Peeter Kroonbergi hagi Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja AS-i TBB liising vastu nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peeter Kroonbergi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Peeter Kroonberg (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja (vastustaja): Foorum Puit OÜ (registrikood 11533171; pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael Kostja (vastustaja): Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245), esindaja Katrin Tamre Kostja (vastustaja): AS TBB liising (registrikood 10570483), esindaja Argo Lilles
Menetluse liik
kirjalik menetlus
1(13)
RESOLUTSIOON:
Jätta Tartu Maakohtu 14. mai 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Peeter Kroonbergi kanda. Kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Peeter Kroonberg (hageja) esitas 6. juulil 2020 Tartu Maakohtule hagi Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela (kostja I; pankrotihaldur), Maaelu Edendamise Sihtasutuse (kostja II) ja AS-i TBB liising (kostja III) vastu nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada enda nõuet 279 265 eurot 53 senti pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 11. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10335 välja Foorum Puit OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati S. Tael. Hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse 279 265 euro 53 sendi suuruse nõude tunnustamiseks. 4. juunil 2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid kosjad II ja III hageja nõude kogu ulatuses ning kostja I 275 259 euro 68 sendi ulatuses. Hageja nõue koosneb võlgnikule üle antud puidu hinnast, võlgniku eest kohtumenetlustes tasutud esindajakulude hüvitamise nõudest ja Tartu maakonnas Rõngu vallas Lossimäe külas asuval Piiroja kinnistul (registriosa nr 1430004; Piiroja kinnistu) asuvate kaarhallide kütmiseks RMK-lt ostetud metsamaterjali kulude hüvitamise nõudest.
1.1.Hageja ja võlgniku vahel on 2. novembril 2015 sõlmitud puidu müügileping. Hageja oli osaühingu KR Priit (praeguse ärinimega Shyri Nicolla OÜ; registrikood 10269536; KR) osanik ning osaühingu vara (sh metsamaterjal ja saematerjal) jäi hagejale. 2(13)
Hageja andis viidatud materjali 2015. aastal kasutada võlgnikule sooviga saada selle eest tasu. Pankrotihaldur S. Tael veendus KR-ile kuulunud puidu olemasolus, kui ta oli 2015. aastal KR-i ajutine pankrotihaldur. Hageja andis puidu üle võlgnikule, vastu võttis Priit Kroonberg. Hageja andis võlgnikule puidu üle järgmiste aktidega: ▪ aktiga nr 1/2112015 anti üle 48 260 euro 18 sendi eest puitu; ▪ aktiga nr 2/2112015 anti üle 58 240 euro 26 sendi eest puitu; ▪ aktiga nr 3/2112015 anti üle 74 880 euro ja 89 003 euro 20 sendi eest puitu. Võlgnik tarvitas puidu ära ning hageja soovib saada hüvitist. Puitu ladustati Piiroja kinnistul ning tarvitati ära pikaajaliselt, mistõttu kajastuvad summad võlgniku majandusaasta aruannetes tarvitatuse järgi. Lepingu mittekohast täitmist peavad tõendama kostjad. Müügilepingust tulenev nõue ei saa olla võlgniku raamatupidamises kantud laenukohustuste alla (kuna tegu ei ole laenuga). KR-i osanikud hageja ja Kalle Raja müüsid KR-i osad 2017. aastal. KR kuulus hagejale ning võlgnikule müüdud puidu sai ta KR-ilt.
1.2.Vaidluses kostjaga II esindas kohtuasjas nr 2-18-19030 võlgnikku advokaadibüroo Turnstone. Hageja tasus advokaadibüroo arveid kokku summas 6570 eurot 1 sent. Hageja tasus isiklikult arveid, kuna võlgnikul puudusid selleks ressursid. Hagejal on võlgniku vastu nõue käsundita asjaajamise sätete alusel.
1.3.Lisaks ostis hageja RMK-lt metsamaterjali Piiroja kinnistul asuvate kaarhallide kütmiseks. Võlgnikule kuuluval Piiroja kinnistul asuvad hooned, mida tuleb kütta puiduga või elektriga. Piiroja hoonete kütmine lõpetati 2019. aasta jaanuari lõpus. Hageja hoolitses võlgnikule kuuluva kinnisvara säilimise eest, tehtud kulutused olid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt vajalikud. Kostja I ise deklareeris kütmist keskkonnaametile ning lõpetas õhusaasteloa 2020. aastal.
1.4.Piiroja kinnistu kinnistusraamatu registriosa IV jakku on 17. septembril 2008 seatud hüpoteek summas 2 500 000 krooni hageja kasuks. PankrS § 103 lg 4 järgi loetakse kinnistusraamatusse kantud pant kaitsmiseta tunnustatud nõudeks. Praegusel juhul on nõue vähemalt 160 000 euro ulatuses kaitsmiseta tunnustatud nõue. Pandiga on tagatud puidu müügilepingust tulenev nõue.
Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja I vastuväidete kohaselt ei ole hageja ja võlgniku vahel võlaõiguslikke tehinguid toimunud, v.a õigusabi osutamise eest tasumine summas 4005 eurot. Hageja esitatud puidu müüki tõendavatest dokumentidest nähtub, et võlgniku ja hageja vaheline puidu müük toimus 2. novembril 2015, mil võlgnik sai enda valdusse 270 838 euro väärtuses puitu. Müüja oli hageja ja võlgnikku esindas hageja poeg Priit Kroonberg. Seega tehti tehing seotud osapoolte ja lähikondsete vahel. Puidu ostu-müügi tehing oleks pidanud kajastuma võlgniku majandusaasta aruandes. Müügilepingu p 3.3 kohaselt pidi võlgnik kauba eest hagejale tasuma hiljemalt 1. jaanuaril 2018 ning see tehing oleks pidanud kajastuma võlgniku majandusaasta aruande lisas seotud osapoolte vahelise tehinguna. Võlgniku 2015. a, 2016. a ega 2017. a majandusaasta aruannetes ei ole kajastatud tehingud seotud osapooltega. Puidu ost ei nähtu ka võlgniku 2015. a majandusaastaaruande kasumiaruandest. Majandusaasta aruannetest ja 31. märtsi 2018. a bilansist nähtub, et võlgnikul ei ole kohustusi suurusjärgus 270 tuhat eurot kellegi ees. 3(13)
Hageja ei ole võlgniku juhatuse liikmena kordagi käsitlenud enda nõudeid võlgniku vastu ning seega ei ole usutav, et hagejal on nõue võlgniku vastu. Poolte vahel ei ole olnud müügilepingut. Kolmanda nõude puhul ei ole selge, millisel alusel oli võlgnikul kohustus RMK ees. 2018. ja 2019. aasta kohta halduril infot ei ole, aga 2020. aasta algul otsustati pankrotimenetluses, et Piiroja kinnistul asuvaid hooneid ei köeta. Hageja väited nõude pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärgu osas on vastuolulised. Hageja ei ole määratlenud nõudeid, mis on tagatud pandiga ega tõendanud pandiõiguse kuuluvust.
2.2.Kostja II vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, kuidas läks KR-ile kuulunud vara omandiõigus üle hagejale. Hageja ei saanud võõrandada vara, mis talle ei kuulunud. Hageja ei ole tõendanud, et müügilepingus nimetatud kogus puitu üldse eksisteeris, ega seda, kuidas läks puidu omandiõigus KR-ilt üle hagejale. Võlgnevus ei kajastu üheski võlgniku poolt kostjale II esitatud dokumendis. Võlgnik taotles aastatel 2015–2018 kostjalt II korduvalt laene ning selle käigus edastas infot mh enda võlakohustuste kohta. Laenude taotlemisel ei näidanud võlgnik kordagi enda kohustust hageja ees. Piiroja kinnistule seatud hüpoteek tagab hageja nõudeid KR-i vastu, mitte võlgniku vastu. Väidetavalt Piiroja kinnistu kaarhallide kütmise kohta esitatud tõenditega ei ole kuidagi tõendatud, et kõnealused kulud kanti võlgniku tarbeks. Pakkumustel on kauba saajaks märgitud hageja, mitte võlgnik ning ühe pakkumuse eest on tasunud Priit Kroonberg, mitte hageja. Kostja vaidles vastu hageja poolt võlgniku eest tasutud kohtukuludele, kuna hagejal puudus kohustus ja õiguslik alus neid kulusid tasuda. Lisaks sisaldub kuludokumentides kulusid, mida on raske seostada võlgnikuga. Maakohtu istungil nõustus kostja II siiski õigusabikuludest tuleneva nõudega 4725 eurot.
