Traat Holding OÜ avaldus Osaühingu Eesti Traat juhatuse teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Traat Holding OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Traat Holding OÜ (registrikood 14005366), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Puudutatud isik Osaühing Eesti Traat (registrikood 11195403), lepingulised esindajad vandeadvokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Silvia Urgas Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8441 osas, millega määrati kindlaks Osaühingu Eesti Traat menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti Traat Holding OÜ-lt Osaühingu Eesti Traat kasuks välja menetluskulud 4101,20 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Osaühingu Eesti Traat menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja menetluskulud Traat Holding OÜ-lt Osaühingu Eesti Traat kasuks välja mõistmata 4101,20 eurot ületavas osas, samuti jätta rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõue. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Rahuldada Traat Holding OÜ määruskaebus osaliselt.
Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Määrata Osaühingu Eesti Traat menetluskulude suuruseks ja mõista Traat Holding OÜ-lt Osaühingu Eesti Traat kasuks välja menetluskulud 4101,20 eurot.
3.2.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Traat Holding OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud Traat Holding OÜ (avaldaja) avaldust Osaühingu Eesti Traat (puudutatud isik) vastu juhatuse teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamiseks. Harju Maakohus rahuldas 8. mai 2020. a määrusega avalduse osaliselt ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. augusti 2020. a määrusega maakohtu määruse, jättis avalduse läbi vaatamata ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus jättis 26. oktoobri 2020. a määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
2.Puudutatud isik esitas 27. veebruaril 2020 maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Puudutatud isiku menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes 7827,50 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik on palunud ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Menetluskulude nimekirja järgi tegid puudutatud isiku lepingulised esindajad maakohtus keskmise tunnihinnaga 151,99 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 51,5 tunni ulatuses, sh: 19. juuni 2019. a kohtudokumentide analüüs 0,4 tundi (toiming nr 1); 21. ja 25. juuni 2019. a sisulise vastuse koostamine, materjalide analüüs 4,2 tundi (toiming nr 2); 3. juuli 2019. a vastuse täiendamine 1,5 tundi (toiming nr 3); 3. juuli 2019. a dokumentide analüüs, taustakontrolli teostamine, menetlustaktika analüüs 3,7 tundi (toiming nr 4); 3.–5. juuli 2019. a läbi vaatamata jätmise taotluse koostamine ja esitamine 3 tundi (toiming nr 5); 17. oktoober 2019. a kohtukirja analüüs, vastuse ülevaatamine, e-kiri kliendile 0,3 tundi (toiming nr 6); 24. oktoober 2019. a kohtumääruse analüüs, tõendite analüüs ja kogumine, vastuse täiendamine, suhtlus kliendiga 2 tundi (toiming nr 7); 24.–30. oktoober 2019. a seisukoha koostamine, tõendite kogumine ja analüüs, kohtule esitamine 3,6 tundi (toiming nr 8); 20. november 2019. a vastuse analüüs, e-kirjavahetus kliendiga 1,6 tundi (toiming nr 9); 23. jaanuar ja 3. veebruar 2020. a kohtukirja analüüs, kliendiga suhtlus, seotud dokumentide analüüs 0,9 tundi (toiming nr 10); 3.–6. veebruar 2020. a tõendite kogumine, analüüs 6,7 tundi (toiming nr 11); 10.–17. veebruar 2020. a kohtupraktika analüüs, seisukoha koostamine, tõendite analüüs, kohtumääruse analüüs, õiguslik analüüs seoses osaniku teabenõudega, ekirjavahetuse ülevaatamine, vastuse koostamine 18,5 tundi (toiming nr 12); 19.–20. veebruar 2020. a tõendite analüüs, seisukoha projekti koostamine avalduse täiendusele 4,4 tundi (toiming nr 13); 21. veebruar 2020. a taotluste projektide parandamine, menetluskulude nimekiri 0,2 tundi (toiming nr 14); 23. veebruar 2020. a lõpliku seisukoha täiendamine 0,5 tundi (toiming nr 15). Puudutatud isik esitas 27. juulil 2020 ringkonnakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Puudutatud isiku menetluskulud seisnevad määruskaebuselt tasutud riigilõivus 50 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 2254,50 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik on palunud ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Menetluskulude nimekirja järgi tegid puudutatud isiku lepingulised esindajad ringkonnakohtus keskmise tunnihinnaga 157,50 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 14,6 tunni ulatuses, sh: 11. mai 2020. a kohtumääruse analüüs, büroosisene nõupidamine, määruskaebuse ettevalmistamine ja koostamine, edasikaebe perspektiivi hindamine, kliendiga suhtlus (toiming nr 1); 13.–19. mai 2020. a määruskaebuse koostamine, õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs 5,5 tundi (toiming nr 2); 20.–25. mai 2020. a määruskaebuse täiendamine ja kohtule esitamine, õiguskirjanduse analüüs, kliendiga suhtlus 2,2 tundi (toiming nr 3); 7. juuni 2020. a määruskaebuse vastuse esialgne analüüs 0,2 tundi (toiming nr 4); 10. juuli 2020. a kohtumääruse analüüs 0,3 tundi (toiming nr 5); 17. juuli 2020. a avaldaja vastuse analüüs, 2 (6)
toimiku materjalide analüüs, kliendiga suhtlus 1,4 tundi (toiming nr 6); 27. juuli 2020. a menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,4 tundi (toiming nr 7).
