Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.04.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-12908
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Company vastu võla nõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Flagito OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1794,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristjan Tuul ja vandeadvokaat Sander Potisepp
Activity
Kostja: Ryanair Designated Activity Company (Iirimaa registrikood 104547), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Sild Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Ryanair Designated Activity Company 12.02.2025 esitatud tõendid (13.07.2023 e-kiri ja tõlge eesti keelde).
2.Rahuldada Flagito OÜ apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 15.03.2024 otsus osas, milles maakohus jättis Flagito OÜ nõude 1600 euro ja sellelt viivise saamiseks rahuldamata, samuti tühistada menetluskulude jaotus (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 4 ja 6). Teha uus otsus, millega rahuldada Flagito OÜ hagiavaldus lõppotsusega tervikuna, st ka 1600 euro ja sellelt arvestatava viivise osas, ning jätta kõik menetluskulud Ryanair Designated Activity Company kanda (tervikresolutsiooni p-d 5.1, 5.4, 5.5, 5.7).
5.2.Käesoleva lõppotsuse lahutamatuks osaks on 24.01.2024 õigeksvõtul põhinev osaotsus, millega kohus mõistis Ryanair Designated Activity Companylt välja Flagito OÜ kasuks asenduslennu kulud 1791,11 eurot ja sissenõudmiskulud 160 eurot.
5.3.Mõista lisaks 24.01.2024 õigeksvõtul põhineva osaotsusega rahuldatud nõuetele lõppotsusega Ryanair Designated Activity Companylt välja Flagito OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.09.2023 kuni 11.09.2023 eest 2,94 eurot ja alates 12.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1791,11 eurot täitmiseni.
5.4.Rahuldada Flagito OÜ nõue mõista Ryanair Designated Activity Companylt välja lennu tühistamise hüvitis 1600 eurot ning sellelt alates 07.09.2023 kuni 23.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 314,24 eurot.
5.5.Rahuldada Flagito OÜ nõue mõista Ryanair Designated Activity Companylt välja põhinõudelt 1600 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.04.2023 kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuid mitte üle põhinõude (1600 eurot) summa.
5.6.Rahuldada Flagito OÜ taotlus ja tunnistada Harju Maakohtu 15.03.2024 kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.7.Jätta poolte kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud Ryanair Designated Activity Company kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Reisijatel KBl, ESl, SKl ja SV (reisijad) oli broneering HMMGHR Ryanair Designated Activity Company (kostja) 15.07.2023 lennule FR5604 lähtepunktiga Itaalia (Rooma) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (CIA – TLL). Lend tühistati 13.07.2023. Asenduslendu pakuti esmalt neli päeva hiljem, s.o 19.07.2023 toimuvale Ryanairi lennule. Broneerimise käigus selgus, et see lend on juba täis, misjärel pakkus kostja reisijatele Ryanairi asenduslendu, mis pidi toimuma seitse päeva hiljem, s.o 22.07.2023. Pakutud asenduslend ei olnud mõistlik ega esialgse reisiga võrreldavatel reisitingimustel. Seetõttu ostsid reisijad ise uued lennupiletid ja saabusid Roomast Tallinna 18.07.2023. Reisijatel tekkisid kulud lennu tühistamise tõttu ning seoses asjaoluga, et vastustaja ei pakkunud mõistlikku asenduslendu. 17.08.2023 loovutasid reisijad oma nõuded Flagito OÜ-le (hageja). 2
2-23-12908
2.Maakohtusse esitatud hagiavalduses nõudis hageja esialgsete lennupiletite ja kallimate asenduslennu piletite hinna erinevusest tulenevat kahju 1791,11 eurot ja sellelt viivist, sissenõudmiskulu 160 eurot, lennu tühistamise hüvitist 1600 eurot (4*400) ja sellelt viivist.
3.Asenduslennu piletite hinnaerinevusest tulenev nõue 1791,11 eurot ja sissenõudmiskulud 160 eurot mõisteti välja jõustunud Harju Maakohtu 24.01.2024 õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Seejärel jäi menetlusse viivisenõue (VÕS § 113 lg 1) 1791,11 eurolt ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (määrus 261/2004) art 5 lg 1 ja art 7 alusel nõutav hüvitis 1600 eurot ja seonduv viivisenõue. Hageja hinnangul ei ole käesoleval juhul kohaldatav määruse 261/2004 art 5 lg 3, mille kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles määruse 261/2004 art 5 lg-le 3 tuginedes hagi pärast 24.01.2024 maakohtu otsust menetlusse jäänud 1600 euro ja viivise nõudele vastu.
5.15.07.2023 lennu FR5604 CIA-TLL tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest – Itaalia lennujaamade töötajate üleriigilisest streigist – ning see puudutas peaaegu kõiki lennujaama töötajaid (sh pagasikäitlejad, lennule registreerimise personal, osa piloote ning maapealsed lennumeeskonnad), mistõttu ei olnud võimalik lende korraldada. Kostjal ei olnud võimalik lennu tühistamist vältida mis tahes meetmetega, kuna streik oli üleriigiline ning kestis 15.07.2023 kaheksa tundi (ajavahemikus 10–18). Kostja väitel ei oleks ka teiste lennuettevõtjate kasutamine aidanud reisijatel õigeaegselt sihtkohta jõuda. Lendude tühistamise mõju oli kumulatiivne ning ka teised lennuettevõtjad pidid leidma oma reisijatele asenduslennud. Ainuüksi Ryanair tühistas üle 220 lennu. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus mõistis 15.03.2024 otsusega lisaks 24.01.2024 õigeksvõtul põhineva otsusega väljamõistetule (eespool p 3) kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 07.09.2023–11.09.2023 eest 2,94 eurot ning alates 12.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1791,11 eurot täitmiseni. 1600 euro ja sellega seotud viivise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 45% ulatuses hageja kanda ja 55% ulatuses kostja kanda. Maakohus rahuldas hageja taotluse tunnistada otsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
7.Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt lepingu rikkumisest on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel selle teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2023 kuni 11.09.2023 ja alates 12.09.2023 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja täitis 21.07.2023 hageja asenduslennukulude nõude 556,16 euro ulatuses, siis jäi asenduslennukulude nõude suuruseks 1791,11 eurot. Seega mõistis kohus kostjalt välja perioodi 07.09.2023–11.09.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivise 2,94 eurot ja alates 12.09.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1791,11 eurot täitmiseni.
