Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-9778
Tsiviilasi
Nordveo OÜ hagi Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja AS TBB liising vastu nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot iga kaebuse kohta
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. augusti 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordveo OÜ apellatsioonkaebus Foorum Puit OÜ pankrotihaldur Sirje Taela vastuapellatsioonkaebus Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Nordveo OÜ (rk: 10078635) Vastuapellant (kostja I): Foorum Puit OÜ pankrotihaldur Sirje Tael Vastuapellant (kostja II): Maaelu Edendamise Sihtasutus (rk: 90000245), esindaja Katrin Tamre Vastustaja (kostja III): AS TBB liising (rk: 10570483), esindaja Argo Lilles
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 31. augusti 2021 otsus hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 6).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Nordveo OÜ hagi nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ pankrotimenetluses täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud Nordveo OÜ kanda.
3.Täpsustada Tartu Maakohtu 31. augusti 2021 otsuse põhjendusi seoses Nordveo OÜ poolt 02.08.2021 esitatud tõendite tähelepanuta jätmisega, jättes maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 muutmata.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine. „4.1. Jätta rahuldamata Nordveo hagi nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ pankrotimenetluses summas 133 121,63 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena.
4.2.Jätta Nordveo OÜ poolt 02.08.2021 esitatud tõendid tähelepanuta.
4.3.Jätta tähelepanuta pankrotihaldur Sirje Taela 16.06.2021 vastuväide hageja võlgnevuse kohta.
5.Rahuldada Foorum Puit OÜ pankrotihaldur Sirje Taela ja Maaelu Arendamise Sihtasutuse vastuapellatsioonkaebused ning jätta rahuldamata Nordveo OÜ apellatsioonkaebus.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Nordveo OÜ kanda.
7.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.
8.Jätta asja materjalide juurde võtmata kõik Nordveo OÜ poolt apellatsioonkaebusele ja vastustes vastuapellatsioonkaebustele ning 04.02.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid (tõendite nimekiri apellatsioonkaebuse, vastuapellatsioonkaebuste vastuste ja 04.02.2022 menetlusdokumendi juures).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nordveo OÜ (hageja) esitas 06.07.2020 maakohtule Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela (kostja I/pankrotihaldur), Maaelu Edendamise Sihtasutuse (kostja II)
ja AS TBB liising (kostja III) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja nõuet Foorum Puit OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses summas 133 121,63 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tartu Maakohus 11.12.2019 määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks S. Taela. Hageja esitas 28.02.2020 võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 133 121,63 eurot ja palus nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Nõuete kaitsmise koosolekul 04.06.2020 esitasid kostjad hageja nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastuväite ning nõue jäi tunnustamata. Hageja ja võlgnik sõlmisid 2018. aastal lepingu, mille alusel pidi hageja katma võlgniku Tartumaal Lossimäe külas asuva Piiroja kinnistu tavapärase majandamise kulud. Hageja tegi selleks järgmiseid kulutusi: - kütmine, et hooned ei läheks niiskeks. Köeti kolme kaarhalli ja kahte kuivatit. Kuivatid sisaldavad mootoreid ja veetorustikke. 