1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5520 muutmata, täiendades ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI kanda.
4.Mõista välja KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSILT Mati Luige kasuks kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks 378 eurot.
5.Kohustada KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Mart Luigele võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
1.Mati Luik (hageja) esitas 13. aprillil 2020 hagi KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI (kostja) vastu, nõudes kostja 12. veebruari 2020. a üldkoosoleku (koosolek) otsuse nr 4 tühisuse tuvastamist. Vaidlustatud otsusega heideti hageja kostja liikmete seast välja. Hagejat koosolekule ei kutsutud. Hageja väljaarvamise otsustamist koosoleku päevakorras ei olnud. Vaidlustatud otsus on vastuolus seadusega ja on seega tulundusühistuseaduse (TÜS) § 521 lg 1 p 3 alusel tühine.
2.Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja rikkus kostja põhikirjas ettenähtud kohustusi ja seadis ohtu kostja liikmete turvalisuse ja vara. Nimelt andis hageja tema kasutuses oleva boksi kasutada Bolti töötajatele, kes kasutasid seda elamiseks, suitsetasid, põletasid küünlaid ja häirisid öörahu. Radiaatorite ja puhurite kasutamise tõttu suurenesid kostja kulud. Samuti lõhuti üks peaukse lukk, mille parandamise kulu jäi kostja kanda. Koosoleku teade avaldati tavapäraselt hoiubokside peaukse juures, mis on kooskõlas mittetulundusühingute seadusega (MTÜS). Hageja pidi enda kostja liikmete seast väljaarvamise arutamisest olema teadlik, kuna kostja juhatus oli hagejaga probleeme korduvalt arutanud. Koosoleku korraldus ei saanud rikkuda hageja õigusi, kuna põhikirjast tulenevalt ei olnud hagejal tema väljaarvamise otsustamisel hääleõigust.
3.Harju Maakohus rahuldas 1. juuli 2020. a otsusega hagi ning tuvastas koosoleku otsuse nr 4 tühisuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1471 eurot 80 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja suhtes kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme. Kostja põhikirja p 2 kohaselt on kostja eesmärgiks Tallinnas Keldrimäe 3 asuvate bokside majandamine oma liikmete huvides. Kostja on asutatud enne hooneühistuseaduse (HÜS) jõustumist ja seega tuleb HÜS § 20 lg 2 kohaselt kostja suhtes kohaldada HÜS-i sätteid. HÜS § 1 lg 2 kohaselt tuleb HÜS-is reguleerimata juhtudel kohaldada TÜS-i sätteid. MTÜS-i sätted kostja suhtes ei kohaldu ja seda ei mõjuta, et kostja on kantud mittetulundusühingute registrisse. HÜS § 20 lg-tes 10 ja 11 on nähtud ette selle seaduse tunnustele vastavate juriidiliste isikute ülekandmine mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist äriregistrisse sõltuvalt nende põhikirjade vastavusse viimisest HÜS-is sätestatud nõuetega. HÜS-i sätete kohaldumine ei ole sõltuvuses äriregistrisse ülekandmisest. Kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumise korda HÜS ei reguleeri, tuleb kohaldada TÜS § 41 lg-t 1, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuli saata hagejale kirjalikult, mida ei tehtud. Koosoleku teate riputamine seinale ei vasta eelnimetatud nõuetele. Nõuetele ei vasta ka koosolekust teatamine telefoni teel, mistõttu ei oleks sellel tähtsust ka siis, kui kostja väide helistamise kohta oleks tõendatud. Üldkoosolekul puudus pädevus hageja väljaarvamiseks, sest HÜS § 7 välistab liikme väljaarvamise. Väljaspool organi pädevust tehtud otsus on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 2 tühine. TÜS § 41 lg 2 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata ära koosoleku päevakord. Vaidlusalune otsus on tehtud koosoleku päevakorrapunkti all, mis koosoleku kutses oli sõnastatud järgmiselt: „4. Jooksvad küsimused. 4.1 Probleemid bokside rendile andmisega.“ Selliselt sõnastatud teabe alusel ei saanud mõistlikule isikule olla selge, et päevakorras on liikme väljaarvamise üle otsustamine. Tähendust ei ole kostja väitel, et hagejal puudus tema väljaarvamise otsustamisel hääleõigus. 2(6)
2-20-5520
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. detsembri 2020. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 680 eurot 40 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