8.Mis puudutab määruse 261/2004 art 5 lg 1 ja art 7 alusel esitatud hüvitise nõudeid (4*400 eurot), siis nõustus maakohus esmalt hagejaga, et asjaomane määrus kuulub reisijate suhtes kohaldamisele (määruse art 3 lg-d 1–3, art 5 lg-d 1–3, art 7 lg 1 p b, art 7 lg 4). Maakohus 3
2-23-12908 nõustus siiski kostjaga, et käesoleval juhul on täidetud ka määruse art 5 lg 3 eeldused, st lennuettevõtja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kuna reisijate lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu, mida kostja ei oleks suutnud vältida ka siis, kui ta oleks võtnud kõik vajalikud meetmed.
9.Maakohus tuvastas, et reisijaid teavitati 15.07.2023 kell 14.25 väljuma (ja 18.50 Tallinna jõudma) pidanud lennu tühistamisest 13.07.2023 kell 23.10. Lend tühistati seoses Itaalia lennujaama töötajate üleriigilise streigiga, mis toimus 15.07.2023 ajavahemikus 10–18. Streigi tagajärjena jäeti kokku ära väga suur arv lende, ainuüksi Ryanair pidi tühistama üle 220 lennu. Kostja pakutud asenduslennuga oleksid reisijad jõudnud sihtkohta seitse päeva algselt planeeritust hiljem.
10.Maakohus leidis, et hagis esile toodud asjaoludel ja esitatud tõenditest nähtuvalt on tegemist määruse art 5 lg-s 3 sätestatud hüvitise tasumist välistava asjaoluga, kuivõrd kostja on tõendanud, et 15.07.2023 lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud (üleriigiline streik), mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Maakohus viitas 23.03.2021 Euroopa Liidu Kohtu (EK) otsusele Airhelp (C 28/20), mille pdes 39–40 on kohus kujundanud seisukoha, et streiki saab käsitada „erakorralise asjaoluna“ määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses. EK praktikast tuleneb, et kahe kumulatiivse tingimuse täitmise korral võib asuda seisukohale, et teatud sündmusega seotud asjaolusid saab käsitada erakorralistena. Esimene tingimus puudutab seda, et nende asjaoludega seotud sündmus ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Teine tingimus on see, et sündmus väljub olemuselt või päritolult asjaomase lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Kuigi streik on iga ettevõtja majanduselu osaks, ei ole viimasel mingisugust kontrolli ametiühingu otsuste üle. Sellest järeldub, et tavaliselt ei ole lennuettevõtjal mingisugust õiguslikult märkimisväärset mõju selle üle, kas streik toimub või mitte.
11.Maakohus nõustus kostjaga ka selles, et lendude graafikud on omavahel seotud ning lendudeks planeeritud lennukid ja meeskonnad teenindavad mitmeid erinevaid marsruute. Samuti on planeeritud ning omavahel seotud meeskondade töögraafikud. Ühe lennu ajagraafiku oluline muutmine mõjutab oluliselt kogu järgnevat ajakava. Eeltoodust tulenevalt on kohtule usutav, et kostjal puudus mistahes võimalus korraldada reisijatele väljalend kuni üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega, kuivõrd ka teiste lennufirmade Itaalia lendude graafikud olid streigi ajal häiritud ja lennud tühistatud.
12.Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul vabanes lennuettevõtja kohustusest maksta hüvitist vastavalt määruse 261/2004 art 5 lg 1 p-le c ja art 7 lg-le 1. Seetõttu jäi hagi selles osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 1600 eurot, samuti viivis 12% aastas põhivõlgnevuselt 1600 eurot 07.90.2023–11.09.2023 kokku 2,63 eurot ning edasi tulevikku suunatud viivis. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja leidis, et ringkonnakohus peaks apellatsioonkaebust arutama, kuna maakohus on lihtmenetluse asjas materiaalõiguse normi (määruse 261/2004 art 5 lg 3) ebaõigesti kohaldanud (TsMS § 637 lg 21). Ka ei ole kostja täitnud määruse art 5 lg-s 3 nõutud
4
2-23-12908 tõendamiskoormist või – kui tegemist ei ole kostja tõendamiskoormisega – ei ole maakohus selgitanud hagejale hageja tõendamiskoormist.
15.Hageja väitel näeb määruse art 5 lg 3 ette lennuettevõtte õiguse keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust (EK C-315/15, p 20): tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Hageja hinnangul ei ole need eeldused kumulatiivselt täidetud.
