Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu kahjuhüvitiste ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
587,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht: Tähe 34, 11619 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm/Law Office Küllike Namm; Lai 9, 10133 Tallinn; e-post: xxx); Kostja: Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood 40003245752; asukoht: Tehnikas 3, Marupes LV-1053, Läti Vabariik, e-post: xxx; xxx); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Annika Soom ja advokaat Ken Kaarel Gross (Advokaadibüroo RASK; Rotermanni 8, 10111 Tallinn; tel: 618 0820, faks: 618 0821; e-post: xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks välja: a. hüvitis 400 eurot; b. 24.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21,11 eurot; c. viivis põhinõudelt (400 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 25.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni; d. tagastamata piletiraha summas 0,27 eurot; e. 24.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 0,02 eurot; f. viivis põhinõudelt (0,27 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 25.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni;
3.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta hageja Flagito OÜ menetluskulud 84% ulatuses kostja Air Baltic Corporation AS kanda ning kostja Air Baltic Corporation AS menetluskulud 16% ulatuses hageja Flagito OÜ kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt oli reisijal T S (edaspidi: reisija) kinnitatud broneering nr xxx Air Baltic Corporation AS (edaspidi: kostja) 01.08.2020 lennule BT680 lähtepunktiga Hispaania (Malaga) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend BT680 tühistati ning kostja teavitas reisijat tühistamisest 4 päeva enne kavandatud väljumisaega, st 28.07.2020. Kostja pakkus reisijale asenduslendu, mis oleks toimunud kavandatud lennust 3 päeva hiljem.
2.Reisija ostis iseseisvalt uue lennupileti broneeringu numbriga xxx Finnair Oyj 29.07.2020 lennule AY1672 lähtepunktiga Hispaania (Malaga) sihtpunktiga Soome (Helsingi) ja laevapileti broneeringu numbriga xxx AS Tallink Grupi poolt opereeritud 29.07.2020 laevale lähtepunktiga Soome (Helsingi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn).
3.Esialgse broneeringu xxx lennupiletite hind oli 79,99 eurot. Uute broneeringute xxx lennupiletite hind oli 165,62 eurot ning xxx laevapiletite hind oli 10 eurot. Reisija tasus uue broneeringu eest 95,63 eurot ((165,62 + 10) – 79,99) rohkem kui esialgselt planeeritud reisi eest.
4.28.07.2020 esitas reisija kostja vastu nõudekirja, milles nõudis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi: Määrus) alusel esialgse broneeringu piletiraha tagastamist. 31.07.2020 kostja nõustus hüvitama reisijale esialgse broneeringu maksumuse summas 79,99 eurot.
5.02.09.2020 esitas reisija kostja vastu nõudekirja, milles nõudis Määruse alusel esialgse broneeringu ja uute broneeringute piletite hinnavahe hüvitamist summas 95,63 eurot. 08.09.2020 kostja keeldus piletite hinnavahe hüvitamisest ja hüvitise maksmisest.
6.10.09.2020 loovutas reisija oma nõude Flagito OÜ-le (edaspidi: hageja). 25.09.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Määruse alusel summas 400 eurot; esialgse broneeringu maksumuse hüvitamist summas 79,99 eurot; esialgse broneeringu ja uute broneeringute piletite hinnavahe hüvitamist summas 95,63 eurot; viivist perioodil 10.09.2020-25.09.2020 summas 2,01 eurot; sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Kostja ei ole tänaseni hageja nõudekirjale vastanud.
7.05.10.2020 tegi kostja väljamakse reisija pangakontole summas 79,72 eurot, st 0,27 eurot vähem kui esialgse broneeringu maksumus. Sellest tulenevalt on esialgse broneeringu ja uute broneeringute piletite hinnavahe 95,90 eurot (95,63+0,27). Kostja ei ole tänaseni reisijale või hagejale nõuet tasunud.