2.3.Kostja III vastuväidete kohaselt ei ole võlgniku raamatupidamisdokumentide seas kajastatud ei lepingut ega akte. Müügileping tehti perekonnaliikmete vahel ning nõue esitati võlgniku vastu pankrotimenetluse käigus. Ei ole tõendatud, et materjal kuulus hagejale ning et võlgnik on kauba kätte saanud. Poolte vahel kokkulepitu ei kajastu võlgniku majandusaasta aruannetes. Advokaadibüroo Turnstone arvete saajaks on võlgnik, mitte hageja. Kostja ei nõustunud, et võlgnikule tasumiseks esitatud advokaadibüroo arveid saab lisada hageja nõude nimekirja. Isegi kui hageja lähikondsena tasus neid arveid, peab ta tõendama, et ei ole saanud võlgnikult kompensatsiooni. Kostja oli maakohtu istungil nõus hageja õigusabikuludest tuleneva nõudega 4725 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 14. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt ning tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 7725 eurot 85 senti PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et puidu müügilepingust tulenev nõue on PankrS § 103 lg 4 järgi 160 000 euro ulatuses kaitsmiseta tunnustatud. Arvestades, et 4(13)
võlgniku pankrot kuulutati välja 11. detsembril 2019, kuulub PankrS § 193 lg 5 (jõustunud
1.veebruaril 2021) järgi kohaldamisele PankrS § 103 lg 4 kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud redaktsioon, mis sätestas, et kaitsmiseta loetakse mh tunnustatuks pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Võlgnikule kuuluvale Piiroja kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteek summas 2 500 000 krooni tagab hageja nõudeid KR-i vastu. Kinnispant ei taga hageja nõudeid võlgniku vastu ning hagejal ei ole võlgniku suhtes pandiõigust, mis oleks kantud kinnistusraamatusse. Hageja ei saa võlgniku pankrotimenetlusse esitada nõuet, mis tal on KR-i vastu ning seega ei saa sellist nõuet ka pankrotimenetluses tunnustada. Hageja võimalikku nõuet ei loeta kaitsmiseta tunnustatuks.
3.2.Hageja ja võlgniku vahel väidetavalt 2. novembril 2015 sõlmitud puidu müügilepingust tuleneva nõude tunnustamiseks ei olnud maakohtu hinnangul alust. Maakohus leidis, et hageja ei ole enda müügilepingust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1) tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud. Lähtudes hageja väidetest, andis ta võlgnikule üle KR-ile kuulunud puidu. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et see puit kuulus temale kui füüsilisele isikule. Asjaolu, et hageja oli KR-i juhatuse liige ja üks omanikest, ei tähenda, et ta võis osaühingu vara käsutada enda varana ning lugeda osaühingu vara enda vara hulka kuuluvaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt peab müüja tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Kuna vaidlusalune puit ei kuulunud hagejale, ei saanud omandiõigus võlgnikule asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 alusel üle minna. Võlgnikul ei saanud tekkida omandit ka AÕS § 95 alusel, kuna omandaja ei olnud heauskne (AÕS § 95 lg 2). Võlgniku juhatuse liige Priit Kroonberg pidi olema teadlik, kas üle antud puit kuulub hagejale kui füüsilisele isikule või tema juhitud osaühingule. Kuna hageja ei ole omalt poolt müügilepingut täitnud, ei ole tal ka müügilepingust tulenevalt nõuet võlgniku vastu. Nõue võiks olla KRil, kui puit on võlgnikule üle antud. Kaudselt tõendab nõude puudumist ka asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotihaldurit müügilepingust ega hageja nõudest teavitanud. Kuna müügilepingu järgi oli tasumise tähtpäev 1. jaanuar 2018, oleks võlgniku kohustus pidanud kajastuma tema majandusaasta aruannetes. Sellist kohustust võlgniku majandusaasta aruannetest ega raamatupidamisest ei nähtu. Kostjale II esitatud laenutaotlustest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liige kinnitanud 27. novembril 2015, 27. märtsil 2017, 30. oktoobril 2017 ja 17. aprillil 2018 oma allkirjaga laenutaotlustel, et ettevõtjal ei ole kohustusi, mis ei kajastu taotlustes. Müügilepingu sõlmimine hagejaga ning müügilepingust tekkinud võlg ei nähtu ühestki kostjale II esitatud dokumendist, mh ei ole hagejat nimetatud võlgniku koostööpartnerite või tarnijate hulgas ning kohustust ei ole ka tarnijatele olevate võlgade nimekirjas.
