2-20-9778/44 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.Nordveo OÜ esitas 06.07.2020 Tartu Maakohtule Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja AS TBB Liising vastu hagi, milles palus tunnustada Nordveo OÜ nõuet Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 133 121,63 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Hagiavalduse kohaselt oli Foorum Puit OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) sooviks vara kohtuvaidluste ajaks säilitada. Hageja ja võlgnik sõlmisid 2018. aastal lepingu, mille alusel pidi hageja katma XXX tavapärase majandamise kulud. Hageja täitis kohustuse ja tegi järgmiseid kulutusi:  kütmine, et hooned ei läheks niiskeks. Katel oli seadistatud hakkepuiduga kütmisele, hageja hankis hakkepuidu ja küttis ruume. MES ja pankrotihaldur ei olnud nõus ja valmis küttesüsteemidest vee väljalaskmisega ja seega tuli kütta ka pärast pankroti välja kuulutamist. Kütta tuli kolme kaarhalli ja kahte kuivatit, kusjuures kuivatid sisaldavad mootoreid ning veetorustike süsteeme, mida vaja hoida pluss temperatuuril. 2018. aasta kulud küttele olid hakkepuit 22 011,50 eurot ja pelletid 1633,50 eurot, 2019. aasta kulud olid hakkepuit 21 996 eurot ja pelletid 358,34 eurot. Hakkepuidu kütmist tõendab heitekoguste deklareerimine Keskkonnaametis. Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil hakkepuidu kohta, et küte võeti nende isiklikust metsast ning hinna määramisel lähtuti turuhindadest;  töötasu ja autokompensatsioon L. K. ile ja K. R. le. K. R. oli hageja töötaja, kes tegeles igapäevaselt kinnisvara hooldusega (lumelükkamine, kütmine, muru niitmine jms) miinimumpalga eest. L. K. aitas kohtu jaoks dokumente kokku panna ning igapäevases juriidilises töös. 2018. aasta kulud olid töötasu 10 275 eurot ja autokompensatsioon 3300 eurot ning 2019. aasta kulud töötasud 17 802 eurot ja autokompensatsioon 4800 eurot;  tõstukiteenus kütmisel ja lume lükkamisel, hakkepuidu punker asub ca 3 meetri kõrgusel. Hageja rentis tõstuki Taga-Suitsu Talu OÜ käest. Kogukulu oli 13 100 eurot aastas, s.o 26 200 eurot;  elekter 2018. aastal 9686 eurot ja 2019. aastal 9250 eurot. Hageja on tasunud elektritasud TagaSuitsu Talu OÜ-le, et toimuks tavapärane miinimum majandamine;  telefon 2018. aastal 8,33 eurot ja 2019. aastal 826,20 eurot;  prügi 2018. aastal 51,45 eurot ja 2019. aastal 93,86 eurot;  remont 2018. aastal 944,68 eurot ja 2019. aastal 1537,85 eurot;

9.Kohtul tuleb lisaks analüüsida, kas hagejal saab võlgniku vastu olla lepinguvälisel alusel tekkinud nõue. Hagejal võiks olla võlgniku vastu käsundita asjaajamisest (VÕS § 1018 jj) tulenev nõue. Nõude olemasoluks tuleb tuvastada, et on täidetud järgmised eeldused:  üks isik teeb midagi teise isiku kasuks, s.t ajab tema asja;  asjaajaja tegutseb tahtlikult teise isiku kasuks;  asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus;  esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: o asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele o soodustatu kiidab asjaajamise heaks o asjaajamisele asumine on mingil põhjusel oluline avalikes huvides. Need kulutused, mille hageja tegi võlgnikule kuuluva XXX tavapäraseks majandamiseks, on teise isiku asjale tehtud kulutused. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub võlgnikule kinnistu XXX. Seega ajas hageja kulutusi tehes võlgniku asja. Teiseks eelduseks tuleb tuvastada, et hageja tegutses võlgniku, mitte iseenda huvides. Kostjate vastuväidete kohaselt oli hagejal kulutuste kandmise kohustus, kuna tal oli sõlmitud kinnistu kohta üürileping. Kohtule esitatud äriruumi üürilepingu kohaselt sõlmisid KR Priit OÜ ja Nordveo AS 12.03.2012 lepingu, millega hageja kasutusse anti XXX l asuv kontor ja remondihall (I kd, tl 126136). Lepingu p 3.2.1 kohaselt pidi üürnik tasuma üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud, s.o kommunaalteenuste eest (elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, küte, prügivedu). Kinnistusraamatusse on kantud märkus üürilepingu kohta tähtajaga 31.12.2022. Seega pidi hageja tasuma enda kui üürniku tegevusest tulenevad kulud, kuid mitte kõiki kinnistu majandamiseks ja hooldamiseks vajalikke kulusid. Hageja on kinnitanud, et tema kasutuses olnud kaarhallil on eraldi arvesti. Hagejal on eraldi kaarhall, eraldi küte ja eraldi elekter ning selle kulusid ei ole arvestatud nõude sisse. Seega loeb kohus tõendatuks, et kui hageja on teinud XXX le kulutusi, on ta need teinud võlgniku huvides. Hagejal ei olnud üürilepingust tulenevat kohustust kogu kinnistut hooldada ning kõigi hoonete ülalpidamisega seotud kulutusi kanda. Kohus on juba võtnud seisukoha, et hagejal ei olnud asjaajamiseks lepingust tulenevat kohustust. Kohtule ei ole esitatud väidet, et hagejal oli seadusest tulenev alus kinnistu eest hoolitsemiseks. Hageja väitel teadsid kostjad, et hageja teeb kinnisasjale kulutusi. Hageja poolt kohtule esitatud 02.04.2020 e-kirjast nähtub, et võlgniku juhatuse liige oli kulutuste tegemisega nõus ning võlgnik soovis vara säilitada (II kd, tl 13). Seega on soodustatu kiitnud asjaajamise heaks. See, kas kostjad teadsid kulutuste tegemisest, ei ole praegusel juhul oluline. Võlgniku pankrot kuulutati välja 11.12.2019. Pankroti välja kuulutamisega läks pankrotihaldurile õigus võlgniku nimel mingeid kulutusi heaks kiita, kuid selleks ajaks olid kulutused juba tehtud ning e-kirjast nähtuvalt kulutuste tegemise aegse juhatuse liikme poolt juba heaks kiidetud. Kostjad ei ole väitnud, et kinnistu korrashoid ei olnud võlgniku huvides.

10.Hageja on oma väitel teinud võlgnikule kuuluvat kinnistut hooldades kulutusi küttele, töötasule, autokompensatsioonile, tõstukile, elektrile, telefonile, prügi äraveole, remondikulusid ja muid kulutusi. Kohus hindab kõiki kulutuste liike ükshaaval. 10.1 Hageja väitel küttis ta kinnistul olevaid kaarhalle ja kuivateid hakkepuidu ning pelletitega. Hageja on oma kulude tõendamiseks esitanud 16.10.2019 ja 09.12.2019 arve pelletite ostmise kohta kokku summas 358,34 eurot (I kd, tl 54-55). Lisaks esitas hageja dokumendid selle kohta, et OÜ Taga-Suitsu Talu ostis 28.09.2018 pelleteid 1633,50 euro eest ning loovutas oma võimaliku nõude võlgniku vastu hagejale (I kd, tl 69-74). Üheltki esitatud arvelt või tõendist ei nähtu, et neid pelleteid oleks kasutatud just XXX l asuvate hoonete kütmiseks. Samas kinnitas panktorihaldur kohtuistungil, et 2020. a algul olid kaarhallid suhteliselt jahedad. Keskkonnaameti kirjast ning välisõhu saastetasu deklaratsioonidest nähtuvalt kasutati XXX katlamaja veel 2019. a IV kvartalis ja 2020. a I kvartalis (II kd, tl 98-102). Seega on selge, et kinnistul asuvaid hooneid köeti ning ainuke teada olev kütja oli hageja. Kostjad ei ole osutanud sellele, et hooneid oleks kütnud või kütte ostnud keegi kolmas isik. Asjaolu, et võlgnikul ei olnud 2019. aastal majandustegevust, ei tähenda, et hooneid ei ole köetud. Kostja esitatud kohtuistungi protokolli kohaselt väitis P. K. , et kütmine lõpetati 2019. a viimasel jaanuari päeval (II kd, tl 65 pöördel). P. K. i ütlused on vastuolus Keskkonnaameti andmetega ning ei ole antud vande all. Kohus leiab, et ainuüksi teises tsiviilasjas antud ütlustega ei saa praegusel juhul tõendada, et kinnistul asuvaid hooneid ei köetud 2019. aastal. Eesti kliimas on kütmine üldteadaolevalt vajalik selleks, et hoonete seisukord niiskuse tõttu ei halveneks. Kohus leiab, et seega on hoonete kütmine tõendatud ning põhjendatud. Hagejal on õigus nõuda võlgnikult pelletite eest VÕS § 1023 alusel kokku 1991,84 euro hüvitamist. Kohus jätab tunnustamata hageja nõude hakkepuidu osas. Hageja juhatuse liikme selgituste kohaselt on puit tehtud nende (s.t füüsiliste isikute) metsast. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et tegemist ei pruugi olla hageja nõudega, kuid hageja täiendavad tõendeid või selgitusi selle kohta ei esitanud. Kui Liivi Kroonberg koos oma pereliikmetega tegi talle kuuluvast metsast puid ning müüs selle hakkepuiduna võlgnikule, ei saa nõue tekkida hagejal kui äriühingul. Liivi Kroonberg ei ole tõendanud hakkepuidu kuulumist hagejale, selle hinda ning mahtu. Seega tuleb hageja nõue jätta hakkepuidu osas tunnustamata. 10.2 Hageja on maksnud võlgniku kinnistu hooldamise eest töötasu ja autokompensatsiooni L. K. ile ja K. R. le (I kd, tl 64-65, 80-85, 92). Kohus leiab, et K. R. le tasumine ei saa olla ainuüksi võlgniku kasuks tehtud kulutus. Hageja ei ole näidanud, et võlgniku kinnistu eest hoolitsemine oleks tegevus, mis oma mahult võtaks ühe inimese terve tööaja. K. R. on hageja, mitte võlgniku töötaja ja järelikult pidi tööandja maksma talle töötasu hoolimata sellest, millist tööd ja kelle heaks töötaja tööandja korraldusel tegi. Kui K. R. ei oleks võlgniku kinnistu eest hoolitsenud, oleks hagejal olnud ikkagi kohustus maksta oma töötajale lepingujärgset tasu. Samuti ei ole hageja tõenditest selge, kuidas oli L. K. i tegevus võlgniku huvides. Asjaolu, et L. K. osales MES-ga peetud koosolekutel ja läbirääkimistel, ei tähenda, et hagejal on õigus nõuda võlgnikult VÕS § 1023 alusel talle miinimumpalga maksmist. Kohtule ei ole selge, milline oli L. K. i tegevus, millele saaks kohaldada VÕS § 1018. Kui ta osales nõupidamistel koos oma isa P. K. iga või koostas P. K. i jaoks mingeid dokumente, siis sai ta selleks volitused otse P. K. ilt, mitte hagejalt. Kui L. K. on esindanud võlgnikku, saab tal olla sellest tulenev nõue võlgniku vastu. See, et hageja on tasunud L. K. ile mingite määramata mahu ja sisuga tegevuste eest miinimumpalka ning autokompensatsiooni, ei tekita hagejale nõuet võlgniku vastu. Kohus jätab töötasu ja autokompensatsiooni osas hagi rahuldamata.

10.3 Hageja sõlmis 01.01.2018 Taga-Suitsu Talu OÜ-ga lepingu tõstuki Manitou rendiks. Lepingu kohaselt on tõstuki rendihind 1 h = 50 eurot, soodustingimustel 1 päev = 50 eurot ning suvekuudel minimaalselt 500 eurot kuus (I kd, tl 77-78). Hageja väitel kasutas ta tõstukiteenust lume lükkamiseks ja kütmiseks. Pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele lisatud tabeli kohaselt on hageja tasunud tõstuki rendi eest 500-1550 eurot kuus (I kd, tl 62-63). Hageja ei ole kuidagi selgitanud ega tõendanud, milline oli tõstuki kasutamise maht. Nõutavatest summadest võib aru saada, et hageja on tasunud tõstuki renti iga päeva eest arvestusega 50 eurot päev. Samas ei ole hageja näidanud, et tõstukit oli kütmiseks või lume lükkamiseks päriselt vaja võlgniku kinnistul iga päev terve päeva jooksul kasutada ning et seda ka kasutati. Tõenditest ei ole selge, et hageja rentis tõstuki võlgniku huvides. Selge ei ole ka see, et näiteks lume lükkamine kinnistult oli võlgniku huvides olukorras, kus majandustegevust ei toimu. Kohus jätab selle nõude osas hagi rahuldamata. 10.4 Hageja on enda väitel tasunud võlgniku eest elektriarveid ning kostjad ei ole seda väidet vaidlustanud. Hageja on selgitanud, millised on elektrikulu peamised artiklid (I kd, tl 67) ning esitanud arvestuse tasutud elektri eest (I kd, tl 62-63). Hageja kinnitusel on tema kasutuses olevatel hoonetel eraldi elektriarvesti ning see ei sisaldu võlgniku eest makstud elektriarvetes. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda võlgnikult elektri eest makstud summade hüvitamist. Hageja on võlgniku asemel need summad tasunud, ilma, et tal oleks selleks seadusest või lepingust tulenevat kohustust. 2018. ja 2019. aastal pidi võlgnik tasuma selle elektri eest, mida ta kulutas ning hagejal ei olnud kohustust neid arveid makstes kontrollida, et võlgniku elektrikasutus oleks olnud minimaalne. Elektrikulu artikleid hinnates võib öelda, et need kulud olid vajalikud kinnistul asuvate hoonete hoidmiseks, kütmiseks ning torude lõhki külmumise ennetamiseks. Seega tuleb rahuldada hageja nõue ning tunnustada nõuet elektri eest kokku 18 936 euro ulatuses (9250 + 9686). 10.5 Hageja on tasunud ka võlgniku telefoni eest (I kd, tl 62-63). Pankrotihaldur ei ole viidanud sellele, et võlgnik oleks raamatupidamise andmete kohaselt maksnud oma telefoniga seotud arveid ise, samuti ei ole kostjad vaidlustanud neid kulutusi summaliselt. Analoogselt elektriarvete tasumisega on hagejal õigus nõuda telefoni eest tasutud summade hüvitamist kokku 834,53 euro ulatuses (826,20 + 8,33). 10.6 AS Eesti Keskkonnateenused ja hageja vahel peetud kirjavahetusega on tõendatud, et hageja tasus võlgniku eest prügi äraveo arveid (I kd, tl 35-53). Arved on vormistatud hageja nimele, kuid see on tehtud hageja palvel. Arvetelt nähtuvalt on tühjendatud konteinerit, mis asub XXX l. Kui võlgnikul oli sõlmitud kehtiv prügiveo leping, oli selle alusel tasumise kohustus isegi siis, kui võlgnikul tegelikult prügi ei tekkinud. Hageja esitatud ülevaatest nähtuvalt on ta tasunud prügiveo eest kokku 145,31 eurot ning kohus tunnustab seda nõuet pankrotimenetluses. 10.7 Hageja väitel on ta teinud võlgniku kinnistule remondikulusid ja muid kulutusi (I kd, tl 9-34. Hagiavalduse lisad nr 1 ja 2). Kohus loeb hageja esitatud kulutustest asjakohasteks kütteseadme kontrolli ja puhastuse kulu summas 120 eurot (I kd, tl 20), kuna arvelt nähtuvalt on kütteseadmed asunud XXX l. Ülejäänud arvete puhul on ostjaks küll hageja, kuid ei ole selge, kuidas on need asjad seotud võlgnikuga või et neid oleks kasutatud võlgnikule kuuluval kinnistul. Näiteks ei ole selge, miks oli vaja kinnistule tuua killustikku olukorras, kus majandustegevust ei toimu, s.o kinnistul suuri sõidukeid ei liigu. Kohtule ei ole selge, miks oleks olnud kinnistul vaja kasutada tööstusgaasi, kui kütmine käis pelletite ning hakkepuiduga ja osaliselt elektriga. Hageja ei ole väitnud, et trimmer või murutraktor oleksid kuulunud võlgnikule, järelikult ei olnud võlgnikul ka nende hooldamise kohustust. Seega tunnustab kohus hageja nõuet remondikulude jms osas 120 euro ulatuses.