8.Hageja palub mõista Air Baltic Corporation AS’lt Flagito OÜ kasuks välja: hüvitis summas 400 eurot; kahjuhüvitis summas 95,90 eurot; põhivõlgnevuselt summas 495,63 eurot viivis kokku 11,75 eurot: a. põhivõlgnevuselt summas 95,63 eurot viivis 8% aastas perioodi eest 03.09.2020 kuni 28.12.2020 summas 2,45 eurot; b. põhivõlgnevuselt summas 400 eurot viivis 8% aastas perioodi eest 26.09.2020 kuni 28.12.2020 summas 8,22 eurot; põhivõlgnevuselt summas 495,90 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.12.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 495,90 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; sissenõutavaks muutunud viivis 1,08 (üks euro ja kaheksa senti) eurot; sissenõudmiskulud summas 40 (nelikümmend) eurot. Hageja palub tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks tagatiseta.
9.Seoses Määruse art 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: a. lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud; ja b. lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Hageja on seisukohal, et ei esine kahte kumulatiivset eeldust Määruse alusel hüvitise maksmisest keeldumiseks. Vaidlust ei ole, et Eesti Vabariigis kehtis alates maikuust lennuliinide avamise piirang (vt kostja 22.03 seisukoha lisad 1-2; vt lisaks https://www.tallinn-airport.ee/uudised/mkm-tegiesmajaotuse-riikidest-kuhu-esmaspaevast-lennata-ei-saa/; https://mkm.ee/et/uudised/eestist-lennuliinide-avamise-piirang-pikeneb-14-juulini), millist pikendati. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et tihe liiklus lennunduses või kõrvalekalded lennugraafikust on omane nähtus kostjale. Seega pidi kostjale olema ettenähtav, et piirangud võivad mõjutada Tallinn – Malaga lennuliini. Seetõttu pidanuks kostja planeerima alternatiivsed lennud, juhul kui Tallinn – Malaga liinil esineb lennutõrge (sh piirang).
10.Hageja hinnangul oli kostjal võimalus võtta tarvidusele meetmeid kõnealuse olukorra vältimiseks. Nimelt oleks kostja pidanud ise planeerima asenduslende (mitte otselend) või tellima konkurendilt asenduslennu juhuks, kui Tallinn – Malaga liinil kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt piirangud. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Euroopa Kohus, asudes seisukohale, et kuna lennuettevõtjal on Määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude ületamiseks vajalikke meetmeid, siis peab ta lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu tühistamise riski. Eeltoodut arvesse võttes peab kostja tõendama, et lennu tühistamist ega erakorralist asjaolu ei oleks mingil moel saanud vältida ning mis põhjusel ei planeeritud ette asenduslendu. Hageja hinnangul on tegemist
kostja majandusliku riskiga, kuivõrd Tallinn – Malaga lennuliin avati 11.07.2020 (vt https://www.tallinn-airport.ee/uudised/29-juunist-alates-on-tallinna-lennujaamastvoimalik-lennata-kolmeteistkumnesse-sihtkohta-nadala-jookul-lisandub-veel-kolmteistliini/).
11.Käesoleval juhul tuleb hinnata, kas kostja oli eeskätt tehnilises, majanduslikus ja halduslikus plaanis võimalik võtta otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid tühistamise ohu vähendamiseks ja isegi ennetamiseks. Isegi, kui arvata, et lennu BT680 tühistamist saaks pidada mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt põhjendatuks CORONA-19 viiruse leviku takistamiseks, siis ei ole kostja tõendanud, missuguseid meetmeid on kostja võtnud kasutusele, et ära hoida lennu tühistamisega tekkinud reisijale põhjustatud lennutõrget.