3.3.Kohus tuvastas, et hagejal on võlgniku vastu nõue 6570 eurot 1 sent seoses võlgniku eest tasutud advokaadikuludega. Hagiavalduse kohaselt esindas võlgnikku kohtuasjas nr 2-18-19030 (võlgniku hagi kostja II vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) vandeadvokaat Kalev Pihlak advokaadibüroost Turnstone. Kostjad ei vaidle menetluse toimumise ja võlgniku esindamise faktile vastu. Advokaadibüroo on esitanud arved võlgnikule. Esitatud arvete lisadest nähtub, et need on seotud esindamisega tsiviilasjas nr 2-18-19030, v.a arve nr 2019217, mis on esitatud esindamise eest tsiviilasjas nr 2-19-10335, ning arve nr 2019236 esindamise eest tsiviilasjas nr 2-17-121638. Hageja on arved tasunud kokku 6570 euro 1 5(13)
sendi suuruses summas. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejal ei olnud seadusest ega lepingust tulenevat kohustust tasuda äriühingu kohustuste eest hageja kui eraisiku arvelt. Hageja tasus kolmandale isikule võlgniku kohustuse, s.o ajas tema asja VÕS § 1018 mõttes. Hageja soovis esitatud asjaoludest nähtuvalt maksta võlgniku arveid, st tegutses tahtlikult teise isiku kasuks. Kuna ükski menetlusosaline ei ole viidanud sellele, et advokaadibüroo arved oleksid olnud esitatud põhjuseta või liiga suures mahus, vastab arvete tasumine eelduslikult võlgniku huvile ja tema tahtele. Hageja on alates 23. aprillist 2018 võlgniku juhatuse liige ning enda kui füüsilise isiku arvelt makseid tehes kiitis järelikult asjaajamise heaks. Asjaolu, et hageja oli advokaadi arvete tasumisel võlgniku juhatuse liige, ei tähenda, et ta pidigi arved tasuma oma vara arvelt ilma võimaluseta makstud raha osaühingult tagasi saada. Hagejal on õigus nõuda võlgnikult VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 järgi kolmandale isikule makstud 6570 euro 1 sendi hüvitamist.
3.4.Samuti on hagejal võlgniku vastu nõue Piiroja kinnistu kaarhallide kütmiseks RMK-lt ostetud metsamaterjali hüvitamiseks 1155 eurot 84 senti. Hageja väitel on ta kandnud võlgnikule kuuluval Piiroja kinnistul asuvate kaarhallide kütmise kulusid. Hageja ostis selleks küttepuid RMK-lt. Hageja esitatud maksekorralduste põhjal võib hagejal olla õigus 21. jaanuari 2019 maksekorraldusega tasutud summa 1155 euro 84 sendi hüvitamiseks (1. oktoobri 2018 maksekorraldusest nähtuvalt oli tasujaks Priit Kroonberg). Kuna asjas ei ole vaidlust, et hagejal polnud seadusest ega lepingust tulenevat kohustust tasuda võlgniku vara säilitamise eest, kontrollis kohus nõude põhjendatust käsundita ajaajamise sätete alusel. Kohtule ei ole esitatud vastuväiteid, et 2019. aasta algul tasunuks kaarhallide kütmise eest võlgnik või et kaarhalle ei köetud. Kohus luges seega tõendatuks, et hageja tegi kulutusi võlgniku vara säilitamiseks ning hageja ajas võlgniku asja VÕS § 1018 mõttes. Kaarhallide kütmine on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalik kulutus, kuna sellega säilitati kaarhalle ning kaitsti neid hävimise eest. Tuleb eeldada, et asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile. Isegi kui kütmise ajaks oli võlgniku majandustegevus vähenenud või seiskunud, oli vara säilitamine võlgniku (ning tulevaste võlausaldajate) huvides. Võlgniku pankrotiavaldus esitati 9. juulil 2019 ning pankrot kuulutati välja
11.detsembri 2019. a kohtumäärusega. Seega ei saanud hageja 2019. aasta alguses eeldada, et kaarhallide kütmine ning keskküttekatla töös hoidmine ei vasta võlgniku huvidele. Kuna hageja oli arve tasumise ajal võlgniku juhatuse liige, tuleb ka lugeda, et soodustatud isik kiitis asjaajamise heaks. Kohus leidis, et seega oli tegemist käsundita asjaajamisega ning hagejal on õigus nõuda võlgnikult VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 järgi küttekulude 1155 euro 84 sendi hüvitamist.
3.5.Kokkuvõtteks luges kohus tõendatuks, et hagejal on võlgniku vastu 7725 euro 85 sendi suurune nõue (6570,01+1155,84), mis kuulub rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena.
