Lüganuse vald Kiviõli linn Soo tn 16 korteriühistu avaldus T. K. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Lüganuse vald Kiviõli linn Soo tn 16 korteriühistu (registrikood 80280218), lepinguline esindaja: M. T. (Condor Finants OÜ, e-post [email protected])
esindajad
Puudutatud isik: T. K. (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx) 21. mai 2021 / kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada
2.Välja mõista puudutatud isikult T. K.elt avaldaja Lüganuse vald Kiviõli linn Soo tn 16 KÜ kasuks korteriomandi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 16-34 linn eest tekkinud võlgnevus summas 635,65 eurot (kuussada kolmkümmend viis eurot ja 65 senti), so põhinõue 605,67 eurot ja viivis 29.98 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt (605,67 eurolt) alates 08.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 290 (kakssada üheksakümmend) eurot (so riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240).
5.Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis menetluskuludelt (290 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Lüganuse vald Kiviõli linn Soo tn 16 korteriühistu esitas 25.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. K. ja T. K. vastu 641,76 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 25.03.2021 määrusena maksekäsu kiirmenetluse T. K. suhtes ja andis nõude üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Maakohus andis 25.03.2021 avaldajale tähtaja nõude põhjendamiseks hagita avaldusele ettenähtud vormis.
2.Avaldaja esitas 07.04.2021 nõuetekohase hagita avalduse ja tasus täiendava riigilõivu. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevuse 605,67 eurot, 07.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 29,98 eurot ning viiviseid alates 08.04.2021 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras so 8% aastas tasumisele kuuluvalt põhinõudelt kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, välja mõista tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot (2 * 120 ) ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras so 8% aastas.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohus võttis 08.04.2021 määrusega avalduse menetlusse, andis puudutatud isikule kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus ja avaldus koos lisadega on puudutatud isikule 20.04.2021 isiklikult kätte toimetatud. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks avaldusele vastanud.
4.Viru Maakohtusse saabus 24.04.2021 T. K.e poolt allkirjastatud avaldaja menetluskulude nimekiri.
5.Viru Maakohus saatis 07.05.2021 puudutatud isikule kohtunõude, milles palus 5 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest selgitada, et millistel asjaoludel edastas T. K. kohtule 24.04.2021 enda poolt allkirjastatud avaldaja menetluskulude nimekirja. Kohtunõue on puudutatud isikule 10.05.2021 AET-is kätte toimetatud, kuid puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kohtunõudele vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma puudutatud isiku seisukohata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja
avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
8.Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on T. K. (puudutatud isik) korteriomandi xxx, Lüganuse vald korteriomanik. Omandiõigus on korteriomandile 15.11.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.11.2017.
9.Kohus andis 08.04.2021 määrusega puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele esitanud. Kohus andis 07.05.2021 kohtunõudes puudutatud isikule tähtaja kohtunõudele vastamiseks, kuid isik kohtunõudele vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kohtunõudes, et kohtunõudele vastamata jätmisel asub kohus seisukohale, et T. K.el ei ole vastuväiteid avaldusele. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
10.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5). KrtS § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 2). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek kinnitab (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1).
11.Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 16 moodustatud Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 16 korteriühistu, registrikood 80280218 (avaldaja). Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras, s.o küte, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, sooja vee energia, prügivedu, elamu remont, halduskulud, koristus, üldvesi, avariifond, laenu tagasimakse, reservfond. Põhikirja p 4.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist üldkoosolekul kehtestatud korra ja määra järgi. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsustele ja KÜS § 151 lg 1, KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid, majandamiskulusid ja kommunaalteenuste eest.
12.Avaldusele on lisatud allkirjastatud tõend, milles puudutatud isik oma võlgnevust tunnistab ja mille kohaselt on puudutatud isik kohustunud tasuma võlgnetava summa 745,67 eurot avaldajale igakuiste osamaksetena summas 40 eurot alates 25.05.2020 kuni 25.11.2021 ja
viimane osamakse summas 36,68 eurot hiljemalt 25.12.2021. Kuivõrd avalduse kohaselt on võlgnetavast summast tasutud 140 eurot, siis põhinõude jääk on avalduse esitamise seisuga 605,67 eurot, millele lisanduvad sissnõutavaks muutunud viivised summas 29,98 eurot. Kohus märgib, et avaldaja ei ole kuludega seonduvalt täpsemaid arvestusi esitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata kulude põhjendatust, kuid arvestades, et puudutatud isik ei ole vaatamata korduvatele tähtaegadele avaldusele vastuväiteid esitanud, siis peab kohus tõendist, s.o võlatunnistusest, nähtuvat võlgnevust põhjendatuks.
13.Lisaks põhivõlgnevusele palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista edasiulatuva viivise alates 08.04.2021 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
14.Avaldaja palub nõutud summad isik tasuda avaldaja esindaja CONDOR FINANTS OÜ arvelduskontole nr EExxx. Selgitusena märkida: võlgniku nimi ja tsiviilasja number.
15.Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg ). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud, ei esitanud vastuväiteid avaldusele ega vastust kohtunõudele ja tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, mille ta on omaksvõtnud, siis leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista võlgnevus 605,57 eurot, sissenõutavaks muutnud viivised 29.98 eurot ning viivis põhinõudelt 605,57 eurolt alates 08.04.2021 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
20.Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud ja kantavad menetluskulud summas 290 eurot (s.h. riigilõiv summas 50 eurot, esindaja kulud 240 eurot) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 25.01.2021 riigilõivu 45 eurot ja avalduse esitamisel 07.04.2021 riigilõivu 5 eurot, kokku 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud menetluses õigusabikulusid 240 euro ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult on põhjendatud.
22.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud.
23.Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 290 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (290 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.