16.Hageja leiab eelkõige, et kostja ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid, nagu need on välja toodud EK otsuses C-549/07 (otsuse p-d 19–20). Või vähemalt ei ole kostja tõendanud, et ta oleks selliseid meetmeid võtnud, st et ta oleks lendu planeerides üritanud vältida tulevikus tekkida võivaid tõrkeid ja et ta oleks asenduslendu pakkudes üritanud tõrkest tulenenud ajakulu minimeerida. Hageja viitas veel EK otsustele asjades C-74/19, C-294/10, C-354/18. Hageja hinnangul oli kostjal terve nädal aega planeerida asenduslende nii, et lennutõrge mõjutaks reisijaid minimaalselt. Planeeritust seitse päeva hiljem pakutud lend, samuti asjaolu, et kostja ei pakkunud teiste lennuettevõtjate lende, ei ole kooskõlas hoolsuse kohustuse täitmisega, st kostja ei vabane hüvitise maksmise kohustusest määruse art 5 lg 3 alusel. Menetluse edasine käik ja vastustaja seisukoht
Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2024 määrus
17.Tallinna Ringkonnakohus jättis TsMS § 637 lg 21 alusel 03.05.2024 määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, leides, et maakohus ei kohaldanud vääralt määruse 261/2004 art 5 lg-t 3. Selle sätte alusel pidi kostja esiteks tõendama, et asjaolud olid erakorralised, ning teiseks, et erakorralisi asjaolusid ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.
17.1.Ringkonnakohus leidis, et maakohus tuvastas õigesti ning kooskõlas EK praktikaga, et konkreetsel juhul oli tegemist erakorraliste asjaoludega määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses. 15.07.2023 väljuma pidanud lend tühistati Itaalias toimunud lennujaamatöötajate üleriigilise streigi tõttu. EK praktika kohaselt võib erakorralisteks asjaoludeks määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses pidada streike, milles osalevad lennujuhid või lennujaama töötajad, kuna niisugused streigid ei kuulu lennuettevõtja tegevuse hulka ja jäävad seega tema tegeliku kontrolli alt välja (EKo 23.03.2021, C-28/20, p-d 42-43). Kuna käesoleval juhul toimus Itaalia lennujaamatöötajate üleriigiline streik, siis ei olnud streik kostja kontrolli all, kujutades seega endast erakorralist asjaolu määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses.
17.2.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti ka selle, et esitatud asjaoludel ei oleks kostja saanud erakorralisi asjaolusid ega lennu tühistamist vältida. Kostja tõendas, et kõigis Itaalia lennujaamades, sh Rooma Ciampino lennujaamas, toimus 15.07.2023 ajavahemikus 10–18 streik ning tühistati suur osa kõigi lennufirmade lendudest. Kostja selgitas, et lendude maandumiste ja õhkutõusmiste lubatud ajavahemikke planeeritakse väga täpselt. Lendude graafikud olid omavahel seotud, lendudeks planeeritud lennukid ja meeskonnad teenindasid mitmeid erinevaid marsruute ning ka meeskondade töögraafikud olid omavahel seotud. Sellises olukorras ei saanud kostjale ette heita, et ta ei suutnud võtta meetmeid, et korraldada lendu kohe pärast piirangute lõppu.
Riigikohtu 17.01.2025 määrus 5
2-23-12908
18.Hageja esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse.
19.17.01.2025 määruses asus Riigikohus seisukohale, et ringkonnakohus ei oleks tohtinud keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel, kuna maakohus oli kolleegiumi hinnangul kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi (määruse 261/2004 art 5 lg 3) ja see võis lahendit oluliselt mõjutada.
19.1.Riigikohus nõustus esmalt sellega, et asjas esines määruse 261/2004 art 5 lg-s 3 nimetatud erakorraline asjaolu, sest Itaalia lennujaamatöötajate üleriigilist streiki saab pidada erakorraliseks asjaoluks (EKo 23.03.2021, C-28/20, p-d 42-43 ja seal viidatud EK praktika).
19.2.Riigikohus ei nõustunud aga sellega, et käesolevas asjas oli tõendatud, et esines määruse 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise teine eeldus, st et kostja oli tõendanud, et ta oli võtnud kasutusele „kõik vajalikud meetmed“ streigist põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks selle sätte tähenduses. Asjaomast sätet tuleb tõlgendada nii, et „kõik vajalikud meetmed“ ei hõlma üksnes meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, vaid ka meetmeid reisijatele lennu tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks (EKo 11.06.2020, C-74/19, p 61).
19.3.Riigikohtu hinnangul oleks tulnud maakohtul välja selgitada, kas oli täidetud tingimus, et ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja järgmine lend. Riigikohus selgitas, et kostja vastutuse hindamisel määruse 261/2004 art 5 lg 3 järgi pidi maakohus kaaluma ka seda, kas selline teekonna muutmine nõudis kostjalt tema ettevõtte suutlikkuse seisukohast ohverdusi, mida sai pidada vastuvõetamatuteks. EK selgituse järgi eeldab lennuettevõtjalt nõutav hoolsus, mis võimaldab tal vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, kõigi tema käsutuses olevate vahendite rakendamist, tagamaks teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kas kuuluvad või ei kuulu samasse lennundusallianssi, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (EKo 11.06.2020, C-74/19, p 59). Riigikohtu arvates oleks maakohtul pidanud tekkima kahtlus, et kostjal võis olla võimalus muuta teekonda lennuga, mis saabus varem, kui kostja enda järgmine lend.
Asja edasine menetlus Tallinna Ringkonnakohtus
20.23.01.2025 võttis Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse ja küsis kostja seisukohta apellatsioonkaebusele. 13.02.2025 andis ringkonnakohus pooltele võimaluse esitada lõppseisukohad.
20.1.12.02.2025 esitas kostja vastuse apellatsioonkaebusele ning selle lisana uue tõendi (kostja 13.07.2023 e-kiri koos tõlkega). Kostja selgitas, et toimikus on olemas vaid sama kirja algusosa, kuid e-kiri tervikuna tõendab, et kostja teavituskirjas lennu tühistamise kohta on antud alternatiivsed variandid olukorraks, kus reisijatele sobivat Ryanairi lendu ei ole saadaval.