4.Hageja palub 15. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi ei rahuldanud ning teha uus otsus, millega tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 279 265 euro 53 sendi ulatuses PankrS § 153 lg 1 ps 1 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja nõuded kogusummas 279 265 eurot 53 senti on tagatud hüpoteegiga summas 160 000 eurot ning tuleks seega lugeda PankrS § 103 lg 4 järgi vähemalt 160 000 euro ulatuses kaitsmisteta tunnustatud nõudeks. Kohus jõudis väärale seisukohale, et Piiroja kinnistule seatud hüpoteek ei taga nõudeid võlgniku vastu. Hüpoteek on seatud hageja kasuks ning kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 17. septembril 2008. Piiroja kinnistu müümisel KR-i poolt võlgnikule hüpoteeki ei suurendatud ega kustutatud. See andis hagejale võimaluse vajadusel ka materjali edaspidi võlgnikule müüa. Sellel hetkel oli hagejal see võimekus ning kontaktid. Puidu müügileping ja selle sisu on tõendatud maakohtule edastatud dokumentidega. Müügilepingu poolteks olid hageja ja võlgnik. Müügilepingu alusel võlgnikule üle antud puidu olemasolus ei ole kahtlust. Selle üleandmine on tõendatud. Võlgniku põhitegevusalaks oli saematerjali tootmine (mh puidu saagimine ning hööveldamine, töötlemine) ning müümine. KR-i ettevõtte tegevuse lõpetamisel jagasid omanikud järelejäänud vara, hageja otsustas selle paigutada võlgnikusse, mida siis tagas hüpoteek (ca 160 000 eurot). Hageja esitas tõendid selle kohta, mis ettevõtte müügiga ostjale üle läks. Nõude aluseks olev kaup ei läinud KR-i müügiga üle ostjale. Seetõttu on alusetu maakohtu väide, et hageja poolt võlgnikule üle antu ei kuulunud hagejale. Hagejal oli õigus talle kuulunud puitu kasutada ja käsutada – vastupidine ei ole tõendatud. Priit Kroonberg oli puitu vastu võttes heauskne ning kohtul puudus alus järeldada vastupidist. Müügilepingu sõlmimine on tõendatud, lepingu pooled olid selle sõlmimiseks õigustatud. Puudub vaidlus, et hageja puidu võlgnikule üle andis ning võlgnik tarbis selle ära. Pahatahtlikkust lepingu poolte vahel ei olnud. Pankrotihaldur S. Tael võis puidu olemasolus Piiroja kinnistul 2015. aastal ise veenduda. Puitu ladustati Piiroja kinnistul ning võlgnik tarvitas selle ära pikema aja jooksul, mistõttu kajastuvad summad võlgniku majandusaasta aruannetes tarvitatuse järgi. Puidu üleandmise aktid on allkirjastatud ja vormistatud vastavalt seadustele ja tegevusvaldkonna tavapärasele praktikale ning on käsitletavad dokumentaalsete tõenditena. Müügilepingu mittekohast täitmist peavad tõendama kostjad. Müügilepingu alusel saadud puidu ehk kauba eest ei ole võlgnik senini tasunud. Hageja eeldab, et tema poolt võlgnikule müüdud materjal kajastub võlgniku majandusaasta aruannetes jooksvalt müügitulude, varude või põhivarade all, mitte laenuna. Kostjate ja kohtu seisukoht, nagu ei kajastuks müügitehing võlgniku majandusaasta aruannetes, jääb hagejale arusaamatuks.
7(13)
Piiroja kinnistu ostis võlgnik KR-ilt 2015. aastal. Piiroja kinnistu müümisel notaris arutati kostja II halduri L. Kirsipuuga pandi teemal ning vajaduse üle saada abi hagejalt (see oli ka üks positiivseid võimalusi võlgniku tegevuse jätkamiseks). Puidu üleandmine oli L. Kirsipuule müügitehingu toimumisel 2015. aastal teada ning oli olemas ka nõusolek selliseks tehinguks. Puidu müügilepingu tõttu on Piiroja kinnistul ka hüpoteek, mis tagab puidu üleandmist ja müügilepingut. Seda kinnitab asjaolu, et vastasel juhul ei oleks kostja II nõustunud hüpoteegi edasikestmisega. KR lõpetas pärast Piiroja kinnistu võlgnikule müümist tegevuse. KR-i osade müügilepingust nähtuvad need esemed, mis osade omandajale üle läksid, muu vara jäi hagejale, mh jäi hagejale materjali ladu. KR-i ja hageja vahelised suhted ei ole käesoleva tsiviilasja ese. RMK-lt ostetud küttepuudega seonduvat nõude osa pidanuks maakohus tunnustama täies ulatuses. Esitatud arved on identsed, kulud on tehtud samaks otstarbeks. RMK on ekslikult märkinud pakkumusele võlgniku omaniku nime Priit Kroonbergi hageja asemel. Kulu tehti samaks otstarbeks, kulu kandis hageja, mistõttu tuleks selles osas hagi täies osas rahuldada. RMK tõi küttepuud Piiroja kinnistule, nagu esitatud dokumentidel märgitud. Hageja tasus arved võlgniku eest. Ebaõige on kostja I väide, et kütmine ei olnud vajalik. Kostjad teadsid, et võlgniku kinnistul asuvaid hooneid on vaja kütta, et hooneid säilitada (TsÜS § 63 p 1). Hageja teavitas pankrotihaldurit oma nõudest ja selle suurusest õigeaegselt.
