2-13-28816/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-13-28816 vastab ühe kuupalga alammäärale (320 eurot) ning arvestades, et võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, ei saa võlgniku sissetulekutele sissenõuet pöörata 533,33 euro ulatuses. Võlgniku kohustused Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi ca 20 600 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud ca 19 900 eurot. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub reaalne vara, võlgniku püsivaks sissetulekuks on töötasu 504,24 eurot (neto) ja lastetoetus 38,35 eurot ning võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi ca 19 900 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks 2007. a sõlmitud laenuleping nr XXX võlgniku, kaaslaenusaaja A L ja Swedbank AS-i vahel ning asjaolu, et võlgnik ei mõelnud piisavalt läbi, mis kohustused võivad kaasneda laenulepinguga, mille alusel läheb laenusumma täielikult teise isiku kasutusse ning millega võlgnikule ei kaasnenud mitte ühtegi hüve, vaid ainult kohustused. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on oma muid kohustusi laenuandja ja teenuse pakkujate ees täitnud korrektselt. Maksejõuetuse väljakujunemise ajaks võib pidada 2013. a kevadet, kui võlgniku, kaaslaenusaaja AL ja Swedbank AS-i vahel 2007. a sõlmitud laenulepingu nr XXX tagatiseks olnud korter võõrandati sellise summaga, mis ei vähendanud oluliselt laenulepingust tulenevat kohustust ning Swedbank AS hakkas laenu jääki solidaarselt sisse nõudma nii võlgnikult kui ka AL. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur palub määrata riigipoolse menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks vastavalt PankS § 171 lg 11 ja § 65 lg 11. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 11 töötunni eest 880 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks summas 290.40 eurot. Ajutine haldur on teinud võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks ning majandusliku olukorra hindamiseks järgmisi toiminguid: suhtles võlgnikuga; suhtles võlgniku võlausaldajatega;

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et KA’i majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul puudub reaalne vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku igakuine sissetulek koosneb töötasust 504,24 eurot (neto) ja lastetoetusest 38,35 eurot. Võlgnik saab ka riigipoolset elatisabi kuni 2013. a septembrini. Vastavalt täitemenetluse seadustiku sätetele ei saa sissenõuet pöörata riiklikele toetustele, samuti ei kuulu arestimisele igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale (320 eurot) ning arvestades, et võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, ei saa võlgniku sissetulekutele sissenõuet pöörata 533,33 euro ulatuses. Samas on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi ca 19 900 eurot, mis viiviste ja intresside tõttu pidevalt suureneb ja seega ületavad kohustused oluliselt võlgniku vara. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei vaielnud sellele kohtuistungil vastu. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb KA’i pankrot välja kuulutada.

2-13-28816 Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks KA’i pankrotihalduriks. Oliver Ennok tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, samuti halduril teha kindlaks tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 25. septembril 2013.a, algusega kell 11:00. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 11 töötunni eest 880 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks summas 290.40 eurot. Ajutine haldur on teinud võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks ning majandusliku olukorra hindamiseks järgmisi toiminguid: suhtles võlgnikuga; suhtles võlgniku võlausaldajatega; koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse; töötles päringut tulemusena saabunud vastuseid; analüüsis kõiki saaduid andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande; osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 1 170.40 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb KA’i pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb KA’i pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused, kuni maksimaalselt summani 397 eurot, hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada Oliver Ennok’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab KA’i ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) 25. septembril 2013.a, kell 11:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Ajutine haldur palub määrata riigipoolse menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 171 lg 11 ja § 65 lg 11.

PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 sätestab, et tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis tuleb ajutise halduri taotlus, määrata riigipoolne menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks, jätta rahuldamata tulenevalt asjaolust, et PankrS § 65 lg 11 eeldused ei ole veel täidetud. Nimelt nähtub PankrS § 65 lõikest 11 et kohus võib määrata menetlusabi andmise: 1) kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel; 2) võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara; 3) halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks; 4) kui taotluse esitab haldur. Kuigi kohus kuulutab käesoleva kohtumäärusega välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel ning kuigi kohus määrab käesoleva kohtumäärusega eelnimetatud taotluse esitanud ajutise halduri pankrotihalduriks, ei saa kohtu hinnangul käesolevas menetlusstaadiumis tõsikindlalt leida, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara. Samuti ei ole kohtule käesolevas menetlusstaadiumis teada pankrotimenetluses tekkiva pankrotihalduri tasu suurus mida määrata ja samuti ei saa kohus veel tasu määramisel arvestada pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning kutseoskusi. Seejuures ei ole käesolevas menetlusstaadiumis selge ka pankrotihalduri pankrotimenetluses tekkivate kulutuste suurus, mille põhjendatust peab kohus esmalt kontrollima ja seejärel vajalike ja põhjendatud kulutustes suuruse kinnitama. Kohus märgib, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ja haldur peab esmalt esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. Kulutuste hüvitamise taotluses peab haldur märkima kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Eelnimetatud andmed on kohtul käesoleval hetkel puudu ja ei saa halduril ka reaalselt tekkinud olla, kuivõrd kohus kuulutab alles käesoleva kohtumäärusega välja võlgniku pankroti ja määrab pankrotihalduri. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik