P. K. hagi Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja AS TBB Liising vastu nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja P. K. (isikukood XXX) Kostja Foorum Puit OÜ (pankrotis, registrikood 11533171) pankrotihaldur Sirje Tael Kostja Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245) Esindaja K. T. Kostja AS TBB Liising (registrikood 10570483) Esindaja A. L.
Kohtuistungi toimumise aeg
25.03.2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnustada P. K. nõuet Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 7725,85 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohtu 11.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10335 kuulutati välja Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael (I kd, tl 57-63). Hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse 279 265,53 euro suuruse nõude tunnustamiseks (I kd, tl 7-8). 04.06.2020 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid pankrotihaldur ja võlausaldajad Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi MES) ning AS TBB Liising hageja nõude kogu ulatuses. Pankrotihaldur vaidles vastu hageja nõudele summas 275 259,68 eurot (I kd, tl 6871).
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
2.P. K. esitas maakohtule 06.07.2020 hagi Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja AS TBB Liising vastu nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada P. K. nõuet Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 279 265,53 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Nõue on tagatud hüpoteegiga summas 160 000 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja nõue võlgnikule üle antud metsamaterjali hinnast, advokaadikuludest ja XXX kaarhallide kütmiseks RMK-lt ostetud metsamaterjali hinnast. Hageja selgituste kohaselt on hageja ja Foorum Puit OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud metsamaterjali müügileping. Hageja oli KR Priit OÜ osanik ning osaühingu vara (s.h metsamaterjal ja saematerjal) jäi hagejale. Hageja andis viidatud materjali XXX. aastal kasutada võlgnikule sooviga saada selle eest tasu. Pankrotihaldur Sirje Tael veendus KR Priit OÜ-le kuulunud metsamaterjali olemasolus, kui ta oli XXX. aastal KR Priit OÜ ajutine haldur. P. K. andis materjali üle võlgnikule, vastu võttis P. K.. Hageja andis võlgnikule materjali üle järgmiste aktidega: aktiga nr XXX-ga anti üle 48 260,18 euro eest materjali; aktiga nr XXX-ga anti üle 58 240,26 euro eest materjali; aktiga nr XXX-ga anti üle 74 880,00 euro eest materjali; aktiga nr XXX-ga anti üle 89 003,20 euro eest materjali. Võlgnik tarvitas materjali ära ning hageja soovib saada hüvitist. Materjali ladustati XXX kinnistul ning tarvitati ära pikaajaliselt, mistõttu kajastuvad summad majandusaasta aruandes tarvitatuse järgi. Lepingu mittekohast täitmist peavad tõendama kostjad. Nimetatud nõue ei saa olla võlgniku raamatupidamises kantud laenukohustuste alla, kuna tegu ei ole laenuga. Materjali andis üle ja müüs P. K.. Lepingupooled on P. K. ja võlgnik. KR Priit OÜ osanikud P. K. ja K. R. müüsid ettevõtte XXX. aastal.
2/8
Vaidluses MES-ga esindas võlgnikku advokaadibüroo Turnstone. Hageja tasus advokaadibüroo arveid kogusummas 6570,01 eurot. Hageja tasus isiklikult arveid, kuna võlgnikul puudusid selleks ressursid. Hagejal on võlgniku vastu nõue käsundita asjaajamise sätete alusel. Advokaat esindas võlgnikku kohtuasjas nr 2-18-19030. Lisaks ostis hageja RMK-lt metsamaterjali XXX kaarhallide kütmiseks. Võlgniku kinnisasjal asuvad hooned, mida tuleb kütta puiduga või elektriga. Hageja hoolitses võlgnikule kuuluva kinnisvara säilimise eest, tehtud kulutused olid TsÜS § 63 p 1 kohaselt vajalikud. Lisaks telliti RMK-st küttepuud XXX kinnistu tarbeks ja kütmiseks. RMK tõi küttepuud XXX kinnistule. Pankrotihaldur ise deklareeris kütmist keskkonnaametile ning lõpetas õhusaasteloa XXX. aastal. XXX kinnistu IV jakku on XXX seatud hüpoteek summas 2 500 000 krooni P. K. kasuks. PankrS § 103 lg 4 järgi loetakse kinnistusraamatusse kantud pant kaitsmiseta tunnustatud nõudeks. Antud juhul on nõue vähemalt 160 000 euro ulatuses kaitsmiseta tunnustatud nõue. Pandiga on tagatud metsamaterjali ostu nõue. Hageja selgitas kohtuistungil, et KR Priit kuulus talle ning võlgnikule müüdud materjali sai ta KR Priit OÜ-st. XXX hoonete kütmine lõpetati XXX. aasta jaanuari lõpus.