2018. a kuludeks oli hakkepuit 22 011,50 eurot ja pelletid 1633,50 eurot, 2019. a kuludeks hakkepuit 21 996 eurot ja pelletid 358,34 eurot; - töötasu ja autokompensatsioon Kalle Rajale ja Liina Kroonbergile. Kalle Raja oli hageja töötaja, kes tegeles igapäevaselt kinnisvara hooldusega (kütmine, lumelükkamine, muru niitmine jms) miinimumpalga eest. Liina Kroonberg aitas kohtule dokumente kokku panna ning igapäevases juriidilises töös. 2018. a kulud olid töötasu 10 275 eurot ja autokompensatsioon 3300 eurot, 2019. a kulud töötasu 17 802 eurot ja autokompensatsioon 4800 eurot; - tõstukiteenus lumelükkamisel ja kütmisel (hakkepuidu punker asub 3 meetri kõrgusel). Hageja rentis tõstuki OÜ-lt Taga-Suitsu Talu. Kulu oli 13 100 eurot aastas, kokku 26 200 eurot; - elekter 2018. aastal 9686 eurot, 2019. aastal 9250 eurot, mille hageja on tasunud OÜ-le TagaSuitsu Talu; - telefon 2018. aastal 8,33 eurot, 2019. aastal 826,20 eurot; - prügivedu 2018. aastal 51,45 eurot, 2019. aastal 93,86 eurot; - remont 2018. aastal 944,68 eurot, 2019. aastal 1537,85 eurot; - muud kulud 2018. aastal 1418,04 eurot, 2019. aastal 928,88 eurot (kontoritarbed, koristushari prahi ja tuha eemaldamiseks, kütteõli, kindad, trimmeritamiil, võlgniku juhatuse liikme mobiiltelefoni parandus, kütteseadme kontroll jne). Kui hageja nõuded ei kuulu rahuldamisele lepingule tuginedes, tuleb nõuet analüüsida käsundita asjaajamise sätete järgi. Võlgnik on asjaajamise heaks kiitnud ning see vastas tema huvile ja tahtele. Kostjad teadsid, et hageja teeb kinnisasjale kulutusi. Hageja esitas alternatiivse nõude ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 alusel. Kulutused olid vajalikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt ning vara säilimise eesmärgil otstarbekad.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, leides, et hagi ei ole tõendatud. Hagejale on välja üüritud võlgniku kinnisasjal kontorihoone ja remondihall ning hagi põhineb hageja enda tegevuseks vajalike kulutuste tegemisel. Väidetavad tehingud on tehtud lähikondsete vahel. Võlgniku seaduslik esindaja Peeter Kroonberg avaldas tsiviilasjas nr 2-20-9783 25.03.2021 kohtuistungil, et 2018. aastal võlgnikul tegevust ei toimunud. Seega võlgnik ei vajanud asju ja teenuseid 2018. ega 2019. aastal.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 31. augusti 2021 otsusega hagi osaliselt ja tunnustas Nordveo OÜ nõuet Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 22 027,68 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus jättis tähelepanuta hageja 2. augustil 2021 esitatud tõendid ja pankrotihalduri 16. juuni 2021 vastuväite hageja võlgnevuse kohta.
Maakohus jättis menetlusse võtmata hageja nõude viivise 20 183,55 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja 02.08.2021 esitatud tõendid jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel tähelepanuta. Menetlusosalised pidid TsMS § 329 lg 2 järgi esitama oma selgitused ja tõendid hiljemalt 28.04.2021. 06.05.2021 kohtuistungil andis kohus hagejale tähtaja 01.06.2021 kütmisega seotud tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kokkuvõtvate seisukohtade esitamise tähtaeg oli 02.08.2021, kuid kokkuvõtvate seisukohtade esitamine ei tähenda, et hagejal oleks õigus esitada uusi tõendeid. Hageja esitas 01.06.2021 esmakordselt viivisenõude 20 183,55 eurot. Kuna hageja ei ole pankrotimenetlusse viivisenõuet esitanud, ei ole kohtumenetluses võimalik viivisenõuet menetleda ning kohus jättis selle TsMS § 371 lg 1 p 3 ja PankrS § 107 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) alusel menetlusse võtmata. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, kas ja milliste tingimustega kokkulepe tal võlgnikuga kinnistu hooldamise kohta oli. Seega tuleb lepingulisel alusel esitatud nõue jätta rahuldamata. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda käsundita asjaajamise (VÕS § 1023) alusel nende kulutuste hüvitamist, mida ta on võlgniku kinnisasjale teinud. Kohus luges tõendatuks, et kui hageja on teinud kinnistule kulutusi, on ta need teinud võlgniku huvides. Hagejal ei olnud 12.03.2012 sõlmitud äriruumi üürilepingust, millega hageja kasutusse anti kinnistu kontor ja remondihall, tulenevalt kohustust kogu kinnistut hooldada ja kõigi hoonete ülalpidamiskulusid kanda. See, kas kostjad teadsid kulutuste tegemisest, ei ole oluline. Pankroti väljakuulutamisega 11.12.2019 läks pankrotihaldurile õigus võlgniku nimel kulutusi heaks kiita, kuid selleks ajaks olid kulutused tehtud ja 02.04.2020 e-kirjast nähtuvalt kulutuste tegemise aegse juhatuse liikme poolt heaks kiidetud. Kostjad ei ole väitnud, et kinnistu korrashoid ei olnud võlgniku huvides. Hageja on esitanud 16.10.2019 ja 09.12.2019 arved pelletite ostmise kohta summas 358,34 eurot ning dokumendid selle kohta, et OÜ Taga-Suitsu Talu ostis 28.09.2018 pelleteid 1633,50 euro eest ja loovutas oma nõude võlgniku vastu hagejale. Keskkonnaameti kirjast ja välisõhu saastetasu deklaratsioonidest nähtuvalt kasutati kinnistu katlamaja veel 2019. a IV kvartalis ja 2020. a I kvartalis. Seega hooneid köeti ning ainuke teada olev kütja oli hageja. Peeter Kroonbergi ütlused, et kütmine lõpetati 2019. a jaanuari viimasel päeval, on vastuolus Keskkonnaameti andmetega ja ei ole antud vande all ning nendega ei saa tõendada, et hooneid 2019. aastal ei köetud. Eesti kliimas on kütmine üldteadaolevalt vajalik, et hoonete seisukord niiskuse tõttu ei halveneks. Hagejal on õigus nõuda võlgnikult pelletite eest 1991,84 euro hüvitamist. Kohus jättis tunnustamata hageja nõude hakkepuidu osas. Kui Liivi Kroonberg koos oma pereliikmetega tegi talle kuuluvast metsast puid ning müüs hakkepuiduna võlgnikule, ei saa nõue tekkida hagejal kui äriühingul. Liivi Kroonberg ei ole tõendanud hakkepuidu kuulumist hagejale, selle hinda ja mahtu. Töötasu ja autokompensatsiooni osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kalle Rajale tasumine ei saa olla ainuüksi võlgniku kasuks tehtud kulutus. Hageja ei ole näidanud, et võlgniku kinnistu eest hoolitsemine võttis ühe inimese terve tööaja. Kalle Raja on hageja töötaja ning tööandja pidi maksma talle töötasu hoolimata sellest, millist tööd ja kelle heaks ta tööandja korraldusel tegi. Samuti ei ole selge, kuidas oli Liina Kroonbergi tegevus võlgniku huvides. Asjaolu, et Liina Kroonberg osales läbirääkimistel kostjaga II, ei tähenda, et hagejal on õigus nõuda võlgnikult talle VÕS § 1023 alusel miinimumpalga maksmist. Selge ei ole, milline oli Liina Kroonbergi tegevus, millele saaks kohaldada VÕS § 1018. Kui ta osales nõupidamistel koos oma isa Peeter Kroonbergiga või koostas Peeter Kroonbergile dokumente, siis sai ta selleks volitused Peeter Kroonbergilt. Kui Liina Kroonberg esindas võlgnikku, saab tal olla nõue võlgniku vastu.