12.Kostja on tõendanud, et ta pakkus üksnes enda poolt teostatavat asenduslendu (Malaga – London (Heathrow); London (Gatwick) – Tallinn), kuid muid asenduslende pakutud ei ole. Näiteks on Saksa Ülemkohus (Bundesgerichtshof) leidnud, et kõik võimalikud meetmed hõlmavad ka kohustust tellida konkurendilt või tšarterlendude teenuse pakkujatelt asenduslennukit. Sellist seisukohta on Saksa Ülemkohus väljendanud 12.06.2014 lahendite X ZR 104/13 p-des 24 ja 29, X ZR 121/13 p-des 23 ja 29 ning 20.02.2018, X ZR 24/17 lahendi p-s 9, viidates viimases, et piisas 53 erinevale tšarterlendude teenuse pakkujale taotluse esitamisest, et jaatada kõikide võimalike meetmete kasutuselevõttu. Selline praktika iseloomustab nn kõikide vajalike meetmete kasutuselevõtu äärmiselt kõrget lävendit, mis on kooskõlas määruse 261/2004 põhimõttega tagada kõrge reisijate kaitstuse tase. Eeltoodud seisukohta on kinnitanud Euroopa Kohus 11.06.2020 lahendi C-74/19 p-des 58-59: /.../erakorralise asjaolu esinemisel ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, võttes eelmises punktis viidatud vajalikud meetmed, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem (p 58). Hoolsus, mida sellelt lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab nimelt seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (p 59). Eeltoodut on kinnitanud Harju Maakohus 12.02.2021 kohtuotsuses nr 2-20-6907. Kostja peab tõendama, et ta võttis kasutusele kõik võimalikud meetmed. Kostja ei ole seda seni teinud.
13.Lõpetuseks on hageja seisukohal, et kostja poolt pakutud asenduslend ei vastanud võrreldavatele reisitingimustele. Nimelt lennu tühistamise korral on reisijal Määruse art 5 kohaselt järgmistele üksteist mitte välistavatele õiguskaitsevahenditele: Määruse art 8 kohaselt õigus tagasimaksele, marsruudi muutmisele või tagasilennule, artikli 9 kohaselt on tal õigus hoolitsusele ning artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt on reisijal õigus saada hüvitist vastavalt artiklile 7. Kui reisijale pakutakse võimalust reisi jätkamiseks või marsruudi muutmiseks, tuleb seda teha võrreldavatel reisitingimustel. Näiteks peaks reisi kogukestus olema võimaluse korral võimalikult lähedane esialgse reisi kavandatud kestusele samas reisiklassis või vajaduse korral kõrgemas reisiklassis; marsruudi muutmine ei tohiks tekitada reisija jaoks lisakulusid, isegi kui reisija jätkab reisi teise lennuettevõtja või transpordiliigiga, paigutatakse kõrgemasse reisiklassi või kui tema pilet on esialgsest kallim; tuleb teha mõistlikke jõupingutusi, et vältida täiendavaid ühendusreise. Seega peab kostja lisaks asenduslennu pakkumisele tõendama ka asjaolu, et
asenduslend vastas võrreldavatele reisitingimustele. Olukorras, mil reisija pidanuks kostja poolt pakutava asenduslennuga nõustuma, pidi reisija vahetama Londonis lennujaama, mis omakorda tekitanuks reisijale lisakulusid.
14.Hageja selgitab, et pileti hüvitamise nõue tuleneb Määruse artiklist 8. Nimelt kui lennuettevõtja ei täida määruse nr 261/2004 artiklist 8 tulenevaid kohustusi, on lennureisijad õigustatud nõudma hüvitist (vt selle kohta 13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Sousa Rodríguez jt, C 83/10, EU:C:2011:652, punkt 44). Samuti reisijatel, kelle arvates on neil õigus kulude hüvitamisele või saada hüvitist hilinemisest põhjustatud kahju, sealhulgas kulude, korvamiseks, säilib õigus toetuda oma nõudes Montréali konventsiooni artiklile 19 ning esitada lennuettevõtja suhtes hagi riigi kohtumenetluse kaudu või pöörduda pädeva riikliku täitevasutuse poole. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei täitnud oma Määruse artikli 8 lg-st 1 tulenevat kohustust, mistõttu reisija pidi ise organiseerima asendus reisi. Eeltoodu on käsitletav varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kostja seisukohad
15.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Euroopa Kohus on seejuures selgitanud, et termini „erakorralised asjaolud” all peetakse otseselt silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised” (Euroopa Kohtu 31.01.2013.a lahend asjas C-12/11, p 28-29). Õhutranspordi kontekstis tähistavad need sündmust, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu, hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest.