3.Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus määras 29. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku menetluskulude suuruseks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 5237,16 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Seoses puudutatud isiku maakohtus kantud menetluskuludega märkis maakohus järgmist. Võttes arvesse 5. juuli 2019. a menetlusdokumendi sisu ja mahtu on toimingute nr 1–5 põhjendatud ajakulu 12,8 tunni asemel 5 tundi. Arvestades asja vähest õiguslikku keerukust ning asjaolu, et 17. veebruari 2020. a menetlusdokument on varem esitatu täpsustus vastavalt kohtumäärusega nõutule, on toimingute nr 11–12 põhjendatud ajakulu 7 tundi. Äratuntav ei ole vajadus märgitud mahus analüüsi järele ning 27. veebruari 2020. a menetlusdokument oli kokkuvõtlik seisukoht, mistõttu on toimingute nr 13–15 põhjendatud ajakulu 3,2 tundi. Ülejäänud osas on toimingud kooskõlas menetluse käiguga ja ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Tunnihind 151,99 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Seoses puudutatud isiku ringkonnakohtus kantud menetluskuludega märkis maakohus järgmist. Asja vähene keerukus ei õigusta toimingutele nr 1–3 enamat ajakulu kui 8 tundi. Võttes arvesse, et 9. juuli 2020. a määruses määrati menetlusosalistele üksnes tähtajad ja teatati lahendi tegemise aeg, ei saanud toimingule nr 5 kuluda üle 0,16 tunni. Ülejäänud osas ei ole märgitud ajakulu selgelt ülemäärane. Tunnihind 157,50 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 5237,16 eurot ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2851,20 eurot. Määruskaebuse kohaselt ei nähtu vaidlustatud määrusest, kuidas maakohus jõudis järeldusele, et puudutatud isiku menetluskulud summas 5237,16 eurot on põhjendatud ning millised toimingud olid kohtu hinnangul põhjendatud ja millised mitte. Samuti ei selgitanud kohus, kuidas ta jõudis järeldusele põhjendatud ajakulu osas ega ole koostatud tabelist võimalik aru saada, milline oli iga toimingu eraldiseisev ajakulu. Kohus on ebaõigesti hinnanud esindajate toiminguid kogumis, mitte eraldiseisvalt. Määrusest ei nähtu, millistel alustel pidas maakohus põhjendatuks toimingute tegemist kahe esindaja poolt. Arvestades, et kohus jättis hindamata, milliseid toiminguid teostas üks esindaja ja milliseid mõlemad, siis ei ole võimalik tuvastada, kas välja on mõistetud menetluskulud dubleeritud tööde osas või mitte. Samuti ei selgu, millistel õiguslikel alustel on kohus pidanud põhjendatuks esindajate kulusid seoses kohtupraktika ja õigusliku analüüsiga. Lisaks on esindajate tunnihind asja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge. Põhjendatud tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta).
6.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3 (6)
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku menetluskulud 4101,20 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõistmata 4101,20 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõude. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel.
9.Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
10.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium nõustub sellega osaliselt. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on puudutatud isiku lepinguliste esindajate teostatud õigusabitoimingute ajakulu osas põhjendatud, kuid maakohtu põhjendatuks peetud tasumäär ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
11.Määruskaebuse väite kohaselt ei nähtu vaidlustatud määrusest, millised toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ja millised mitte. Kolleegium sellega ei nõustu. Vaidlustatud määrusest nähtub selgelt, millises ulatuses luges maakohus menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu põhjendatuks ja millises osas mitte. Maakohus nimetas vaidlustatud määruses need toimingud, mille ajakulu ei ole maakohtu arvates täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Asjaolu, et ülejäänud menetluskulude osas ei analüüsinud maakohus määruse põhjendustes iga menetluskulude aruande rida eraldi toimingupõhiselt, ei tähenda, et maakohtule saaks ette heita määruse olulises osas põhjendamata või menetluskulude analüüsimata jätmist. Maakohus on kokkuvõtvalt märkinud seisukoha, et ülejäänud osas on puudutatud isikute poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga ja toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane.