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Kostja I hinnangul lähtus maakohus hageja nõudest ja rahuldas hagi õiglaselt toimikus olevaid tõendeid hinnates. Taotluse tunnustada nõuet PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel on hageja esitanud alles apellatsioonimenetluses. Maakohtus taotles hageja nõude tunnustamist teises rahuldamisjärgus. Kostja vaidleb vastu nõude aluse muutmisele apellatsioonimenetluses. Samas leidis maakohus otsuses põhjendatult, et hagejal ei ole võlgniku vastu hüpoteegiga tagatud nõuet. Hagejal ei ole õigust tugineda apellatsioonimenetluses esitatud uutele tõenditele. Maakohus selgitas menetluses tõendamiskoormist piisavalt ning hagejal oli võimalus esitada tõendeid talle antud tähtaegadel. Hageja ise on valinud valikulise tõendite esitamise aja ja ei ole kinni pidanud kohtu poolt selleks antud tähtaegadest.
5.2.Kostja II märgib, et hüpoteegi seadmise lepingu p 2.2 järgi on hüpoteegiga tagatud kõik hageja nõuded KR-i vastu, mis tulenevad hageja ja KR-i vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegi seadmise lepinguga ei ole tagatud hageja nõuded võlgniku vastu. Seega, isegi kui hagejal oleks nõue võlgniku vastu puidu müügilepingu alusel (millega kostja ei nõustu), siis ei ole see nõue pandiga tagatud ning seda ei saa tunnustada kui PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgu nõuet. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal ei ole puidu müügilepingu alusel võlgniku vastu nõuet (summas 270 383 eurot 64 senti), mh on jätkuvalt tõendamata hageja väide, et müügilepingus nimetatud kogus puitu üldse eksisteeris. Selles osas ei saa usaldusväärseks
8(13)
pidada kahe seotud osapoole (isa ja poja) vahel allkirjastatud müügilepingut ega lepingu lisaakte (raamatupidamise seadus (RPS) § 21 lg 3 p 5).
5.3.Kostja III vaidleb samuti vastu apellatsioonikaebuses toodud nõude aluse muutmisele. Maakohtule esitatud hagis palus hageja tunnustada nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena ning kohus on sellest otsust tehes ka lähtunud. Hageja ei saa tugineda apellatsioonimenetluses maakohtu menetluses esitamata tõenditele. Hageja on esitanud tõendeid oma suva järgi ning pole kinni pidanud kohtu antud tähtaegadest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi ei rahuldanud (ning tunnustas hageja nõuet väikesmas ulatuses kui 279 265 eurot 53 senti), samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ning tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 7725 eurot 85 senti. Vaidlustamata osas on maakohtu otsust TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
8.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohtule esitatud hagis on hageja palunud tunnustada nõuet 279 265 eurot 53 senti (tervikuna) PankrS § 153 lg 1 ps 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Kuna ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS § 651 lg 1) ning apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1), siis ei saa pidada lubatavaks hageja poolt apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud taotlust tunnustada tema nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus. Ringkonnakohus jätab hageja kõnealuse taotluse apellatsioonkaebuse lahendamisel tähelepanuta.
9.Enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 103 lg 2 esimese lause kohaselt loeti nõue ja selle rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. PankrS § 106 lg 1 esimesest lausest tulenes, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustata, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus
9(13)
Pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldusest (I kd, tl-d 7–8) ja hagiavaldusest nähtuvalt põhineb hageja nõue kogusummas 279 265 eurot 53 senti, mille tunnustamist ta taotleb, kolmel erineval alusel: ▪
2.novembril 2015 hageja ja võlgniku vahel sõlmitud puidu müügilepingust tulenev nõue 270 383 eurot 64 senti;
▪
nõue hageja poolt võlgniku eest kohtumenetlustes tasutud esindajakulude 6570 eurot 1 sent hüvitamiseks;
Apellatsioonimenetluses on pooltel vaidlus puidu müügilepingust tuleneva nõude üle ning kaarhallide kütmiseks RMK-lt metsamaterjali ostuks tehtud kulutuste hüvitamise nõude üle 1155 eurot 84 senti ületavas ulatuses. Võlgniku eest kohtumenetlustes tasutud esindajakulude hüvitamise nõude üle apellatsioonimenetlusest ei vaielda.
10.Maakohus jättis puidu müügilepingu alusel esitatud nõude tunnustamata eelkõige põhjusel, et kuna hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse puidu kuulumist temale kui füüsilisele isikule, ei saanud ta müüjana täita VÕS § 208 lg 1 järgset kohustust teha võimalikuks omandi üleminek ostjale (võlgnikule). Võlgnikul ei saanud maakohtu hinnangul tekkida omandit puidule ka AÕS § 95 alusel, kuna omandaja ei olnud heauskne (AÕS § 95 lg 2). Kuivõrd hageja ei ole omalt poolt müügilepingut täitnud, puudus hagejal maakohtu hinnangul müügilepingust tulenev nõue võlgniku vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hageja kõnealune nõue tuleb jätta tuleb jätta tunnustamata. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul muuta maakohtu määruse vastavasisulisi põhjendusi.
10.1.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus menetlusõiguse norme rikkumata, et müügilepingu esemeks olnud puit ei kuulunud hagejale kui füüsilisele isikule. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata selles osas tõendeid maakohtust erinevalt. Hageja ei ole esitanud menetluses tõendeid ega ka arusaadavaid selgitusi selle kohta, kuidas ta omandas võlgnikule müüdud puidu kogused. Samas ei anna see veel alust jätta müügilepingu alusel esitatud nõuet rahuldamata. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sättest ei tulene, et müüja peab olema müügilepingu objektiks oleva asja omanik. Müügilepingu objektiks võib olla ka asi, mis ei kuulu müüjale ning omandi üleandmise kohustuse võib täita mh viisil, et müüja kohustab asja omanikuks olevat isikut nendevahelise õigussuhte alusel andma asja omandiõiguse üle ostjale. Olukorras, kus müüja ei tee võimalikuks omandi üleminekut, rikub müüja müügilepingust tulenevat kohustust (VÕS § 100). Praegusel juhul ei nähtu aga asja materjalidest, et võlgnik oleks tuginenud müügilepingu rikkumisele hageja poolt ning kasutanud sellest lähtuvalt õiguskaitsevahendeid, sh VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud õigust omapoolse kohustuse (ostuhinna tasumine) täitmisest keelduda. Seda ei ole teinud ka pankrotihaldur pankrotimenetluse jooksul. 10(13)
10.2.Samas nõustub ringkonnakohus kostjatega, et 2. novembri 2015 kuupäeva kandev puidu müügileping (tl-d 27–28) on tõendina ebausaldusväärne ning tuleb jätta TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel asja lahendamisel arvestamata. Sisuliselt on osutanud sellele ka maakohus otsuse põhjenduste p 9 viiendas lõigus. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud müügilepingu dokumendi ja selle juurde väidetavalt kuuluvad puidu üleandmise aktid (I kd, tl-d 29–31, 32–34 ja 35). Samas nähtub mitmest teisest tõendist, et väidetavast müügilepingust tulenevat kohustust hageja ees võlgnikul tegelikult ei olnud.
10.2.1.Pärast väidetavat müügilepingu sõlmimist on võlgnik esitanud kostjale II mitmeid laenutaotlusi, täpsemalt 27. novembril 2015, 27. märtsil 2017, 30. oktoobril 2017 ning
17.aprillil 2018 (I kd, tl-d 138–139, 141–142, 149–150). Ühelgi viidatud laenutaotlustest ei kajastu võlgniku kohustusi hageja ees ning võlgniku juhatuse liige on kõigil taotlustel kinnitanud esitatud andmete õigust, mh seda, et ettevõtjal ei ole selliseid kohustusi, mis taotlustes ei kajastu. Võlgnik ei ole nimetanud hagejat enda koostööpartnerite või tarnijate hulgas ning tarnijate ees olevate võlgade nimekirjas kohustust hageja ees märgitud pole.
10.2.2.Arvestades, et müügilepingus märgitu järgi oli puidu eest tasumise tähtaeg 1. jaanuar 2018, oleks võlgnik pidanud kajastama kohustust 2015. aasta ja järgnevate aastate kohta koostatud majandusaasta aruannetes. Pooled ei vaidle, et hageja on võlgniku omaniku (ainuosaniku) Priit Kroonbergi isa. RPS § 21 lg 3 p 5 järgi peab väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama mh tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks). Seda kohustust täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJ). RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes" p-dest 51 ja 52 tulenevalt on seotud osapooleks ka osaniku lähedane perekonnaliige. Asja materjalide hulgas olevates võlgniku 2015. a, 2016. a ja 2017. a majandusaasta aruannetes (I kd, tl.d 74-79, 81–85, ja 87–90) tehinguid seotud osapooltega ei kajastu (2015. a ja 2016. a majandusaasta aruannetes puudub üldse vastav lisa). Samuti ei nähtu kõnealustest majandusaasta aruannetest, et võlgnikul oleks tarnijate ees kohustusi suurusjärgus 270 tuhat eurot (suurema osa võlgniku kohustustest moodustasid laenukohustused). Samuti ei nähtu 31. märtsi 2018. a seisuga koostatud võlgniku bilansist (I kd, tl 92) sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kohtusi tarnijate ees. Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et hageja oli alates 23. aprillist 2018 ka ise võlgniku juhatuse liige ning alates 28. septembrist 2018 ainus juhatuse liige (I kd, tl-d 72–73). Seega oli alates 2018. a aprillist hageja enda ülesanne korraldada võlgniku raamatupidamist (äriseadustiku (ÄS) § 183). Võlgniku 2017. a majandusaasta aruande ongi allkirjastanud juhatuse liikmena hageja.