Ka tõstuki rendi osas jättis kohus hagi rahuldamata. Nõutavatest summadest võib aru saada, et hageja on tasunud renti iga päeva eest arvestusega 50 eurot päev. Hageja ei ole näidanud, et tõstukit oli kütmiseks või lume lükkamiseks vaja iga päev terve päeva jooksul kasutada ja et seda ka kasutati. Tõenditest ei ole selge, et tõstuk renditi võlgniku huvides. Selge ei ole ka see, et lume lükkamine oli võlgniku huvides olukorras, kus majandustegevust ei toimunud. Kohus leidis, et tunnustada tuleb hageja nõuet elektri eest kokku 18 936 eurot (9250 + 9686). Hageja on võlgniku asemel need summad tasunud, ilma et tal olnuks selleks seadusest või lepingust tulenev kohustus. Võlgnik pidi 2018. ja 2019. aastal tasuma elektri eest, mida ta kulutas. Elektrikulu artikleid hinnates võib öelda, et need kulud olid vajalikud hoonete hoidmiseks, kütmiseks ja torude lõhkikülmumise ennetamiseks. Analoogselt elektriarvetega on hagejal õigus nõuda telefoni eest tasutud summade hüvitamist kokku 834,53 eurot (826,20 + 8,33). Pankrotihaldur ei ole viidanud, et võlgnik oleks maksnud oma telefoniarveid ise, samuti ei ole kostjad vaidlustanud neid kulutusi summaliselt. AS Eesti Keskkonnateenused ja hageja kirjavahetusega on tõendatud, et hageja tasus võlgniku eest prügiveo arveid. Arved on vormistatud hageja nimele hageja palvel. Tühjendatud on Piiroja kinnistul asuvat konteinerit. Kui võlgnikul oli sõlmitud prügiveo leping, oli selle alusel tasumise kohustus ka siis, kui võlgnikul prügi ei tekkinud. Hageja esitatud ülevaatest nähtuvalt on ta tasunud prügiveo eest 145,31 eurot ja kohus tunnustas seda nõuet. Remondi jm kulutustest luges kohus asjakohasteks kütteseadme kontrolli ja puhastuse kulu 120 eurot, kuna kütteseadmed asusid Piiroja kinnistul. Ülejäänud arvete puhul on ostjaks hageja, kuid ei ole selge, kuidas on need asjad seotud võlgnikuga. Näiteks ei ole selge, miks oli vaja tuua kinnistule killustikku olukorras, kus majandustegevust ei toimu, või kasutada tööstusgaasi, kui köeti pelletite, hakkepuidu ja elektriga. Hageja ei ole väitnud, et trimmer või murutraktor kuulusid võlgnikule, järelikult ei olnud võlgnikul ka nende hooldamise kohustust. Seega hageja nõue võlgniku vastu kuulub tunnustamisele 22 027,68 euro ulatuses (1991,84 + 18 936 + 834,53 + 145,31 + 120) PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena. Nõuete puudumine võlgniku või hageja raamatupidamises ei näita seda, et nõudeid ei ole. See näitab ainult raamatupidamise andmete puudulikkust.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Nordveo OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. augusti 2021 otsuse tühistamist osas, milles kohus hagi ei rahuldanud, ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning tunnustada Nordveo OÜ nõuet Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 133 121,63 eurot ja kõrvalnõudeid summas 20 183,55 eurot, kokku 153 305,18 eurot, PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulud palub apellant jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub kostjal III tänaseks alus vastuväite esitamiseks, sest kostjal III puuduvad nõuded võlgniku vastu; 2) palub hageja võtta arvesse tema 01.06.2021 ja 02.08.2021 maakohtule esitatud tõendid. Tõendid on asjakohased ning seotud kütmisega; 3) osutas hageja võlgnikule igapäevaselt vajalikku haldusteenust vastavalt pooltevahelisele tahteavaldusele sarnasel viisil nagu seda oli teinud võlgnik oma tegevuse ajal. Leping võib olla ka suuline. Juhul kui kohus lepingulist suhet ei tuvasta, tuleb kontrollida, kas nõue kuulub rahuldamisele mõnel muul õiguslikul alusel (käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine). Võlgniku esindajad teenuste osutamise ajal, Priit Kroonberg ja Peeter Kroonberg, on kinnitanud, et soovisid teenust sellises mahus (teenus oli odavaim; kostja II ei leidnud sellele
