Harju Maakohus Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
21. mai 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-28816
Tsiviilasi
K A kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik K A (pankrotis), isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx; Usaldusisik L T`t, isikukood xxxx; Võlausaldaja Swedbank AS, registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn; Võlausaldaja esindaja Triin Kihuoja, Liivaia 8, 15040 Tallinn, tel 888 2407, e-post [email protected]; Võlausaldaja kontaktisik Kristel Steinberg, Liivalaia 12, 15040,Tallinn, tel 8881289, e-post [email protected].
Lõpetada K A kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada K A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vabastada L T usaldusisiku kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 04.09.2013 välja K A pankroti ja määras pankrotihalduriks Oliver Ennoki. 28.03.2014 määrusega kinnitas kohus lõpparuande, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas usaldusisiku ülesandeid täitma L T. 01.04.2019 esitas võlgnik maakohtule taotluse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik taotleb enda kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus pikendas 31.05.2019 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 7 aastani alates kohustustest vabastamise menetluse algusest (28.03.2014) ehk 28. märtsini 2021. 06.05.2021 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja usaldusisik. Võlausaldaja esitas oma seisukoha kirjalikult märkides, et võlausaldajale on võlgnik menetluse kestel kokku tasunud ca 86% nõudest s.o 17 312,89 eurot. Samas palus võlausaldaja kohtul uurida välja võlgniku tegelik majanduslik olukord ning jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlgnik esitas täpsustavad selgitused e-kirjaga 11. ja 12.05.2021. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus pikendas kohustustest vabastamise tähtaega kuni 28.03.2021. Käesolevaks ajaks on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle seitsme aasta, mistõttu otsustab kohus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohtuistung võlgniku ärakuulamiseks toimus 06.05.2021. Ärakuulamisele ilmusid võlgnik ja usaldusisik. Võlausaldaja esitas arvamuse kirjalikult. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete
rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, ta ei ela laste isaga enam koos ning kohtumäärusega kohustati laste isa lastele elatisrahasid maksma. Laste isa ei ole aga oma kohust asunud täitma. Alates 01.04.2017 maksab riik võlgnikule elatisabi kahe lapse peale kokku summas 200 eurot. Võlgnik ei saanud täita oma PankS § 173 tulenevaid kohustusi 5 aasta jooksul, tulenevalt erinevatest esile toodud põhjendustest. Eelkõige soovib võlgnik rõhutada, et võetud laenust ei ole tema tegelikult midagi saanud. Võlgnik oli kaaslaenajaks siirast usust, et talle selle laenuga mingeid kohustusi ei tulene. Kui tegelikul laenusaajal (A L) tekkisid makseraskused, jäid võlad K A kanda. Võlgnik asutas kohustustest vabastamise perioodil kaks äriühingut. Ettevõtte xxxx OÜ asutas võlgnik enda sõnul kuna „talle tehti erinevate tutvuste kaudu ettepanekuid aidata teisi ettevõtteid raamatupidamisega.“. „Kuna xxxx OÜ-s oli töömaht niivõrd väike, oli mul aega selle jaoks, et oma ettevõttele lisaraha teenida.“. xxxx OÜ majandusaasta aruandest on näha, et 2017 jõuti ka kasumisse. Kogusummana on võlgnik K A maksnud Swedbank AS-ile 17285,39 eurot. Swedbank AS’i andmetel oli koguvõlgnevuse summaks 19750,30 eurot, mille hulgas viivis põhiosa võlgnevuselt 2446,50 eurot ning kõrvalnõuetelt arvestatud 18,41 eurot. Võlgniku poolt tasutud kogusumma 17285,39 eurot on kokku põhiosa võlgnevus (16903,91 eurot), intresside võlgnevus (268,50 eurot), lepingutasu võlgnevus (31,95 eurot) ning kindlustuse võlgnevus (81,03 eurot). Võlausaldaja kinnitas, et tasutud on ca 86% võlast, kuid märkis, et võlausaldaja jaoks on kummastav, et võlgnik on miinimumpalga lähedase sissetuleku ning kahe ülalpeetava juures suutnud tasuda sellise osa nõudest. Võlgnik selgitas täiendavalt, et on endale maksnud miinimumpalka alates 01.04.2019, kuna igakuised tulud ja kulud ettevõttes ei ole olnud piisavalt stabiilsed, et igakuiselt endale suuremat töötasu maksta. Suuremad summad on õnnestunud võlausaldajale maksta tänu isa rahalisele abile ning OÜ xxxx dividendide arvelt. Ülejäänud summa on kogunenud läbi seitsme aasta suurematest ja väiksematest maksetest. Võlgnik elab koos elukaaslasega, kes aitab katta igakuiseid kulusid. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19)
Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning arvestada tuleb, et võlgnik on tasunud võlausaldajale olulise osa võlgnevusest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.