12.Kolleegium ei nõustu ka avaldaja seisukohaga, mille kohaselt ei selgitanud maakohus, kuidas ta jõudis järeldusele põhjendatud ajakulu osas. Määruskaebuses selles osas viidatud toimingute nr 1–5 ja 11–12 puhul nähtub vaidlustatud määrusest selgelt, et maakohus arvestas põhjendatud ajakulu kindlaks tegemisel menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning õiguslikku keerukust. Vaidlustatud määruse põhjendused on jälgitavad ja arusaadavad. Maakohtu põhjenduste lühidus ja konkreetsus ei anna iseenesest alust arvata, et maakohus ei ole menetlustoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud (vt ka Riigikohtu 6. jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29). See, et avaldaja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
13.Samuti heidab avaldaja maakohtule ette seda, et maakohus ei hinnanud iga puudutatud isiku lepinguliste esindajate toimingut eraldiseisvalt. Kolleegium märgib, et praktikas on tavapärane, et mõned toimingud koondatakse ja neile märgitakse kokku kulunud aeg (vt nt Riigikohtu
21.oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115, p-d 19.5 ja 20.2). See aga ei tähenda, 4 (6)
et maakohus ei hinnanud, kas need toimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning kui palju võis esindajal kuluda ühe või teise toimingu tegemiseks mõistlikult aega. Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud diskretsioonipiire puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu kontrollimisel.
14.Vastuseks avaldaja väitele, et määrusest ei nähtu, millistel alustel pidas maakohus põhjendatuks toimingute tegemist kahe esindaja poolt, märgib kolleegium järgmist. Üldjuhul hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Praegune õigusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam. Nii näiteks ei olnud töömaht erakordselt suur ega nõudnud asi eriteadmisi. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude hüvitamist suuremas ulatuses kui ühe esindaja kulude katteks. Tulenevalt vaidlustatud määruse põhjendustest on maakohus mõistnud välja ühe esindaja kulud, viidates ka vaidlustatud määruses korduvalt asja vähesele õiguslikule keerukusele. Seega on põhjendamatu avaldaja etteheide, et maakohus ei põhjendanud mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti ei nõustu kolleegium avaldaja seiskohaga justkui oleks maakohus arvestanud ka dubleerivate toimingutega. Maakohus jättis puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata ning kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu sellele, mis oleks olnud mõistlik ja vajalik ühe esindaja puhul. Siinjuures märgib kolleegium, et tavapäraselt on täiendavaks kuluks, mis lisandub mitme lepingulise esindaja kasutamisest, kohtuistungiks valmistumine ja sellele osalemine, aga kohtuistungit praeguses asjas ei toimunud.
15.Lisaks ei saa avaldaja hinnangul mõistlikuks pidada puudutatud isiku lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtupraktika ja õigusliku analüüsiga. Kolleegium märgib, et kliendi parimal võimalikul viisil esindamiseks tuleb esindajatel olla teadlik asjakohasest kohtupraktikast ja muudest õiguskäsitlustest. Samas on kolleegium seisukohal, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastavasisulise Riigikohtu praktika ja õigusteooriaga tutvumist ning sellega seotud kulu kuulub hüvitamisele vaid põhjendatud ulatuses. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjast nähtuvalt hõlmasid õiguspraktika ja -teooria analüüsi maakohtus teostatud toiming nr 12 ja ringkonnakohtus teostatud toimingud nr 2–3. Maakohus on nimetatud toimingute puhul menetluskulude nimekirjas märgitud puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu oluliselt vähendanud. Nii pidas kohus maakohtus teostatud toimingute nr 11–12 ajakulu põhjendatuks 25,2 tunni asemel 7 tunni ulatuses ning ringkonnakohtus teostatud toimingute nr 1–3 puhul 12,3 tunni asemel põhjendatuks 8 tunni osas. Kolleegiumi arvates on maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Kolleegium ei pea ajakulu täiendavat vähendamist põhjendatuks.
16.Avaldaja on määruskaebuses leidnud, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnihind on asja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge. Kolleegium nõustub selles osas avaldajaga.
16.1.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
16.2.Kolleegium leiab, et puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnitasu määrad 151,99 eurot (käibemaksuta) ja 157,50 eurot (käibemaksuta) ületavad keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et põhjendatud tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb 5 (6)
hinnata igas kohtuasjas eraldi. Põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega sedavõrd mahukas, et võiks rakendada kõrgemat tunnitasu kui 120 eurot (käibemaksuta).
17.Kuivõrd kolleegium leidis, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu (maakohtus 23,6 tundi ja ringkonnakohtus 10,16 tundi) põhjendatud ja vajalikuks pidamisel, siis on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 4051,20 eurot (= 33,76 tundi x 120 eurot). Sellele lisandub puudutatud isiku määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega määrab kolleegium hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 4101,20 eurot (= 4051,20 eurot + 50 eurot). Kuna puudutatud isik ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), siis tuleb menetluskulud puudutatud isiku kasuks välja mõista käibemaksuta. Avaldaja peab tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.