teenusele ühtegi pakkujat). Võlgnik käis hagejalt teenuste saamise ajal kohtus ning võlgniku eesmärk oli säilitada kinnisasi ja ettevõte ning taastada tegevus; 4) on teenuse osutamine tõendatud ja pankrotihaldur on seda aktsepteerinud. See, et toimkond oli ükskõikne (ei külastanud kordagi kinnistut), ei saa olla aluseks, mis paneb hagejale tõendamiskoormise. Kostjate vastuväidetega ei saa arvestada, kuna nad ei ole rakendanud pankrotimenetluses tavapärast hoolt ning vastuväited on paljasõnalised. 2019. a kulud olid 70 693,13 eurot ja 2018. a kulud 62 428,50 eurot, kokku 133 121,63 eurot. Nõue ei sisalda viiviseid ja intresse. Keskmine kuine teenuse summa oli 2018. aastal 5202,38 eurot ja 2019. aastal 5891,09 eurot. Haldamist vajanud hoonete pind oli 12 137 m3, köetav pind 2017 m2. Nõude summa on tabelina ja perioodidena lahti kirjutatud, lisatud on tõendid summade kujunemise ja artiklite maksumuse kohta. Hoonete kütmist tõendab nende seisukord ja ka pankrotihaldur on kinnitanud kütmist. Köeti metsamaterjali, hakkepuidu ja elektriga. Hakkepuidukatelt süüdati pelletitega. Hakkepuidu kütmist tõendab halduri poolt heitekoguste deklareerimine Keskkonnaametis nii 2019. a IV kvartalis kui ka 2020. a I kvartalis (sellest on võlgnikul tekkinud ka saastetasu maksuvõlg). Kütmine lõpetati 2020. a jaanuari viimasel päeval, kui pankrotihaldur ei saanud toimkonnaga kulude osas üksmeelele. Peeter Kroonberg eksis oma ütlustes aastaarvuga. Hakkepuidule tegi kulutusi hageja ning arusaamatuks jääb, miks hagejal ei saanud tekkida nõuet võlgniku vastu. Tõstukit oli vaja kütmisel (hakkepuidu punker asub 3 meetri kõrgusel), lumelükkamisel, katusetöödel (tugevate tuultega toimus katuse rebimisi) jms. Isikule, kes tegeles kinnisvara haldamisega (Kalle Raja, keda haldur soovis 0 euroga võlgniku juurde tööle), tuli maksta tasu. Kuna maakohus paikvaatlust ei teinud ja videot ei vaadanud, jäid asjaolud kohtunikule arusaamatuks (killustiku ja tööstusgaasi vajadus). Vajalike tööde teostamine aitas kinnisasja säilitada. Pankrotihaldur võttis vara üle heas seisus ja hooldatuna. Haldurile anti üle ka arhiiv, mida hageja ei olnud lasknud hävineda. Kostjad hindasid vastuväite esitamisel kergekäeliselt, et kinnistu majandamiseks ei kulu ei raha ega tööjõudu. Nii nagu hageja ei avalda oma teenuste omahinda klientidele, ei saa seda nõuda ka kostjad. Toimkonna ülesanne oli otsustada kinnisvara käekäik. Hageja tasus Liina Kroonbergile tema tegevuste eest, sest võlgnikul vahendid puudusid. Ka see nõue on põhjendatud, kuna hagejal olid volitused aidata võlgnikku, Priit Kroonbergi ja Peeter Kroonbergi; 5) arvutatakse nõude summalt viivist seaduses sätestatud määras alates 01.01.2020. Vale on kohtu väide, et hageja esitas viivisenõude esmakordselt 01.06.2021. Hageja esitas 28.02.2020 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, kus on kirjas, et nõue ei sisalda viiviseid ja intresse ning et kulude nimekiri edastatakse haldurile. Seda tuli tõlgendada selliselt, et esitati vaid põhinõue sellel momendil. Kostja II esitas võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 711 884 eurot, kohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-20-9768 nõude summas 771 884 eurot. Kui kostja II viivisenõue rahuldati, siis tuleb seda teha samadel alustel ka teistel võlausaldajatel; 6) tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda, kuna nõuete kaitsmise koosolekul kostjad nõuet ei analüüsinud. Lisaks on haldur väljendanud, et hageja on teenuseid osutanud ja töid teinud.