20.2.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kostja peamine väide on, et 13.07.2023 anti reisijatele valikuvõimalus olukorraks, kus neile sobivat kostja enda lendu ei olnud. Nimelt said reisijad sel juhul pöörduda kostja meeskonna poole alternatiivse lahenduse (muu lennufirma, autorent, rong vms) leidmiseks. Kostja väitel sisaldas teavitus valikute teostamiseks vajalikke veebikontaktlinke. Kontakti sai võtta Live Chati või kõnekeskuse 6
2-23-12908 kaudu. Reisijad ei võtnud aga kostjaga ühendust, et kostja saaks leida neile alternatiivsed lahendused, vaid tegid kostja süsteemis ise valiku, et soovivad piletid tühistada ja saada raha tagasi. Seejärel broneerisid reisijad endale ise uued piletid. Kostja märkis, et reisijatel oleks olnud aega kostjaga ühenduse võtmiseks, kuna teavitus 15.07.2023 lennu tühistamise kohta saadeti 13.07.2023.
20.3.Kostja märkis, et kuna tema ja teiste lennufirmade broneerimissüsteemid ei ole integreeritud, tuleb teiste lennufirmade broneeringud teha eraldi, st iga reisija puhul tuleb küsimus lahendada individuaalselt. Sellises olukorras on põhjendatud, et algselt pakutakse erinevaid variante ning reisijad peavad ise tegema valiku. Reisijatel on erinevad eelistused ning kostja on teinud reisijatele ühendusevõtmise mugavaks. Selleks on eraldi veebilingid, Live Chat, kõnekeskus ja teenindajad suuremates lennujaamad. Sellise ühendusevõtmise initsiatiivi jätmine reisijatele ei ole liigselt koormav.
20.4.Kostja hinnangul on Riigikohus määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 regulatsiooni sisustanud oluliselt laiemalt ning suurendanud selliselt lennuettevõtja kohustusi ja tõendamiskoormist. Kostja märkis, et kui ringkonnakohus siiski nõustub hagejaga, peaks kohus andma selgesõnalised juhised, kuidas peab reisijatele asenduslennu pakkumine toimuma ja tõendatud olema ning milline peab olema või võib olla reisija osalus või aktiivsusmäär sellises protsessis.
20.5.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
21.03.03.2025 esitas hageja vastuse kostja vastusele.
21.1.Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et reisijatele pakuti teiste lennuettevõtjate lende. Kostja pakkus hagejale üksnes enda opereeritavaid lende algselt 15.07.2023 asemel 19.07.2023 ning seejärel, kuna see lend oli täis, 22.07.2023, st nädal aega hiljem. Reisijad ostsid ise lennupiletid 18.07.2023 toimuvatele lendudele.
21.2.Kostja automatiseeritud keskkond ei vasta EK praktikale. Hageja viitas EK lahenditele C-354/18 ja C-516/23, kus on kinnitatud, et lennureisija ei pea lennu tühistamise olukorras aktiivselt tegutsema. Määruse art 8 lg 1 rikkumine tähendab, et lennuettevõtja ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid sama määruse art 5 lg 3 tähenduses.
21.3.Hageja tõi esile ka selle, et kostja ei vastanud ringkonnakohtu küsimusele selle kohta, kas reisijate teekonna muutmine oleks nõudnud lennuettevõtjalt tema ettevõtte suutlikkuse seisukohast ohverdusi, mida saab pidada vastuvõetamatuteks.
21.4.Hageja vaidles vastu uue tõendi vastuvõtmisele ja kostja vastuses sisalduvatele uutele selgitustele oma tõendi kohta. Hageja väitel oleks need tõendid saanud esitada maakohtu menetluses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 15.03.2024 (lõpp)otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi tervikuna, st mõistab välja ka 1600 eurot ja sellelt viivise. Tulenevalt hagi rahuldamisest muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohtus ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse kõigis kohtuastmetes. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Kuna
7
2-23-12908 ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2 p 22).
23.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p b alusel nelja reisija eest hüvitis 1600 eurot (4 x 400 eurot) ning sellelt viivis alates 07.09.2023. Samuti on maakohtu otsus vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 4 ja 6). Maakohtu otsus on jõustunud selle resolutsiooni p-de 2, 3 ja 5 osas.
24.Käesoleval juhul keeldus ringkonnakohus 03.05.2024 määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast TsMS § 637 lg 21 alusel, kuid Riigikohus tühistas 17.01.2025 ringkonnakohtu määruse ja saatis asja tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse 23.01.2025. TsMS § 693 lg 1 kohaselt ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Ringkonnakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
25.Kuna kostja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendi, lahendab ringkonnakohus esmalt tõendi vastuvõtmise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et tõend tuleb vastu võtta (TsMS § 652 lg 3 p 2).
25.1.Kostja esitas kohtule oma 13.07.2023 muu hulgas käesoleva otsuse p-s 1 nimetatud reisijatele saadetud e-kirja koos tõlkega (teavitus saadeti Jelizaveta Petruninale, kes oli lennupiletid 21.02.2023 broneerinud, vt dtl 100–109). Kostja selgitas, et toimikus on hageja poolt esitatuna olemas vaid sama kirja algusosa (dtl 112, 113), kuid e-kiri tervikuna tõendab, et kostja teavituskirjas lennu tühistamise kohta on antud alternatiivsed variandid olukorraks, kus sobivat Ryanairi lendu saadaval ei ole. Kostja esitas tõendi tervikuna, kuna see omab tähtsust tulenevalt Riigikohtu lahendi juhistest käesolevas asjas. Hageja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu, leides, et selle oleks saanud esitada juba maakohtus.