KOSTJATE VASTUVÄITED
3.Pankrotihaldur Sirje Tael vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja ja võlgniku vahel võlaõiguslikke tehinguid ei toimunud, välja arvatud õigusabi osutamise eest tasumine summas 4 005 eurot. Vahe tuleb sellest, et nõudeavalduses ei esitatud hagi lisa 13 arvet. Metsamaterjali ostu – müüki tõendavatest dokumentidest nähtub, et võlgniku ja hageja vaheline metsamaterjali müük toimus XXX, mil võlgnik sai enda valdusse 270 838 euro väärtuses metsamaterjali. Müüja oli P. K. ja võlgnikku esindas hageja XXX P. K.. Seega tehti tehing seotud osapoolte ja lähikondsete vahel. Metsamaterjali tehing oleks pidanud kajastuma võlgniku majandusaasta aruandes. Müügilepingu p 3.3. kohaselt pidi kauba eest tasumine toimuma hiljemalt XXX ning see oleks pidanud kajastuma võlgniku majandusaasta aruande lisas “Seotud osapoolte vaheline tehing summas 270 838 eurot”. Võlgniku XXX ja XXX majandusaasta aruannetes ei ole kajastatud tehingud seotud osapooltega ning XXX majandusaasta aruandes on lisana toodud “seotud osapooled”, kuid ei ole tehinguid seotud osapooltega. Materjali ost ei nähtu ka võlgniku XXX. a majandusaastaaruande kasumiaruandest. Majandusaasta aruannetest ja XXX bilansist nähtub, et võlgnikul ei ole kohustusi suurusjärgus 270 000 kellegi ees. Hageja ei ole võlgniku juhatuse liikmena kordagi käsitlenud enda vastu olevaid nõudeid ning seega ei ole usutav, et hagejal on nõue pankrotivõlgniku vastu. Poolte vahel ei ole olnud müügilepingut. Kolmanda nõude puhul ei ole selge, millisel alusel on võlgnikul olnud kohustus RMK ees. XXX. ja XXX. aasta kohta halduril infot ei ole, aga XXX. aasta algul otsustati pankrotimenetluses, et hooneid ei köeta. Hageja nõue pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärgu osas on vastuoluline. Hageja ei ole määratlenud nõudeid, mis on tagatud pandiga ja tõendanud pandiõiguse kuuluvust.
4.AS TBB Liising vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole võlgniku raamatupidamisdokumentide seas kajastatud ei lepingut ega akte. Müügileping tehti XXX vahel ning nõue esitati võlgniku vastu pankrotimenetluse käigus. Ei ole tõendatud, et 3/8
materjal kuulus hagejale ning et võlgnik on kauba kätte saanud. Poolte vahel kokkulepitu ei kajastu võlgniku majandusaasta aruandes. Advokaadibüroo Turnstone arvete saajaks on võlgnik, mitte hageja. Kostja ei nõustunud, et võlgnikule tasumiseks esitatud advokaadibüroo Turnstone arveid saab lisada hageja nõude nimekirja. Isegi kui hageja XXX tasus neid arveid, peab ta tõendama, et ei ole saanud võlgnikult kompensatsiooni. Kostja oli kohtuistungil nõus õigusabikuludest tuleneva nõudega 4 725 eurot.