5.OÜ Foorum Puit (pankrotis) pankrotihaldur esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. augusti 2021 otsuse tühistamist osas, milles hagi osaliselt rahuldati. Menetluskulud palub vastuapellant jätta hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue tõendatud. Võlgnik ei ole tellinud teenuseid, mille eest oleks tasunud hageja. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi
kirjalikult taasesitatavas vormis dokumenti, kus teenus oleks osutatud võlgnikule ning hageja oleks tasunud võlgniku asemel kauba ja teenuse eest. Seotud isikute (võlgniku juhatuse liige Priit Kroonberg on hageja juhatuse liikme Liivi Kroonbergi poeg, hilisem juhatuse liige Peeter Kroonberg on Liivi Kroonbergi abikaasa; hageja asub võlgniku kinnistul) puhul on tõendamiskoormus ümber pööratud ja hageja peab tõendama, miks on tavapärasest äriühingute majandustegevuse dokumenteerimise praktikast kõrvale kaldutud. Hageja ei ole tõendanud soorituse vajalikkust võlgnikule, näitamata on teenuste kulu hagejale, tõendamata on tasumine. Elektri- ja telefoniteenuste kulu aluseks on hageja koostatud tabel, mille aluseks ei ole ühtegi kulu kandmise dokumentaalset tõendit, s.o teenusepakkuja arveid. Telefonikulust ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on laua- või mobiiltelefoni kuluga, millise telefoninumbri eest on tasutud, kas telefoninumbri otsene kasutaja oli seotud ainult võlgniku majandustegevusega. Pelleteid on ostnud OÜ-lt Taga-Suitsu Talu. Arve saaja aadressiks on XXXXXXX maakond. Arvelt ei nähtu, et kaup oleks toimetatud teise asukohta. Kui võlgnik oleks vajanud pelleteid, olnuks arve saaja võlgnik ja võlgnikul rahaliste vahendite puudumisel oleks arve tasunud OÜ Taga-Suitsu talu. Tõendamata on ka vastava kulu tasumine.
6.Maaelu Edendamise Sihtasutus esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. augusti 2021 otsuse tühistamist osas, milles hagi osaliselt rahuldati, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1023 lg 1, kuna asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaksid võlgniku kohustuste olemasolu ja seda, et hageja täitis võlgniku kohustusi. Arved on väljastatud hageja nimele. Hageja ei ole esitanud ühtegi kulu aluseks olevat dokumenti ega tõendit, et nimetatud kulud (pelletite, elektrienergia, telefoni ja seadme remondi kulud) oleksid tema poolt reaalselt kantud. Kohus on õigesti märkinud, et arved ja nõude loovutamise leping ei tõenda, et pelleteid kasutati Piiroja kinnistu hoonete kütmiseks. Seda ei tõenda ka Keskkonnaameti kiri ega välisõhu saastetasude deklaratsioonid. Ainuüksi asjaolu, et hagejal oli vaja kütta üürilepingu alusel tema kasutuses olevaid ruume (kontorihoone 86 m2, kaarhall 512 m2), sundis võlgnikku kui kinnistu omanikku deklareerima saastetasusid. Kuigi kostja II on seisukohal, et kõnealusel perioodil ei köetud võlgniku kasutuses olevaid kaarhalle üldse, võis saaste tekkida ka hakkepuiduga kütmisest. Üldteada asjaolu, et Eesti kliimas on vajadus kütta, alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas ruume siiski köeti ja kui köeti, siis millega ning kui suuri kulutusi selleks tehti. Arved ei ole väljastatud võlgniku nimele, ka nõude loovutamise lepingust ei tulene, et OÜ Taga-Suitsu talu oleks loovutanud nõude, mis tekkis võlgniku kohustuse täitmise tagajärjel. Hageja ei ole esitanud ühtegi arvet, lepingut ega muud tõendit selle kohta, et võlgnik omas lepingut elektrienergia ostmiseks, ega selle kohta, kui suur oli võlgniku tegelik elektrikulu ühes kuus nimetatud perioodil. Kohus ei saa poole enda koostatud dokumendi alusel teha kindlaks poole kantud kulusid, nende suurust ega võlgniku kohustust kulusid kanda. Ka telefonikulude kandmine on ebaõigesti loetud tõendatuks hageja koostatud tabeliga. Hageja ei ole esitanud mobiilside operaatoriga sõlmitud lepingut, mille alusel oleks võlgniku juhatuse liikmel õigus osta teenust, ega arveid, mille alusel oleks võlgnikul kohustus tasumiseks. Arvega ei ole tõendatud, et kütteseade asub võlgniku kasutuses olevas kaarhallis ning et kohustus teenuse eest tasuda lasub võlgnikul. Arve on väljastatud hageja nimele kütteseadme, mille nime ega asukohta pole nimetatud, puhastamiseks ja remontimiseks.