25.2.Kuigi ringkonnakohus nõustub, et tõend oli olemas maakohtu menetluse ajal, tuleb tõend lähtudes Riigikohtu 17.01.2025 määruse juhistest siiski vastu võtta. Nimelt palus ringkonnakohus oma 23.01.2025 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses kostjal muu hulgas selgitada, miks ei olnud kostjal ühtegi teist võimalust muuta reisijate teekonda Roomast Tallinna kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja enda järgmine lend 22.07.2023 (määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 teine eeldus). Ringkonnakohus andis kostjale selgitamiseks ja tõendi esitamiseks võimaluse seetõttu, et Riigikohus heitis ette, et maakohus ei olnud selgitanud välja vastust eelnimetatud küsimusele. Kuna maakohus oli Riigikohtu hinnangul rikkunud menetlusõiguse norme, tuli ringkonnakohtul maakohtu eksimuse parandamiseks anda kostjale võimalus seda asjaolu täiendavalt tõendada. Seega tuleb kostja esitatud tõend vastu võtta.
26.Edasi märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul on eelkõige küsimuse all määruse nr 261/2004 art 5 lg 1 ja lg 3 koosmõjus sama määruse art-tega 7 ja 8 tõlgendamine. Määruse 8
2-23-12908 261/2004 art 5 lg 1 sätestab lennuettevõtja kohustused lennu tühistamise korral. Need kohustused hõlmavad abi pakkumist vastavalt sama määruse art-tele 8 (õigus pileti ostuhinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) ja 9 (õigus hoolitsusele) ning õigust hüvitisele vastavalt sama määrusele art-le 7. Määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud aga määruse art 7 järgi maksma reisijale hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Seega vabaneb lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest kahe eelduse täidetuse korral: lennu tühistamise tingisid erakorralised asjaolud ning tühistamist ei oleks suudetud vältida ka siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed.
27.Käesoleval juhul tühistati reisijate 15.07.2023 kell 14.25 väljuma pidanud lend Roomast Tallinna (FR5604 CIA–TLL) seetõttu, et Itaalias toimus lennujaama töötajate üleriigiline streik. Maakohus asus seisukohale ning Riigikohus oma määruses kinnitas, et sellistel asjaoludel oli olemas määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise esimene eeldus ehk erakorraline asjaolu (vt ka EKo 23.03.2021, C-28/20, p-d 42-43 ja seal viidatud EK praktika). Kuna asjaolu üle, et Itaalia lennujaamatöötajate üleriigiline streik oli erakorraline asjaolu, enam vaidlust ei ole, ringkonnakohus seda täiendavalt ei käsitle.
28.Ringkonnakohtul tuleb aga tuvastada, kas esineb ka teine eeldus, st kas kostja võttis määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses „kõik vajalikud meetmed“. Määruse art 5 lg 3 sõnastusest nähtub selgelt, et kõigi võetud meetmete tõendamise kohustus on lennuettevõtjal, st käesoleval juhul kostjal. Seega saab hagi jääda rahuldamata vaid siis, kui kostja on tõendanud, et ta võttis kõik vajalikud meetmed. Seejuures, nagu Riigikohus oma 17.01.2025 määruses viitega EK praktikale selgitas, tuleb määruse nr 261/2004 art 5 lg-t 3 tõlgendada nii, et „kõik vajalikud meetmed“ ei hõlma üksnes meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, vaid ka meetmeid reisijatele lennu tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks (EKo 11.06.2020, C-74/19, p 61).
29.Käesoleval juhul pidi kostja seega esiteks tõendama vajadust lend tühistada, ning kui see on tõendatud, siis näitama, et ta võttis kõik vajalikud meetmed tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks.
30.Mis puudutab lennu tühistamise otsust, siis tugineb kostja sellele, et Itaalia lennujaamades, sh kõnealuses Rooma Ciampino lennujaamas, oli 15.07.2023 kell 10.00– 18.00 streik. Kostja väitel oleks olnud reisijatele koormavam, kui lennu toimumine oleks jäetud n-ö ootele, lootuses, et saadakse siiski võimalus pärast kella 18 välja lennata. Kostja väidab, et ainus võimalus oli lend tühistada. Hageja väitel avaldati teavet streigi kohta ajakirjanduses juba alates 08.07.2023 (dtl 97, 216 – 224), mistõttu pidi kostjal olema piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks.
30.1.Ringkonnakohus leiab, et pelgalt varem ajakirjanduses ilmunud teave streigiplaanide kohta ei pruugi olla lennuettevõtjale piisav selleks, et lende tühistada või muuta. Kuna kostja teavitas reisijaid lennu tühistamisest siiski juba kaks päeva enne streiki, 13.07.2023, pidi kostjale selleks ajaks streigi kindel toimumine teada olema. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kui kostjale oli vajadus teha ümberkorraldused teada kaks päeva enne streigipäeva, siis oli tegemist piisavalt pika perioodiga, mille jooksul kostja oleks jõudnud tegeleda streigist puudutatud lendude ümberkorraldamisega. Seega pidi kostja tõendama, miks oli vaja asjaomane Tallinna lend tühistada ja et ei olnud mõistlikku võimalust lennu toimumiseks.
