas kohtuasi tsiviilasjas nr 2-17-18647, milles Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2020 otsusega mõisteti võlgnikult välja 8129,82 eurot Aktsiaseltsi K kasuks. Samuti on võlgniku kohustusteks B OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumine summas 26 909,34 eurot, töötasu maksmine 3-le töötajale 2021. aprilli eest ning maksude tasumine seoses töötasuga summas 425,95 eurot. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning palub kohtul kuulutada välja pankrot. 06.05.2021 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Andres Tootsmani. Ajutise halduri 19.05.2021 aruande kohaselt on võlgnikul vara ca 4500 eurot, kuid kohustusi vähemalt 505 185 euro ulatuses. Aruandest nähtuvalt muu vara, sh kinnisasjad, osalused äriühingutes, väärtpaberid ja sõidukid, võlgnikul puudub. Finantsandmetest nähtuvalt oli 2019. aastal võlgniku majandustegevus kasumlik, kuid 2020. aasta ülisuur kahjum viis omakapitali järsult negatiivseks. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Ajutise halduri hinnangul saavad pankrotimenetluse kulud kaetud võlgniku vara arvelt. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Esialgsel hinnangul viisid võlgniku maksejõuetuseni ärivaidlus AS-ga O ja Covid-19 pandeemiast tekkinud segadus ärisuhetes. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur käesolevalt tuvastanud. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1260 eurot Pankrotivara OÜ kasuks. 20.05.2021 kirjas teavitas võlgnik kohut, et tal puuduvad vastuväited ajutise halduri aruande osas. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise

vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andres Tootsmani ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.06.2021.a kell 10.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3020). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuivõrd võlgnikule kinnisvara ei kuulu, puudub vajadus määruse edastamiseks kinnistusosakonnale. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara, sealhulgas kohustuste nimekirja. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt peab võlgnik PankrS § 85 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist (PankrS § 85 lg 2 ja 3). Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul (PankrS § 85 lg 4). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot.

PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 14 tundi ning tunnitasuks 90 eurot. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu jääb alla seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1260 eurot (14 x 90). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole halduri büroo Pankrotivara OÜ käibemaksukohustuslane, mistõttu halduri tasule käibemaksu ei lisandu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus määrab mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 1260 eurot välja võlgniku pankrotivarast. Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.