5.MES vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, kuidas KR Priit OÜ-le kuulunud muu vara omandiõigus läks üle hagejale. Hageja ei saanud võõrandada vara, mis ei kuulunud talle. Hageja ei ole tõendanud, et müügilepingus nimetatud kogus metsamaterjali üldse eksisteeris ning kuidas läks puitmaterjali omandiõigus KR Priit OÜ-lt üle hagejale. Võlgnevus ei kajastu üheski võlgniku esitatud dokumendis. Võlgnik taotles aastatel XXX – XXX sihtasutuselt korduvalt laene ning selle käigus edastas infot muuhulgas enda võlakohustuste kohta. Laenude taotlemise käigus ei ole võlgnik kordagi näidanud enda kohustust hageja ees. XXX kinnistule seatud hüpoteek tagab P. K. nõudeid KR Priit OÜ (praeguse Syhri Nicolla OÜ) vastu, mitte võlgniku vastu. Kostja vaidles vastu hageja poolt võlgniku eest tasutud kohtukuludele, kuna hagejal puudus kohustus ja õiguslik alus neid kulusid tasuda. Lisaks sisaldub kuludokumentides kulusid, mida on raske seostada võlgnikuga. Kostja oli kohtuistungil nõus õigusabikuludest tuleneva nõudega 4 725 eurot. Väidetavalt XXX kinnistu kaarhallide kütmise kohta esitatud tõenditega ei ole kuidagi tõendatud, et kõnealused kulud kanti võlgniku tarbeks. Pakkumustel on kauba saajaks märgitud P. K., mitte Foorum Puit OÜ ning ühe pakkumuse eest on tasunud P. K., mitte hageja.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt.
7.Hageja väitel on tema metsamaterjali ostu-müügilepingust tulenev nõue PankrS § 103 lg 4 järgi 160 000 euro ulatuses kaitsmiseta tunnustatud, kuna see on kantud pandina kinnistusraamatusse. PankrS (jõustunud XXX) § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele muuhulgas käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jao redaktsiooni, mis kehtis 2021. aasta 31. jaanuarini. Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu 11.12.2019 määrusega (tsiviilasi nr 2-19-10335). Seega kuulub kohaldamisele PankrS § 103 lg 4 kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon, mis sätestas, et kaitsmiseta loetakse muuhulgas tunnustatuks pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Võlgnikule kuulub kinnistusraamatu andmete kohaselt registriossa nr XXX kantud kinnisasi aadressiga XXX. Kinnisasjale on kehtivalt seatud hüpoteek summas 2 500 000 krooni P. K. kasuks. Hüpoteek on XXX kinnistamisavalduse alusel sisse kantud XXX. Kostja esitas XXX aktsiaselts KR Priit ja P. K. vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu (I kd, tl 173-175). Lepingu p 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik P. K. nõuded AS KR Priit (praeguse ärinimega Shyri Nicolla OÜ, registrikood 10269536) vastu, mis tulenevad P. K. ja AS KR Priit vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Foorum Puit OÜ (pankrotis) kinnitas XXX notariaalses kinnistu müügilepingus p 2.2.6, et on hüpoteegist teadlik (II kd, tl 82-88). XXX lepinguga seati XXX kinnistule hüpoteek MES kasuks, P. K. 4/8
kasuks seatud hüpoteegi kui tagatise osas tagatud nõuete olemus ei muutunud. Seega on võlgnikule kuuluval kinnistul hüpoteek, mis tagab hageja nõudeid Shyri Nicolla OÜ vastu. Kinnispant ei taga hageja nõudeid võlgniku vastu ning hagejal ei ole võlgniku suhtes pandiõigust, mis oleks kantud kinnistusraamatusse. Hageja ei saa Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusse esitada nõuet, mis tal on Shyri Nicolla OÜ vastu ning seega ei saa sellist nõuet ka pankrotimenetluses tunnustada. Hageja võimalikku nõuet ei loeta kaitsmiseta tunnustatuks.