9
2-23-12908
30.2.Kostja on esitanud tõendid üksnes selle kohta, et ta tühistas 15.07.2023 220 lendu, kuid need lennud ei puuduta üksnes Rooma (CIA) lende, vaid kõiki sel päeval üle Itaalia toimuma pidanud Ryanairi opereeritavaid lende (dtl 196–200). Kohus ei kahtle selles, et lendude tühistamisel on kumulatiivne mõju, kuid kostja ei ole esile toonud, kui palju lende üldse oli streigi ajal planeeritud maanduma Rooma asjaomasesse lennujaama ja sealt väljuma. Samal ajal nähtub toimikust, et näiteks ITA Airways teatas küll kokku 133 lennu tühistamisest üle Itaalia, kuid selgitas samas, et broneerib ümber nii palju lennupileteid kui võimalik, mis tähendab, et „40% lendudest toimub samal päeval“ (dtl 191). Brussels Airlines on teatanud, et lennud ajavahemikus 07.00–10.00 ja 18.00–21:00 on streigihoiatuse eest kaitstud ning seetõttu saab Brussels Airlines endiselt korraldada oma lende Rooma Fiumicino ja Brüsseli vahel. Ka TUI fly Belgia ei tühista lende ja eeldab, et mõju on minimaalne (dtl 193). Hageja esitatud tõendi kohaselt on ka kostja lennud, kuigi hilinemisega, väljunud samal päeval pärast kella 18 (dtl 225).
30.3.Eeltoodust tulenevalt on näha, et kuigi tegemist oli suure ulatusega streigiga, ei olnud välistatud lendude toimumine ka samal päeval (15.07.2023). Kostja on tühistanud osa Roomast väljuma pidanud lende, kuid osa jäeti graafikuvälise väljumise loa ootele. Kostja ei ole selgitanud, miks just Tallinna suunas 14.25 väljuma pidanud lennu väljumisaja edasilükkamine oli võimatu ning tühistamine ainuvõimalik. Kohus ei kahtle, et üldine lennujaamade streik lõi segi kõik graafikud, samuti tuli arvestada sellega, et meeskondade lubatud tööaeg võis saada viivituse tõttu läbi ja tööümberkorraldamine oli tavapärasest keerulisem, kuid kostja ei ole mingeid konkreetseid asjaolusid esile toonud, kuigi lennu tühistamise vajaduse tõendamine oli tema kohustus.
30.4.Samuti jääb paljasõnaliseks kostja väide, et reisijate ootele jätmine oleks olnud reisijatele tülikam. Olukorras, kus kostja pakkus reisijatele enda alles nädal hiljem toimuvat lendu (22.07.2023), ei saa kindalt väita, et samal päeval hiljem väljuva lennu ootamine oleks reisijale olnud koormavam.
31.Eelnevast hoolimata, isegi kui eeldada, et 15.07.2023 CIA–TLN 14.25 toimuma pidanud lennu tühistamine oli vältimatu, ei ole kostja tõendanud ka seda, et ta oleks võtnud kõik vajalikud meetmed tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. Ringkonnakohus lähtub EK praktikast, kus on selgitatud, et hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt, kes soovib vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma lõppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuab sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et nimetatud lennuettevõtja on rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta muutis asjaomase reisija teekonda, suunates reisija tema enda poolt teostatud järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59–60).
31.1.Ringkonnakohus märgib etteulatuvalt, et kuigi kostja on taotlenud, et ringkonnakohus annaks selgesõnalised juhised, kuidas peab reisijatele asenduslennu pakkumine toimuma ja tõendatud olema, samuti milline peab olema või võib olla reisija osalus või aktiivsusmäär taolises protsessis, lahendab kohus siiski vaid konkreetset kohtuasja. Ka EK on kinnitanud määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses vajaliku meetme individuaalset ja paindlikku 10
2-23-12908 kontseptsiooni (vt EKo 12.05.2011, C-294/10, p 30; TlnRnKo 19.08.2021, 2-20-19040, p 10.5). EK on ka hageja viidatud kohtuasjas nr C-74/19 (p 61) märkinud, et asjaolude hindamine on riigisisese kohtu pädevuses. Seega tuleb hinnata seda, kas lennuettevõtja on võtnud olukorrale vastavad vajalikud meetmed konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades.
31.2.Käesoleval juhul pakkus kostja reisijatele esimese reaalse variandina enda alles nädal hiljem toimuvat Rooma – Tallinn lendu. Kuigi kostja pakkus esmalt 15.07.2023 asemel 19.07.2023 toimuvat enda lendu, ei saa seda arvesse võtta, kuna lennu täituvuse tõttu ei olnud reisijatel reaalset võimalust selle lennuga Tallinna jõuda. Siiski tuleb märkida, et ka 19.07.2023 lend oleks toimunud alles neli päeva planeeritust hiljem. Ka kostja esitatud 13.07.2023 lennu tühistamise teavitusest (dtl 417–421) nähtub, et kostja pakub selgelt esimese eelistuse ja variandina lennu muutmise võimalust enda, st Ryanairi lennu vastu. Teise alternatiivina on esitatud võimalus tühistada broneering ning nõuda hüvitist. Hiljem eraldi sektoris „Ära unusta juriidilist poolt“ on toodud esile, et „kui sobivat Ryanairi lendu ei ole saadaval, saab meie klienditeeninduse meeskond aidata teil leida muid ümberbroneerimisvõimalusi, näiteks lende teistest väljumis-/saabumislennujaamadest või alternatiivseid reisiviise nagu lennud teiste lennufirmadega, rong, buss või autorent. Klõpsa siin, et võtta ühendust meie klienditeenindusega (sõltuvalt lahtiolekuaegadest) või pöördu meie meeskonna poole lennujaama piletikassas“. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja täiendavalt selgitanud, et kontakti sai võtta Live Chati või kõnekeskuse kaudu (dtl 414). Kostja märkis, et reisijad seda võimalust ei kasutanud, vaid tegid kostja süsteemis valiku piletid tühistada ja saada raha tagasi.