10.2.3.Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud laenutaotlused ja võlgniku majandusaasta aruanded kogumis objektiivsemad ja usaldusväärsemad tõendid võrreldes hageja esitatud müügilepinguga. Nendest ei nähtu, et hagejal oleks nõue võlgniku vastu. Ringkonnakohtu arvates ei ole usutav, et hageja oleks võlgniku 2017. a majandusaasta aruande koostamisel unustanud selles kajastada enda 270 383 euro 64 sendi suuruse nõude võlgniku vastu. Ka
11(13)
pankrotihalduri kinnitusel ei nähtu võlgniku raamatupidamisdokumentidest müügilepingu sõlmimist ega sellega alusel tekkinud võlga.
10.2.4.Lisaks on müügilepingu p-s 1.2 viidatud küll aktide numbritele, kuid aktides endis puudub mistahes märge nende seose kohta müügilepinguga. Samuti on hageja esitanud vastuolulisi väiteid väidetava müügilepingu esemeks oleva puidu kohta. Hageja poolt hagis esitatud väidete järgi kuulus puit vähemalt algselt KR-ile, kuid hageja väidetest ei selgu, kuidas ta puidu KR-ilt omandas.
10.3.Ringkonnakohus jätab eelmärgitud põhjendusi arvestades hageja väidetavast puidu müügilepingust tuleneva nõude rahuldamata. Hageja väiteid ja esitatud tõendeid arvestades ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada ka muul õiguslikul alusel. Kohtule esitatud puidu üleandmise aktidest eraldi võetuna ei saa teha järeldusi üleandmise õigusliku aluse kohta
10.4.Vastusena müügilepingut puudutavatele hageja väidetele lisab ringkonnakohus, et üleandmise aktidel kajastatu puidu olemasolu 2015. aastal (isegi kui see oleks tõendatud) ei ole piisav hageja nõude rahuldamiseks. Isegi kui KR-i ajutine pankrotihaldur (S. Tael) ladustatud puitu Piiroja kinnistul nägi, ei saanud ta sellest iseenesest järeldada puidu omandiõiguse kuuluvust. Samuti rõhutab ringkonnakohus, et AÕS § 6 lg 2 teise lause järgi ei saa juriidilise isiku vara kuuluda teistele isikutele ning ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule eelkõige õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaühingule kuuluva vara jaotamine osanike vahel on võimalik osaühingu likvideerimise käigus pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist (ÄS § 216 lg 1). KR juriidilise isikuna on jätkuvalt äriregistrisse kantud (I kd, tl-d 129–131) ning toimikust ei nähtu, et KR oleks likvideeritud. Hageja on tõenditest nähtuvalt temale kuulunud KR-i osa võõrandanud (II kd, tl-d 78–80), kuid ka see on toimunud alles 30. märtsil 2017, seega ligikaudu 1,5 aastat pärast väidetava puidu müügilepingu sõlmimist võlgnikuga. Hageja väidete kohaselt võib eeldada, et tema poolt võlgnikule müüdud materjal kajastub võlgniku majandusaasta aruannetes jooksvalt müügitulude, varude või põhivarade all, mitte laenuna. Ringkonnakohus märgib, et see, kas ja millisel viisil kajastati väidetavalt võlgnikule müüdud puitu võlgniku majandusaasta aruannetes võlgniku varana, ei oma hageja nõude lahendamise seisukohalt määravat tähtsust. Kostjad on oma vastuväidetes tuginenud eelkõige sellele, et võlgniku finantsaruandluses ei kajastu müügilepingust tulenevat väidetavat kohustust hageja ees. Väär on hageja arusaam, nagu tuleks ettevõtjal raamatupidamisaruannetes kajastada ainult laenulepingust tulenevaid kohustusi.
11.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Tunnustamiseks esitatud nõude hüpoteegiga tagatuse osas ning RMK-lt metsamaterjali ostuks tehtud kulutuste hüvitamise nõude osas kordab hageja apellatsioonkaebuses juba maakohtu menetluses esitatud selgitusi ja arusaamu faktilistest asjaoludest ning õiguslikust olukorrast. Kuna maakohus on otsuses neid hageja neid väiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks väidetele veelkord vastata. 12(13)
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
12.Poolte esitatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses lahendas ringkonnakohus 13. jaanuari 2022. a määrusega.
13.Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostjad ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlusi ega menetluskulude nimekirju esitanud ning hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kostjatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.