8.Hagiavalduse kohaselt on hagejal võlgniku vastu nõue tulenevalt metsamaterjali müügist, võlgniku eest tasutud advokaadikuludest ja võlgnikule kuulunud XXX kaarhallide kütmiseks RMK-lt ostetud metsamaterjalist.
9.Hageja selgituste kohaselt on hageja ja Foorum Puit OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud metsamaterjali müügileping. Hageja on esitanud XXX sõlmitud müügilepingu, millega hageja müüs Foorum Puit OÜ-le (pankrotis) kaupa ning ostja kohustus selle eest tasuma vastavalt aktidele (I kd, tl 27-28). Lepingu p 3.3 kohaselt toimub kauba eest tasumine hiljemalt XXX. Kauba üleandmise kohta on vormistatud ehitusliku saematerjali aktid (I kd, tl 29-35). VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et hageja ei ole omapoolselt korrektselt müügilepingut täitnud. Hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt kuulus üle antud saematerjal hagejale, kuna hageja oli KR Priit OÜ (praeguse ärinimega Shyri Nicolla OÜ) omanik, KR Priit OÜ lõpetas tegevuse ja materjal jäi hagejale. Hageja sai tema väitel materjali KR Priit OÜ-lt, lihtsalt sai. Seega nähtub hageja selgitustest, et ta andis tegelikult võlgnikule üle OÜ-le KR Priit kuulunud saematerjali. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et saematerjal kuulus temale kui füüsilisele isikule. Asjaolu, et hageja oli KR Priit OÜ juhatuse liige ja üks omanikest, ei tähenda, et ta võis osaühingu vara käsutada enda varana ning lugeda osaühingu vara enda vara hulka kuuluvaks. Osaühingu vara tuleb hoida lahus selle osanike varast. XXX müügilepingu esemeks oleva materjali kuulumist hagejale ei tõenda ka KR Priit OÜ osade XXX müügileping, millega K. R., H. R., P. K. ning L. K. müüsid osaühingu osad Stroominvest OÜ-le (II kd, tl 78-80). VÕS § 208 lg 1 kohaselt peab müüja tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Kuna vaidlusalune saematerjal ei kuulunud hagejale, ei saanud omandiõigus Foorum Puit OÜ-le AÕS § 92 lg 1 alusel üle minna. Võlgnikul ei saanud tekkida saematerjali omandit ka AÕS § 95 alusel, kuna omandaja ei olnud heauskne (AÕS § 95 lg 2). P. K. oli XXX kuni XXX ning alates XXX võlgniku juhatuse liige. Hageja XXX P. K. oli võlgniku juhatuse liige XXX kuni XXX (I kd, tl 72-73). Kohtu arvates pidi võlgniku juhatuse liige P. K. teadma, kas üle antud saematerjal kuulub P. K. kui füüsilisele isikule või tema juhitud osaühingule. Kuivõrd P. K. ei ole omapoolselt müügilepingut täitnud, ei ole tal ka müügilepingust tulenevalt nõuet võlgniku vastu. Nõue võiks olla KR Priit OÜ-l (Shyri Nicolla OÜ-l), kui materjal on üle antud. Kohus leiab, et kaudselt tõendab nõude puudumist ka asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotihaldurit müügilepingust ega P. K. nõudest teavitanud. Kuna müügilepingu eest tasumise tähtaeg oli XXX, oleks võlgniku kohustus pidanud kajastuma tema majandusaasta 5/8
aruannetes (I kd, tl 74-94). Võlgniku pankrotihalduri kinnitusel seda kohustust võlgniku majandusaasta aruannetest ega raamatupidamisest ei nähtu. MES esitatud laenutaotluste kohaselt on võlgniku seaduslik esindaja kinnitanud XXX, XXX, XXX ja XXX oma allkirjaga laenutaotlustel, et ettevõtjal ei ole kohustusi, mis ei kajastu taotluses (I kd, tl 138151). Müügilepingu sõlmimine hagejaga ning müügilepingust tekkinud võlg ei nähtu ühestki dokumendist. Hagejat ei ole nimetatud ettevõtte koostööpartnerite või tarnijate hulgas ning kohustust ei ole ka tarnijatele olevate võlgade nimekirjas. Seega jätab kohus XXX sõlmitud müügilepingu alusel esitatud nõude rahuldamata.
10.Hagiavalduse kohaselt esindas advokaat advokaadibüroost Turnstone võlgnikku kohtuasjas nr 2-18-19030. Kohtute infosüsteemi kohaselt on tegemist Foorum Puit OÜ (pankrotis) hagiga Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Võlgnikku on esindanud vandeadvokaat Kalev Pihlak. Kostjad ei vaielnud menetluse toimumise ja võlgniku esindamise faktile vastu. Hageja esitatud tõendite kohaselt on advokaadibüroo esitanud arve nr XXX summas 350 eurot (I kd, tl 11, 12), arve nr XXX summas 3105 eurot, (I kd, tl 13-16), arve nr XXX summas 720 eurot (I kd, tl 20-22), arve nr XXX summas 550 eurot (I kd, tl 24-26), arve nr XXX summas 1125.01 eurot (II kd, tl 89-90) ning arve nr XXX summas 720 eurot (II kd, tl 9091). Arvete saajaks on märgitud võlgnik ning hageja on arved tasunud. Esitatud arvete lisadest nähtub, et need on seotud esindamisega tsiviilasjas nr 2-18-19030. Arve nr XXX on esitatud tsiviilasjas nr 2-19-10335 (Maaelu Edendamise Sihtasutuse avaldus Foorum Puit OÜ pankroti väljakuulutamiseks) ning arve nr XXX on esitatud tsiviilasjas nr 2-17-121638 (Osaühing VIKINGMODUM hagi P. K. ja Foorum Puit OÜ vastu võla väljamõistmiseks). Seega on vandeadvokaat esindanud Foorum Puit OÜ (pankrotis) kohtumenetlustes, advokaadibüroo arved on esitatud võlgnikule ning hageja on need tasunud kokku 6570,01 euro suuruses summas. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejal ei olnud seadusest ega lepingust tulenevat kohustust tasuda äriühingu kohustuste eest hageja kui eraisiku arvelt ning seega kontrollib kohus esmalt käsundita ajaajamise sätete kohaldamist. Kohus leiab, et hageja tasus kolmandale isikule võlgniku kohustuse, s.o ajas tema asja VÕS § 1018 mõttes. Hageja soovis esitatud asjaoludest nähtuvalt maksta osaühingu arveid, s.t tegutses tahtlikult teise isiku kasuks. Kuivõrd ükski menetlusosaline ei ole viidanud sellele, et advokaadibüroo arved oleksid olnud esitatud põhjuseta või liiga suures mahus, vastab arvete tasumine eelduslikult võlgniku huvile ja tema tahtele. P. K. on alates XXX osaühingu juhatuse liige (I kd, tl 72-73) ning enda kui füüsilise isiku arvelt makseid tehes kiitis järelikult asjaajamise heaks. Kohus leiab, et seega on tegemist käsundita asjaajamisega. Asjaolu, et hageja oli advokaadi arvete tasumisel võlgniku juhatuse liige ei tähenda, et ta pidigi arved tasuma oma arvelt ilma võimaluseta makstud raha osaühingult tagasi saada. Seadusest ei tulene üldjuhul juhatuse liikme või osaühingu osaniku kohustust vastutada oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Hagejal on õigus nõuda võlgnikult VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 järgi kolmandale isikule makstud 6570,01 euro hüvitamist. Pankrotihaldur ei ole viidanud sellele, et võlgnik on hagejale vaidlusaluse summa juba hüvitanud. Pankrotihaldur ei vaielnud hageja nõudele vastu selles ulatuses, milles hageja esitas talle maksete aluseks ning maksete tegemist tõendavad dokumendid. Käesoleva kohtumenetluse kestel esitas hageja kõik advokaadibüroole tehtud makseid tõendavad maksekorraldused, asjakohased advokaadibüroo arved ning nende selgitused.
6/8
Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et hagejal on Foorum Puit OÜ (pankrotis) vastu nõue 6570,01 euro tasumiseks.
11.Hageja väitel on tal võlgniku vastu nõue, kuna hageja kandis võlgnikule kuuluvate XXX kinnistul asuvate kaarhallide kütmise kulusid. Hageja ostis selleks küttepuud Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK). Hageja hoolitses võlgnikule kuuluva kinnisvara säilimise eest, tehtud kulutused oli TsÜS § 63 p 1 kohaselt vajalikud Hageja esitas enda kulutuste tõendamiseks XXX maksekorralduse summas 1155.84 eurot (I kd, tl 18), XXX maksekorralduse summas 1155.84 eurot (I kd, tl 19) ning kuuseküttepuidu pakkumised (I kd, tl 36, 37). XXX maksekorraldustest nähtuvalt tasus selle P. K. ning seega ei ole tegemist hageja nõudega. P. K. nõude aluseks saab olla XXX maksekorraldusega tasutud summa 1155.84 eurot. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejal ei olnud seadusest ega lepingust tulenevat kohustust tasuda äriühingu vara säilitamise eest hageja kui eraisiku arvelt ning seega kontrollib kohus käsundita ajaajamise sätete kohaldamist. RMK XXX pakkumine on tehtud P. K. (I kd, tl 37). P. K. kui võlgniku juhatuse liikme kinnitusel kasutati kuuseküttepuitu võlgnikule kuuluvate kaarhallide kütmiseks. Kohtule ei ole esitatud vastuväidet, et XXX. aasta algul tasus kaarhallide kütmise eest võlgnik või et kaarhalle ei köetud. Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja tegi kulutusi võlgniku vara säilitamiseks ning hageja ajas võlgniku asja VÕS § 1018 mõttes. Kaarhallide kütmine on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalik kulutus, kuna sellega säilitati kaarhalle ning kaitsti neid hävimise eest ja tuleb eeldada, et asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile. Isegi kui kütmise ajaks oli võlgniku majandustegevus vähenenud või seiskunud, oli vara säilitamine võlgniku (ning tulevaste võlausaldajate) huvides. Võlgniku pankrotiavaldus esitati XXX, pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu 11.12.2019 määrusega. Seega ei saanud hageja XXX. aasta algul eeldada, et kaarhallide kütmine ning keskküttekatla töös hoidmine ei vasta võlgniku huvidele. Kuna P. K. oli arve tasumise ajal võlgniku juhatuse liige, tuleb ka lugeda, et soodustatud isik kiitis asjaajamise heaks. Hageja soovis esitatud asjaoludest nähtuvalt säilitada osaühingu vara, s.t tegutses tahtlikult teise isiku kasuks. Kohus leiab, et seega on tegemist käsundita asjaajamisega. Hagejal on õigus nõuda võlgnikult VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 järgi küttekulude 1155.84 euro hüvitamist. Kokkuvõtteks loeb kohus tõendatuks, et P. K. on Foorum Puit OÜ (pankrotis) vastu 7725,85 euro suurune nõue (6570,01+1155.84). Kuna kohus on leidnud, et tegemist ei ole pandiga tagatud nõudega, kuulub see rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena.
12.Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on palunud tunnustada nõuet 279 265,53 euro suuruses summas. Kohus rahuldab hagi osaliselt, 7725,85 euro suuruses summas. Samas rahuldab kohus hageja kolmest erineval alusel esitatud nõudest ühe täielikult ning ühe osaliselt. Hageja on menetluse põhjustanud, jättes haldurile esitamata kõik vajalikud nõude aluseks olevad dokumendid, 7/8
samas vaidlesid MES ning AS TBB Liising pankrotimenetluses vastu ka hageja sellele nõudele, mille kohta hageja tõendid esitas. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.