31.3.Kostja tuginebki eelkõige sellele, et tema kaks päeva enne lendu, s.o 13.07.2023 saadetud teavituses olid kirjas alternatiivsed võimalused, mille kohaselt, kui reisijad ei pidanud sobivaks kostja enda opereeritavat lendu, oli neil võimalik kirjas antud kontaktandmete kaudu kostjaga ühendust võtta ning lasta kostjal pakkuda endale ka teiste lennuettevõtjate lende. Kostja hinnangul ei ole ülemäärane nõuda, et kui reisijale kostja enda asenduslend ei sobi, pöördub ta ise lennufirma poole alternatiivsete lendude pakkumise saamiseks, eriti, kui tühistamisest teavitatakse varuajaga (käesoleval juhul kaks päeva ette).
31.4.Ringkonnakohus leiab, et praeguse asja asjaoludel ei ole kostja selliselt võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et leevendada 15.07.2023 planeeritud lennu tühistamisest tulenevaid tagajärgi, nii nagu EK praktika seda eeldab. Kohus võtab muu hulgas arvesse EK praktikat määruse art 8 tõlgendamise kohta. Asjas C-354/18 tõlgendas EK määruse nr 261/2004 art-t 8 koosmõjus art 4 lg-ga 3, mis näeb ette reisija õiguse pileti ostuhinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele olukorras, kus lennuettevõtja jätab reisija viimase tahte vastaselt lennult maha. EK selgitas, et kõnealuseid sätteid tuleb tõlgendada nii, et sellega pannakse tegutsevale lennuettevõtjale kohustus täielikult informeerida reisijaid kõigist võimalustest, mis on art 8 lgs 1 ette nähtud, kuna asjaomastel reisijatel ei ole mingit kohustust vastava teabe otsimises aktiivselt osaleda (p 56). Samuti märkis EK, et määruse 8 lg 1 p b (st kui reisija on valinud esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel toimuva teekonna muutmise lõppsihtkohta) tuleb tõlgendada nii, lennuettevõtja peab tõendama, et teekonda muudeti esimesel võimalusel (p-d 61, 62). EK selgitas, et „kui tegutsev lennuettevõtja teeb konkreetse pakkumise, peab ta võtma arvesse ja kombineerima erinevaid asjakohaseid tegureid, mis niisuguse pakkumise määravad, eelkõige lõppsihtkohta saabumise aeg pärast kavandatavat teekonna muutmist, tingimused, mille esinemisel võib kavandatav teekonna muutmine toimuda, ning see, kas tal on võimalik kõnesolev teekonna muutmine ise ellu viia või vajab ta teise lennuettevõtja abi, lähtudes asjakohasel juhul viimase võimalustest“ (p 60). Kõnealusele lahendile viitas EK ka asjas C-516/23, kus hindas määruse nr 261/2004 art 8 lg 1 p-st c (st olukord, kus reisija valib võrreldavatel tingimustel toimuva teekonna muutmise lõppsihtkohta 11
2-23-12908 reisijatele sobival hilisemal kuupäeval) tulenevaid kohustusi koosmõjus art 5 lg-tega 1 ja 3 (EKo 16.01.2025, C-516/23). EK viitas, et määruse art 5 lg 1 p a kohaselt peab tegutsev lennuettevõtja lennu tühistamise korral pakkuma reisijatele abi vastavalt selle määruse art-le
8.Sellest sättest järeldub EK sõnul, et lennuettevõtja peab lennu tühistamise korral andma lennureisijatele vajalikku teavet, et nad saaksid teha tulemusliku valiku ning otsustada, kas saada pileti eest hüvitist või jätkata esimesel võimalusel või hilisemal kuupäeval ja võrreldavatel reisitingimustel reisi lõppsihtkohta. Seega ei tähenda õigus olla teavitatud, et lennureisijatel oleks kohustus osaleda aktiivselt niisuguse info otsimises, mida tegutseva lennuettevõtja pakkumine peab sisaldama (EKo 16.01.2025, C-516/23 p-d 45–46, viitega EKo 29.07.2019, C-354/18, p-d 54–56).
31.5.Eeltoodust tulenevalt peab lennuettevõtja määruse art 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse (õigus piletihinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) täitmiseks andma kohe reisijale kogu vajaliku teabe, et reisija saaks valida talle määrusega antud erinevate valikuvariantide vahel. Seejuures on EK rõhutanud, et reisija ise ei pea asjaomast teavet valikuvariantide kohta otsima. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole art 5 lg 3 ja art 8 koosmõjus seega võetud kõik vajalikud meetmed, kui lennuettevõtja pakub reisijatele vaid ühe konkreetse valiku, milleks on tema enda lend, mis toimub 7 päeva planeeritust hiljem. Ka lennuettevõtjale peab olema arusaadav, et selline pakkumine ei saa vastata tingimusele tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Samuti ei vasta vaid sellise ebamõistlikult hilja toimuva lennu pakkumine kohustusele anda lennureisijale ise kogu vajalik teave, et reisija saaks teha valiku erinevate variantide vahel.
31.6.Käesoleval juhul tõendab ka reisijate endi broneeritud tagasilend 18.07.2023, et oleks olnud võimalik pakkuda lendu varem, kui toimus kostja enda lend. Kuna kostja pakutud 22.07.2023 lend oli niivõrd ilmselgelt ebamõistlik teekonna muutmine, oleks kostja pidanud hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks pakkuma kohe ka teiste lennuettevõtjate otsevõi vahemaandumisega lende.
31.7.Kostja väidab, et kuna reisijaid teavitati lennu tühistamisest juba 13.07.2023, st kaks päeva enne planeeritud lendu, siis oleksid reisijad jõudnud küsida kostjalt ka muude lendude kohta. Ringkonnakohus leiab, et hüvitamiskohustusest vabanemiseks oleks pidanud muid lende pakkuma kostja. Ka kostjal oli mitu päeva enne streigipäeva teada, et ta peab teatud lennud kas tühistama või nende väljumisaega muutma, seega oli kostjal piisavalt aega reisijatele kohase abi pakkumiseks. Nagu EK praktikast nähtub, eeldatakse reisijate abistamisel just lennuettevõtjalt aktiivset tegutsemist.
32.Kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud / ta ei leidnud ühtegi vaba kohta mõnel teisel otsevõi vahemaandumisega lennul, mis oleks võimaldanud reisijatel jõuda Tallinna varem kui kostja järgmine lend 22.07.2023. Samuti ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud, et niisugune teekonna muutmine oleks temalt nõudnud ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi. Kostja väitel oleks temalt ebaproportsionaalne nõuda, et ta pakuks kohe kõiki alternatiive, sh teiste lennufirmade lende, kuna tema lendude broneerimise süsteemid ei ole integreeritud teiste lennufirmadega samasse süsteemi. Seetõttu pakutakse teiste lende siis, kui reisijale ei sobi kostja enda järgmine lend ning kui reisija ei vali veel mõnda muud varianti (sh lennu tühistamine ja ise uue lennu broneerimine). Kostja väitel tegid käesoleval juhul reisijad otsuse lend tühistada ja osta ise uued lennupiletid, mis on ka hüvitatud. Ringkonnakohus leiab, et see, et kostja broneerimissüsteemid ei ole integreeritud teiste lennuettevõtjate süsteemidega, ei saa olla vabanduseks mitte pakkuda teiste lennuettevõtjate lende olukorras, kui tema enda järgmine lend ei toimu selgelt mõistiku aja jooksul pärast tühistatud lendu. Kuigi käesoleval juhul oli 12
2-23-12908 tegemist Itaalia lennujaamade üldise streigiga, mis mõjutas kõigi lennuettevõtjate tegevust, tuleb samas arvestada, et 15.07.2023 alates kell 18-st oli võimalik lende opereerida ning see oli mitu päeva ette teada (vt eespool p 30.2, 30.3).
33.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle kostja väitega, et tema pakutud võimalused jätsid reisijatele suurema valikuvabaduse. Juhul, kui kostja oleks kohe pakkunud lisaks oma lennule teiste lennuettevõtjate varasemaid lende, oleksid reisijad saanud kohe valida rohkemate variantide vahel. See ei oleks võtnud reisijatelt õigust kasutada mis tahes määruse art-s 8 ette nähtud variante pileti ostuhinna tagastamiseks või teekonna muutmiseks.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks võtnud kõik vajalikud meetmeid määruse art 5 lg 3 tähenduses, et vabaneda sama määruse art 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele määruse art 7 lg 1 p b, mille kohaselt saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul. Hageja on omandanud nelja reisija nõuded, st kokku 1600 euro suuruse nõude, mis tuleb rahuldada.
35.Kuna ringkonnakohus tühistab põhinõude 1600 eurot rahuldamata jätmise osas maakohtu otsuse, peab ringkonnakohus lahendama ka sellelt nõudelt taotletud viivisenõude.
35.1.Hageja taotles viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. Hageja saatis kostjale reisijate nõude 18.08.2023 ja 21.08.2023 (reisija SV nõue esitati maksekäsus esmakordselt). 21.08.2023 keeldus võlgnik kahju hüvitamast. Hageja väitel on põhinõue, sh 1600 euro nõue, muutunud sissenõutavaks nimetatud kuupäevadest. Hagiavalduses arvestas hageja viivist alates 07.09.2023, st nii, nagu nõuti maksekäsu kiirmenetluse esitamisel.
35.2.Kuigi maakohus jättis rahuldamata määruse art-l 7 tugineva 1600 euro nõude, rahuldas maakohus 1791,11 euro nõudelt nõutud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras. Maakohus pidas hageja põhinõuet 1791,11 eurot sissenõutavaks alates hageja väidetud kuupäevast 07.09.2023. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Arvestades, et ringkonnakohtu menetluse esemeks olevat 1600 eurot nõuti samaaegselt rahuldatud ja vaidlustamata 1791,11 euro nõudega, saab ka 1600 euro nõuet pidada sissenõutavaks muutunuks 07.09.2023.
35.3.Hageja on taotlenud mõista 1600 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras. 07.09.2023–11.09.2023 eest on hageja taotlenud viivist 12% (kõnealusel ajal kehtinud seadusjärgse viivise määr), s.o 2,63 eurot ning alates 12.09.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning seejärel samal alusel edasiulatuvat viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja hageja viivisenõude kohta eraldi vastuväiteid ei esitanud.
35.4.Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab põhivõlalt 1600 eurot perioodi eest 07.09.2023 kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni 23.04.2025 viivisekalkulaatori alusel kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel 314,24 eurot. TsMS § 367 alusel kuulub põhivõlgnevuselt 1600 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele alates 24.04.2025 kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa (1600 eurot) (VÕS § 113 lg 5).
13
2-23-12908 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagi ka maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas, tuleb muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
37.Ringkonnakohtus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, mistõttu jäävad ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Samuti jäävad kostja kanda Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud, kuna Riigikohus rahuldas hageja määruskaebuse, saatis asja tagasi ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ning rahuldas selle (TsMS § 171 lg 1, § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.