16.Kostja on seisukohal, et reisija lennu (01.08.2020 lend, BT680, Malaga-Tallinn) tühistamise põhjustas erakorraline asjaolu. Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister piiras 17. mai 2020. a käskkirjaga nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ ajutiselt lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel ning peatas Eesti õhuruumis kõik Eesti lennuväljadele saabuvad ja lennuväljadelt väljuvad lennud, mille lähte- või sihtkoht asub riigis, kus viimase 14-päevane kumulatiivne COVID-19 haigestumine 100 000 elaniku kohta on suurem kui 25 elanikku. Majandus- ja taristuministri 27.07.2020 käskkirjaga pikendati piiranguid kuni 31.08.2020. Käskkirja alusel olid muuhulgas keelatud otselennud Eesti ja Hispaania vahel. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kõnealuse lennu tühistamine oli põhjustatud erakorralisest asjaolust, mida kostja ei saanud kuidagi vältida. Kostjal ei olnud võimalik lendu liinil Malaga (Hispaania)-Tallinn teostada, kuna see oli EV majandus- ja taristuministri käskkirja alusel keelatud.
17.Kostja on seisukohal, et ta on Määruse artikli 5(3) mõttes võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Esiteks rõhutab kostja, et tulenevalt EV poolt kehtestatud piirangutest ei saanud otselende teostada ka ükski teine lennuettevõtja, mistõttu on asjakohatu hageja etteheide, et kostja ei pakkunud reisijale teiste lennuettevõtjate pakutavaid lende. Kostja ei saanud kasutuse võtta ühtegi meedet, mis võimaldaksid reisijal lennata Hispaaniast otselennuga Eestisse. Teiseks on kostja pakkunud reisijale ka ümberistumisega asenduslendu ning hageja on seda ka tunnistanud. Kostja poolt pakutud asenduslend (ka
siis, kui see toimus hageja poolt välja toodud ajal) vastas Määruse artiklile 5(3). Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu ning Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole kostja kohustatud maksma hüvitist vastavalt Määruse artiklile 7.
18.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 95,90 euro hüvitamiseks. Hagejal puudub hinnavahe hüvitamise nõudmiseks alus. Hageja tugineb oma nõudes kostja hoolsuskohustuse väidetavale rikkumisele, viidates Määruse artiklitele 5(1)(1) ja 8(1)(b). Kummastki sättest ei tulene, et kostja oleks mistahes juhul kohustatud hüvitama reisijale hageja poolt nõutud hinnavahe hüvitise. Seega, isegi kui kostja oleks rikkunud hoolsuskohustust (millega kostja ei nõustu), siis hageja viidatud sätted ei anna õigust hinnavahe hüvitamise nõude esitamiseks. Õiguspoolest Määrus vastavat nõude alust ei sätestagi. Määruse annab reisijatele õiguse üksnes konkreetsete rahaliste nõuete esitamiseks (piletihinna tagastus vastavalt artiklile 8 ja lennu tühistamisest tulenev fikseeritud hüvitis vastavalt artiklile 7) ning hinnavahe hüvitamise nõue ei kuulu nende hulka. Isegi, kui hagejal mingisugune hinnavahe hüvitamise nõue kostja vastu oleks, ning eeldusel, et kohus nõustub lennu tühistamisest tuleneva nõudega (summas 400), siis ei kuulu hinnavahe hüvitamise nõue Määruse artikli 12(1) kohaselt rahuldamisele, kuna tühistamisest tulenev hüvitis katab ka hinnavahe hüvitamise nõuet. Selguse mõttes, kostja ei pea kumbagi nõuet põhjendatuks.
19.Hageja väide, et käesoleval juhul kostja poolt pakutud asenduslend oleks toimunud kavandatud lennust 3 päeva hiljem, ei vasta tõele. Kostja esitas oma väite tõendamiseks helisalvestise 28.07.2020 reisija ja kostja vahel aset leidnud telefonivestlusest ning vestluse kohta lühikokkuvõtte. 28.07.2020 vestlusest (alates 07:22) nähtub, et reisijale pakuti asenduslendu (Malaga-London-Tallinn) kavandatud lennuga samaks päevaks, so 01.08.2020. Sellest pakkumisest reisija keeldus. Seega võttis kostja kasutusele kõik vajalikud meetmed, pakkudes reisijale esimesel võimalusel (samal päeval) ja võrreldavatel reisitingimustel teekonna muutmist reisija lõppsihtpunkti, kuid reisija keeldus vastavalt pakkumisest. Kostja rõhutab, et otselennu pakkumine oli piirangute tõttu välistatud ja ainsaks võimaluseks oli ümberistumisega asenduslennu pakkumine. Seega reisijale pakutud reis toimus igatahes võrreldavatel reisitingimustel.
20.Kostja ei olnud kohustatud pakkuma pileteid lennule, millele reisija iseseisvalt broneeringu tegi, nagu väidab hageja. Reisija ostis pileti Malaga-Helsingi lennule ja jõudis lõppsihtkohta Helsingi-Tallinn laevaga, mitte lennuga. Seega isegi, kui kostja oleks pakkunud lennupileteid liinil Malaga-Helsingi, siis tegemist ei oleks olnud Määruse mõttes võrreldavatel tingimustel asenduslennuga, kuna lennuliini sihtkoht ei oleks olnud Tallinn (nagu kavandatud lennul) vaid Helsingi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
22.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: a. reisijal T S oli kinnitatud broneering nr xxx Air Baltic Corporation AS 01.08.2020 lennule BT680 lähtepunktiga Hispaania (Malaga) sihtpunktiga Eesti (Tallinn; tlk 9-10, arve); b. lend BT680 tühistati ning kostja teavitas reisijat tühistamisest 4 päeva enne kavandatud väljumisaega, st 28.07.2020 (tlk 12, kostja teade);
c. kostja pakkus reisijale asenduslendu; d. reisija ostis iseseisvalt uue lennupileti broneeringu numbriga xxx Finnair Oyj 29.07.2020 lennule AY1672 lähtepunktiga Hispaania (Malaga) sihtpunktiga Soome (Helsingi; tlk 13-14, piletikviitung) ja laevapileti broneeringu numbriga xxx AS Tallink Grupi poolt opereeritud 29.07.2020 laevale lähtepunktiga Soome (Helsingi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn; tlk 15-16, broneeringu kinnitus); e. esialgse broneeringu xxx lennupiletite hind oli 79,99 eurot. Uute broneeringute xxx lennupiletite hind oli 165,62 eurot ning xxx laevapiletite hind oli 10 eurot; f. 28.07.2020 esitas reisija kostjale nõudekirja, milles nõudis määruse alusel esialgse broneeringu piletiraha tagastamist (tlk 18); g. 31.07.2020 kostja nõustus hüvitama reisijale esialgse broneeringu maksumuse summas 79,99 eurot (tlk 19); h. 02.09.2020 esitas reisija kostja vastu nõudekirja (tlk 21 pöördel - 22), milles nõudis määruse alusel esialgse broneeringu ja uute broneeringute piletite hinnavahe hüvitamist summas 95,63 eurot; i. 08.09.2020 kostja keeldus piletite hinnavahe hüvitamisest ja hüvitise maksmisest (tlk 21); j. 10.09.2020 loovutas reisija oma nõude Flagito OÜ-le (hageja; tlk 27-29); k. 25.09.2020 esitas hageja kostjale nõudekirja (tlk 30), milles nõudis kompensatsiooni Määruse alusel summas 400 eurot; esialgse broneeringu maksumuse hüvitamist summas 79,99 eurot; esialgse broneeringu ja uute broneeringute piletite hinnavahe hüvitamist summas 95,63 eurot; viivist perioodil 10.09.2020-25.09.2020 summas 2,01 eurot; sissenõudmiskulu summas 40 eurot. l. kostja hageja nõudekirjale ei vastanud; m. 05.10.2020 tegi kostja väljamakse reisija pangakontole summas 79,72 eurot (tlk 33, konto väljavõte); n. kostja ei ole tänaseni reisijale või hagejale nõuet tasunud.
23.Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja: hüvitis summas 400 eurot; kahjuhüvitis summas 95,90 eurot; põhivõlgnevuselt summas 495,63 eurot viivis kokku 11,75 eurot: a. põhivõlgnevuselt summas 95,63 eurot viivis 8% aastas perioodi eest 03.09.2020 kuni 28.12.2020 summas 2,45 eurot; b. põhivõlgnevuselt summas 400 eurot viivis 8% aastas perioodi eest 26.09.2020 kuni 28.12.2020 summas 8,22 eurot; põhivõlgnevuselt summas 495,90 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.12.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 495,90 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; sissenõutavaks muutunud viivis 1,08 eurot; sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
24.Kostja vaidleb hagile vastu ning kokkuvõttes leiab, et (i) reisija lennu (01.08.2020 lend, BT680, Malaga-Tallinn) tühistamise põhjustas erakorraline asjaolu, mistõttu hüvitise maksmiseks alus puudub; (ii) on Määruse artikli 5(3) mõttes võtnud kasutusele kõik vajalik meetmed, pakkudes reisijale esimesel võimalusel (samal päeval) ja võrreldavatel reisitingimustel teekonna muutmist reisija lõppsihtpunkti, kuid reisija keeldus vastavalt pakkumisest.
25.Ülalt nähtub, et reisija on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab
senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
26.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (Määrus) art 5 lg 1 punkt c alapunkti iii kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile ei pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse artikli 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul hüvitise suurus 400 eurot. Sama artikli lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Pooled ei vaidle, et lennumarsruudi Hispaania (Malaga) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 3289 kilomeetrit. Pooled ei vaidle selle üle, et reisija Tatjana Süvaorg lend tühistati ning Määruse alusel oleks käesoleval juhul selliselt lennu tühistamise korral reisijal õigus saada kompensatsiooni 400 eurot, kui ei esine Määruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tühistatud lendu opereeris kostja, st oli lennuettevõtja.
27.Määruse art 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: a. lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud; ja b. lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Pooled vaidlevad selle üle kas 01.08.2020 lend tühistati maailmas leviva COVID-19 pandeemia ja sellest lähtuvate lennupiirangute tõttu. Vaidlust ei ole, et Eesti Vabariigis kehtis alates 18.05.2020 lennuliinide avamise piirang, millist pikendati vähemalt 2020. a augusti lõpuni, mh oli 24.07.2020 seisuga keelatud avada Eestist otselennuliine Hispaaniasse (tlk 61-63, ministeeriumi teade). Kostja müüs hagejale lennupileti 15.06.2020, s.o ajal, mil lennupiirangud kehtisid ning olid mõnda aega juba kestnud. Kostja professionaalse lennuettevõtjana pidi oma tegevuses kehtivast olustikust lähtuma ning arvestama võimalusega, et lennupiirangud võivad takistada kohustuste täitmist, st lendude teostamist. Arvestades piirangute kestust, pidi kostja pileti müümise hetkeks analoogsete probleemidega juba korduvalt kokku puutunud olema. Kohus ei pea koroonaviirusepuhangut selliseks üldteada asjaoluks, mis lubaks iseenesest arvata, et kõik kohustuste rikkumised on põhjustatud koroonaviirusest ning seetõttu vabandatavad, s.h. et kõik võimalikud lennutõrked oleksid põhjustatud koroonaviiruse puhangust. Olukorras, kus kostja võttis teadlikult piirangute kehtivusajal reisija ees lennu teostamise kohustuse, ei ole võimalik kohustuse rikkumist vabandada selle sama piirangu olemasolu ettekäändel – piirangu näol ei olnud tegemist enam ettenägematu asjaoluga. Seega leiab kohus, et lennu tühistamine ei olnud põhjustatud erakorralisest asjaolust, st koroonaviirusest. Ainuüksi eeltoodu välistab kostja õiguse hüvitise tasumise kohustusest keeldumiseks.
28.Isegi, kui arvata, et lennu tühistamist saaks pidada mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt põhjendatuks COVID-19 viiruse leviku takistamiseks, siis ei ole kostja tõendanud, et ta on võtnud kasutusele piisavad meetmed, et ära hoida lennu tühistamisega tekkinud reisijale põhjustatud lennutõrget. Kostja on tõendanud, et ta on pakkunud samal päeval (s.o 01.08.2020) asenduslendu marsruudil Malaga – London – Tallinn (tlk 67 – telefonogramm kostja ja reisija vahel), kuid asenduslend ei olnud piisav ja mõistlik meede lennutakistuse ärahoidmiseks, kuivõrd Londonis tulnuks vahetada lennujaama ning reisija on viidanud, et see tähendanuks karantiini-/eneseisolatsioonikohustuse tekkimist. Kostja ei ole tõendanud, kas ja mida kostja veel tegi otsimaks reisija jaoks teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida oleksid võinud teostada ka teised lennuettevõtjad, et reisijal oleks olnud ikka võimalus jõuda lennu lõppsihtkohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse 261/2004 artiklis 5 märgitud ajal.
29.Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis lubaksid kostjal keelduda hüvitise maksmisest, samas ei ole vaidlust, et kostja ei ole hagejale kohtuväliselt tasunud seoses lennu tühistamisega ettenähtud hüvitist.
30.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole täitnud oma kohustust tasuda hagejale Määruse alusel hüvitis, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis 400 eurot.
31.Hageja on esitanud ka nõude, mis seisneb piletite hinnavahe kui kahju hüvitamises. Kohus leiab, et nõue tuleb jätta rahuldamata. Määruse artikli 7 lg 1 nimetatud hüvitis ongi kohtu hinnangul ette nähtud korvama lennureisiga seotud ebamugavusi ning võimalikku rahalist kahju. Vaatamata sellele, millisele õiguslikule alusele on nõue püstitatud, ei ole kahju hüvitamise primaarne eesmärk siiski igakordselt erinev - kahju hüvitamise eesmärgiks on kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks olnud. Sealjuures ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks. Olukorras, kus kostja on juba tagastanud broneeringu maksumuse ning kohustub veel tasuma 400 eurot hüvitist, ei ole õige välja mõista täiendavat hüvitist piletite hinnavahe hüvitamiseks, kuivõrd viimati nimetatud hüvitis juba korvab nimetatud rikkumise. Hinnavahe eraldi väljamõistmine oleks selgelt hageja rikastumine kostja arvelt. Kohus on seisukohal, et ka Määruse art 13 ei väära ülalviidatud seisukohta.
32.Pooled ei vaidle, et hagejal oli kostja vastu pileti ostuhinna tagastamise nõue summas 79,99 eurot ning et kostja on tagastanud reisijale sellest 79,72 eurot, s.o 0,27 eurot vähem kui pidanuks. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
33.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti
aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuvastatud on, et hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lennu tühistamisest tulenevast nõudest summas 400 eurot 25.09.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt alates 26.09.2020 kuni otsuse tegemiseni 21.11 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tuvastatud on, et hageja teavitas kostjat piletiraha tagastamise nõudest summas 400 eurot 28.07.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 0,27 euro suuruselt summalt alates 29.07.2020 kuni otsuse tegemiseni 0,02 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt 400 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast s.o. 25.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Ühtlasi on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuselt 0,27 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast s.o. 25.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
34.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole seega tegelik kahju tekkimine. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõudmiskulu 40 eurot.
35.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista: • hüvitis 400 eurot, • 24.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21,11 eurot; • viivis põhinõudelt (400 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 25.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni; • tagastamata piletiraha summas 0,27 eurot; • 24.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 0,02 eurot; • viivis põhinõudelt (0,27 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 25.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni; • sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
36.Hageja palus tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et taotlus tuleb TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt rahuldada. TsMS § 467 lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
37.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta 84% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta 16% ulatuses hageja kanda, arvestades sealjuures hagi rahuldamise ulatust tsiviilasja hinna kontekstis.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
39.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik osaliselt tühistatud 19.08.2021 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.