7.OÜ Foorum Puit (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb Nordveo OÜ apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõue tõendatud, eriti arvestades, et hageja on võlgnikuga seotud isik. Pankrotihaldur vaidleb vastu uute tõendite vastuvõtmisele, sest hagejal lubati maakohtus korduvalt esitada tõendeid.
8.Maaelu Edendamise Sihtasutus vaidleb Nordveo OÜ apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei saa hageja nõuda hakke, töötasu, autokompensatsiooni, tõstukiteenuse, remondi jm kulude eest hüvitist, sest hageja ei ole tõendanud teenuste ja asjade vajalikkust võlgnikule. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid, et hageja nimele esitatud arved oleksid seotud võlgniku kohustuste täitmisega, ühtegi kulu aluseks olevat tõendit ega tõendit, et kulud oleksid tema poolt kantud. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, et võlgniku endised juhatuse liikmed oleksid andnud hagejale nõusoleku või kiitnud heaks väidetava kulude kandmise (VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldus). Samuti ei ole tõendatud hageja tahe ajada võlgniku asja (VÕS § 1018 lg-s 2 sätestatud eeldus). Kõik tõendid tõendavad hageja enda asja ajamist – hageja nimele on väljastatud arved tema enda kohustuste täitmiseks. Kostja II vaidleb vastu täiendavate tõendite vastuvõtmisele, sest maakohus andis hagejale mitmel korral võimalusi täiendavate tõendite esitamiseks.
9.Nordveo OÜ vaidleb sarnastel põhjendustel vastu nii pankrotihalduri kui ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastuapellatsioonkaebusele, jäädes oma apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Nordveo OÜ leiab, et vastuapellatsioonkaebused tuleks jätta menetlusse võtmata. Vastuapellatsioonkaebustel puudub alus. Pankrotihalduril ei ole luba kohtukulude kandmiseks uutes kohtumenetlustes võlgniku arvelt ja haldur peaks kandma kulud isiklikult. Kostja II vastuapellatsioonile ei ole lisatud volitust ega esindaja haridust tõendavat dokumenti. Vastuväidete kohaselt ei ole vastuapellandid täitnud pankrotimenetluses hoolsuskohustust ja nende vastuväited on paljasõnalised. Pankrotihaldur ei valitsenud pankrotivara ega kaitsnud kõigi võlausaldajate ning võlgniku õigusi ja huve, vaid ainult kostja II huve. Kostjal II suurima võlausaldaja ja toimkonnana (toimkonnas on kostja II esindajad) oli mh kohustus hallata kinnisvara. Kostja II oma ülesandeid ei täitnud, kinnistul kordagi ei käinud. Kõik osapooled olid teadlikud, et hageja hoolitses kinnisvara eest ja sellega kaasnesid kulud. Vastuapellandid ei ole väitnud, et kinnistu korrashoid ei olnud võlgniku huvides. Vastasel juhul saanuks ajutine haldur kuue kuu (2019. a september – 2020. a jaanuar) vältel kulud ära hoida. Sel ajal tegutses hageja sisuliselt halduri teadmisel ja loal. Haldur käis vara üle vaatamas ja nägi, et hageja oli töid teostanud, sest kinnisvara oli hooldatud ja korras. Haldur tegi kostjale II ettepaneku haldust kompenseerida, kuid kostja II lükkas selle 2020. a jaanuaris tagasi. Toimkond ja pankrotihaldur ei teinud pankrotimenetluse ajal kulutusi vara haldamiseks. Hagejale on pandud ülemäära suur tõendamiskoormis. Haldur ei selgitanud 2019. aastal Liivi Kroonbergile, et tõendamiskoormis pankrotimenetluses väljub tavapärasest teenuse osutamise tõendamiskoormisest. Kinnistul oli elekter. Hageja kaarhallil on eraldi arvesti. Võlgnevus Keskkonnateenustele puudub, millest nähtub, et prügiveo kulu eest on hoolt kantud. Juriidilised isikud on kohustatud jäätmeid majandama. Hageja ei saa tõendada, et ei ole sinna konteinerisse oma prügi pannud. Prügiarved olid ka võlgniku nimele. Ajutise halduri aruandes on hageja kahjunõude kohta kirjas, et ettevõte on seisnud üle aasta ja täpne kahju on väljaselgitamisel. Hetkel hoolitseb selle eest, et seadmed oleksid konserveeritud, külmumist ei oleks, lumelükkamised talvel jne, hageja, kes oma kulud kokku arvestab siis, kui kostjaga II kohtus selleks aeg kätte jõuab.
