1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt, so õiguslikult põhjendatud ulatuses TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Välja mõista kostja J.L.’ilt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel 23.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr KK3382576 ning nõude 27.03.2020 hagejale loovutamisest tulenev põhivõlg summas 1959,36 eurot, intress 195,15 eurot, võla sissenõudekulud 50,00 eurot ja perioodi 27.03.2020 – 20.05.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 180.04 eurot, kokku 2384,55 eurot (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend neli eurot ja 55 senti).
3.Välja mõista J.L.’ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võlgnevuse põhiosalt (s.o otsuse tegemise seisuga 1959,36 eurolt) alates otsuse tegemise päevast, so alates 21.05.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
4.Jätta menetluskulud 83 % ulatuses kostja J.L.` i kanda ja 17 % ulatuses hageja osaühing Aktiva Finants kanda (alus: TsMS § 163 lg 1). 1 (5)
Tsiviilasi nr: 2-20-131551
5.Määrata Osaühingu Aktiva Finants poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 500 eurot (riigilõiv hagi esitamiselt 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 200 eurot).
6.Välja mõista J.L.`ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude katteks menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 415,00 eurot (nelisada viisteist eurot).
7.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb J.L.’ il tasuda Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 415 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00 % aastas).
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostja J.L.’ ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega TsMS § 317 lg 12 alusel. Avalikult kättetoimetatuks loetakse otsus 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg. 1, lg 3-5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kohtule asjas menetluse taastamiseks kaja avalduse tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, või a/a EE567700771003819792 LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu seisukoht, kohtuotsuse õiguslik põhjendus
2 (5)
Tsiviilasi nr: 2-20-131551
1.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjale püütud kättetoimetada kohtule teadaolevatel aadressidel e-postiga ning väljastusteatega posti teel (otsuse sissejuhatuses märgitud aadressidel), hagimaterjalid on avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16.04.2021 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Tagaseljaotsus ei või olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKL nr 3-2-1-21-17 p 17). TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
2.Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud Placet Group OÜ ja kostja vahel 23.02.2019 sõlmitud tähtajatust laenulepingust nr KK3382576 tulenevaid kohustusi, laenuleping on rikkumise tõttu 26.03.2020 ülesöeldud, nõue on 27.03.2020 hagejale loovutatud ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega seotud meeldetuletuskirjadega seotud kulutusi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määra alusel. VÕS § 164 tulenevalt võib võlausaldaja nõude loovutada ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Placet Group OÜ ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 39,97% aastas. VÕS § 1132 lg 1 võib enne lepingu lõppu nõuda tasu vaid ühe meeletuletuskirja eest kuni 5 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib majandus- v. kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 25 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui nõue on üle 1000 euro.
3.Kostja sai hagi asjaolude kohaselt Placet Group OÜ-lt krediiti seitsme erinevas suuruses maksega kokku summas 2270 eurot, tagastanud on laenu põhiosa katteks 310,64 eurot ning põhivõlg moodustab 1959,36 eurot. Kostja intressivõlgnevus on hagis esitatud asjaoludel 195,15 eurot. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt tasumata laenu tagasimaksetena põhivõlg 1959,36 eurot, intressivõlg 195,15 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot.
4.Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud viivisenõuet määraga 39,98% aastas. Viivise nõude alusena hageja viitab 23.02.2019 Krediidikonto lepingu nr KK3382576 põhitingimustele, kus viivisemääraks on märgitud päevamäär 0,11%. Hageja nõuab hagiavalduses viivist määraga 39,98% aastas perioodi 27.03.2020 – 27.01.2021 eest, kokku sissenõutavaks muutunud viivise nõue 657,23 eurot.
4.1.Kohus on hagi käiguta jätmisel 09.04.2021 hagejale selgitanud viivise määra osas Riigikohtu praktikat ning seda, et hagiavalduses märgitud viivisemäära kokkulepe kui tüüptingimus tarbijalepingus võib olla tühine. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus leiab, et viivisemäära kokkuleppe puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult 3 (5)
Tsiviilasi nr: 2-20-131551
kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
4.2.Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ja sel juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on 16.04.2021 hagi täpsustamisel ja viivisemäära põhjendamisel tuginenud Riigikohtu varasematele, 2002.a ja 2005.a lahenditele, mis ei saa lükata ümber Riigikohti hilisemaid, 2016.a lahenditega täiendatud seisukohti.
4.3.Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 teisest lausest ja VÕS §-st 94 ning alates 01.07.2016 kuni käesoleva ajani on 8,00 % aastas. Seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aastas. Hagiavalduses märgitud viivisemäär 39,98%, samuti nõude alusena viidatud, laenulepingus märgitud päevane viivisemäär 0,11 % (mis teeb aastaseks viivisemääraks 0,11 x 365 = 40,15%) ületab oluliselt kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.
5.Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus arvutab viivise summa uuesti, on põhjendatud viivis välja arvestada kohtuotsuse tegemiseni. Põhivõlalt summas 1959,36 eurolt perioodi 27.03.2020 – 20.05.2021 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud, kohtuotsuse tegemise aja seisuga 20.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summa on 180.04 eurot.
6.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1959,36 + 195,15 + 50 + 180.04 = 2384,55 eurot ja alates 21.05.2021 lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine. Menetluskulud
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so 83 % ulatuses (nõue 2861,74 €, rahuldatud 2384,55 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 83 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 17 % menetluskuludest.
8.Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 300 € ja lepingulise esindaja kulud 480 €. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 300 eurot on menetluskuluna vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Arvestades asjaolusid, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse 4 (5)
Tsiviilasi nr: 2-20-131551
koostamiseks, tegemist ei ole keeruka asjaga, vaid blanketset tüüpi hagiga ning asi lahenes tagaseljaotsusega, siis antud asjas mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale on 2 tundi mitte-advokaadist esindaja puhul töötasuga 100 eurot /tund, kokku 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 500 eurot (riigilõiv 300 € + lepingulise esindaja kulud 200 €). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 500 eurost 83 % ehk 415,00 eurot. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.