7.Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et maakohus leidis õigesti, et kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostja on rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda. Hagejale ei saadetud kutset viisil, mis vastaks TÜS § 41 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Samuti ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates märgitud, et koosolekul otsustatakse hageja väljaarvamise üle. Päevakorras märkimata küsimuse üle otsustamine on samuti koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek TÜS § 42 järgi õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kui maakohus oleks kohaldanud MTÜS-i, oleks ta pidanud hagi jätma rahuldamata. Selle päevakorrapunkti puudumine üldkoosoleku kokkukutsumise teates, mille suhtes koosolek otsuse siiski vastu võttis, tooks ka sel juhul kaasa vaidlustatud otsuse tühisuse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt lahendas maakohus vaidluse ebaõigesti HÜS-i ja TÜS-i alusel, asudes seisukohale, et kostja tegutsemisvormiks on hooneühistu. Kostja on mittetulundusühing ning seetõttu oleks asja lahendamisel tulnud kohaldada MTÜS-i. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel on kostja õiguslik vorm mittetulundusühing. Hageja arvati kostja liikmete hulgast välja üldkoosoleku otsusega, milleks annab õigusliku aluse MTÜS § 16 lg 2. Kostja ei rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku teade avaldati 15 päeva enne koosolekut, mis on kooskõlas nii MTÜS § 20 lg 5 kui ka kostja põhikirjaga. Teade avaldati tavapäraselt seltsi hoiubokside peaukse juures väikesel väraval, kus see on hästi nähtav igale külastajale. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatele oli lisatud ka koosoleku päevakord, mille p 4.1 kohaselt plaaniti jooksvate küsimuste all arutada bokside rendile andmisega seotud probleeme. Sellest, et küsimus puudutab otseselt hageja tegevust, oli hageja kahtlemata teadlik, sest kostja juhatuse liige oli sellest hagejaga rääkinud. Kohtud on ebaõigesti asunud seisukohale, et mõistlikule isikule ei saanud
3(6)
2-20-5520 olla kutsest arusaadav, et hakatakse arutama liikme väljaarvamist. Oluline on, et hagejale oli küsimus arusaadav. Koosolekul toimunud hääletus ei saa rikkuda hageja õiguseid. Isegi kui hageja oleks koosolekul osalenud, ei oleks ta saanud tema enda kostja liikmeks olemise lõpetamise üle toimuval hääletusel osaleda, sest kostja põhikiri välistab selle. Hageja koosolekul osalemine ei oleks kuidagi hääletustulemusi muutnud, sest enam kui pool seltsi olemasolevatest liikmetest hääletas hageja väljaarvamise poolt.
9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel muutmata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
11.HÜS § 1 lg 1 kohaselt on hooneühistu tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevusega kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust (hooneühistu tunnused). Hooneühistuseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse HÜS § 1 lg 2 kohaselt TÜS-i. Maakohus tuvastas, et kostja on enne HÜS-i jõustumist (1. jaanuarit 2005) asutatud juriidiline isik, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevusega kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust (hooneühistu tunnustega juriidiline isik HÜS § 20 lg 1 tähenduses). HÜS § 20 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse hooneühistu tunnustele vastavate enne HÜS-i jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes hooneühistuseadust. HÜS § 20 lg 7 esimene lause kohustab hooneühistu tunnustele vastavaid juriidilisi isikuid viima oma põhikirjad hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks. HÜS § 20 lg 2 teine lause sätestab, et sellise juriidilise isiku põhikirja vastavusse viimist hooneühistuseadusega võib nõuda iga asjaomase juriidilise isiku liige. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole viinud oma põhikirja seadusega vastavusse ning kostja põhikirja kohaselt on tema õiguslikuks vormiks mittetulundusühing. Samuti on kostja kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Maakohus leidis, et osas, milles kostja põhikiri on HÜS-iga vastuolus, kohaldatakse tulenevalt HÜS § 20 lg-st 9 seaduses sätestatut. Ringkonnakohus nõustus kõiges eelnevas maakohtuga. Kolleegium nõustub kohtutega ning põhjendab seda järgnevalt.
12.HÜS § 20 lg 9 sätestab, et kui hooneühistu tunnustele vastava juriidilise isiku põhikiri on vastuolus HÜS-iga või TÜS-iga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kolleegiumi hinnangul tuleneb sellest sättest, et kõigi hooneühistu (HÜS § 1 lg-s 1 ja § 20 lg-s 1 nimetatud) tunnustele vastavate juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse HÜS-i ja TÜS-i sõltumata nende isikute põhikirjas sätestatust. Osas, milles selliste isikute põhikiri on vastuolus HÜS-i ja TÜS-iga, kohalduvad vastavalt HÜS-i ja TÜS-i sätted mh sõltumata sellest, kas asjaomane juriidiline isik on asutatud enne või pärast HÜS-i jõustumist.
4(6)
2-20-5520 Eeltoodust tulenevalt kohalduvad juhul, kui juriidiline isik vastab hooneühistu tunnustele, kuid ta on registri järgi mittetulundusühing, ka HÜS-i ja TÜS-i sätted liikmete väljaarvamise kohta niivõrd, kuivõrd juriidilise isiku põhikirja vastavad sätted on HÜS-i ja TÜS-i asjaomaste sätetega vastuolus. HÜS § 7 kohaselt ei kohaldata hooneühistu liikmesuse lõppemisele TÜS §-des 16, 20–24 ja 33 sätestatut, nagu õigesti märkis ka maakohus. Seega ei saa hooneühistu liiget mh TÜS §-s 20 sätestatud korras hooneühistust välja arvata. HÜS § 12 lg 1 sätestab, et kui hooneühistu liige on korduvalt rikkunud ühistu või ühistu teise liikme vastu oma kohustusi ja kui ühistu liikmed ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma liikmesuse võõrandab. Sellise nõude esitamise otsustab HÜS § 12 lg 3 kohaselt üldkoosolek. Kuna hageja arvati üldkoosolekul kostja liikmete hulgast välja, kuid HÜS-i sätted seda ei võimalda, on selline üldkoosoleku otsus TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine.
13.Hooneühistu liikmesusega kaasneb HÜS § 2 lg 2 järgi õigus kasutada teisi isikuid välistavalt hooneühistule kuuluvat ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa, mis on hooneühistu liikmele kasutamiseks kindlaks määratud hoonejaotusplaanis (liikme ainukasutuses olev hooneosa). Hooneühistu liikmesus on spetsiifiline varaline õigus, millel on liikme ainukasutuses oleva hooneosa väärtusele vastav varaline väärtus. Liikmesus on tsiviilkäibe objektiks, see on vabalt võõrandatav ja koormatav. Hooneühistu liikmesusega seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud eluruumide või mitteeluruumide ning nende juurde kuuluvate hooneosade ainukasutusõigus on omandiks põhiseaduse § 32 tähenduses, mistõttu ei saa sellise õiguse kaotus kaasneda üksnes ühistu liikmete otsusega ja ilma õiglase ning kohese hüvitiseta. Juhul, kui hooneühistu üldkoosolek kohustab hooneühistu liiget oma liikmesust HÜS § 12 järgi võõrandama, toimub see vähemalt eelduslikult tasu eest, mis korvab liikmele võõrandamise kohustusega kaasneva õiguste kaotuse. Seetõttu ei saa ka oma kohustusi rikkunud hooneühistu liiget üldkoosoleku otsusega hooneühistu liikmete hulgast välja arvata. Ainsaks viisiks, kuidas hooneühistu saab ilma hooneühistu liikme nõusolekuta saavutada hooneühistu liikmele kuuluva liikmesuse lõppemise, on HÜS §-s 12 ette nähtud nõude esitamine.
14.Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta hooneühistu tunnustele vastava juriidilise isiku suhtes HÜS-i ja TÜS-i kohaldamist (HÜS § 20 lg 9) asjaolu, kas sellise juriidilise isiku liige on esitanud HÜS § 20 lg 2 teises lauses nimetatud nõude põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks või kas juhatus on seda teinud omal initsiatiivil. Samuti ei mõjuta HÜS-i ja TÜS-i kohaldamist juriidilise isiku kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tehtud kanne. HÜS § 20 lg 11 kohaselt on hooneühistu tunnustele vastav juriidiline isik kuni põhikirja vastavusse viimiseni kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, misjärel kantakse ta automaatselt üle äriregistrisse. Seega on kuni põhikirja muutmiseni registrikanne sellise juriidilise isiku vormi kohta vale. Kuni hooneühistu tunnustele vastav juriidiline isik ei ole oma põhikirja viinud seadusega kooskõlla, peab ta arvestama, et tema põhikirja sätete asemel võidakse kohaldada HÜS-i ja TÜS-i sätteid. Samuti peab ta arvestama, et vale registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (äriseadustiku § 34 lg 2 esimene lause).
15.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, sest teatele oli lisatud päevakord, mille p 4.1 kohaselt plaaniti jooksvate küsimuste all arutada bokside rendile andmisega seotud probleeme. Kui üldkoosoleku teates ei olnud üldkoosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse (vt osanike koosoleku kontekstis Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 11). Kostja esile toodud üldkoosoleku päevakorrapunktist saab mõistlikult järeldada, et üldkoosolekul võidakse arutada probleemide üle, mis seostuvad bokside 5(6)
2-20-5520 rendile andmisega, kuid sellest päevakorrapunktist ei saa järeldada, et hakatakse vastu võtma otsust liikme väljaarvamise kohta. Seega on kohtud iseenesest õigesti leidnud, et üldkoosoleku otsus nr 4 hageja väljaarvamise kohta on tühine TÜS § 521 lg 1 p 3 alusel. Kuivõrd kostja ülejäänud kassatsioonkaebuse väited lähtuvad ekslikust eeldusest, et vaidlustatud koosoleku otsuse õiguspärasust tuleb hinnata MTÜS-i sätete järgi, ei pea kolleegium vajalikuks neile eraldi vastata.
16.Menetluskulud Riigikohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale õigusabi 2 tundi ja 30 minutit (kassatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine) tunnihinnaga 126 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja nõuab hagejalt menetluskulude 378 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist. Kolleegium peab hageja esindaja tunnitasu ja toimingute ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Riigikohtus kantud menetluskulu 378 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
17.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.