Kompromissina näeb hageja võimalust, et vastuapellandid esitavad omapoolsed pakkumised seoses võlgniku vara haldamisega ehk milliseid kulusid nägid vara säilitamiseks ette toimkond ja haldur. Kui pakkumised puuduvad, siis puudub vastuapellantidel vastuväite esitamise õigus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu otsust, millega jäeti tähelepanuta pankrotihaldur Sirje Taela 16.06.2021 vastuväide hageja võlgnevuse kohta (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Seega nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, tunnustas Nordveo OÜ nõuet Foorum Puit OÜ pankrotimenetluses summas 22 027,68 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 6). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab Nordveo OÜ hagi nõude tunnustamiseks Foorum Puit OÜ pankrotimenetluses täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud Nordveo OÜ kanda. Lisaks täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi seoses maakohtu poolt Nordveo OÜ poolt 02.08.2021 esitatud tõendite tähelepanuta jätmisega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Nordveo OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Foorum Puit OÜ pankrotihaldur Sirje Taela ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastuapellatsioonkaebused tuleb rahuldada.
12.Maakohus jättis 25.06.2021 määrusega (II kd, tl 117) tähelepanuta hageja alates 06.05.2021 esitatud tõendid, mis ei ole esitatud seoses kütmise eest esitatud nõudega, samuti hageja taotluse paikvaatluse korraldamiseks. Kuivõrd maakohus on otsuse tegemisel arvestanud osaliselt hageja esitatud tõendeid (II kd, tl 98-102), siis sellest järelduvalt jättis maakohus tähelepanuta Peeter Kroonbergi ja Sirje Taela e-kirjavahetuse ja foto (II kd, tl 93-97), Mart Sikuti ja Peeter Kroonbergi e-kirjavahetuse ja viiviseraporti (II kd, tl 103-104), samuti video (II kd, tl 83). Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohtu poolt tähelepanuta jäetud tõendid, samuti paikvaatluse korraldamise järgselt koostatav akt, ei tõenda hageja poolt kulutuste tegemist kostja I kasuks perioodil 2018-2019, jättis maakohus nimetatud tõendid põhjendatult tähelepanuta. Maakohtu 06.05.2021 istungi protokollist (II kd, tl 78-82) nähtuvalt maakohus eelmenetlust ei lõpetanud ning määras jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses. Eelmärgitud 25.06.2021 määrusega kohustas maakohus TsMS § 403 lg 1 alusel menetlusosalisi esitama kokkuvõtvad seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 02.08.2021. Kuigi maakohus ei märkinud 25.06.2021 määruse resolutsioonis, et menetlusosalistel on õigus esitada hiljemalt 02.08.2021 ka tõendeid, tuleneb tõendite esitamise õigus nii TsMS § 403 lg-st 1 kui § 330 lg-st 1. Maakohus ei ole põhjendanud TsMS § 331 lg 1 kohaldamata jätmist. Seetõttu ei ole õige maakohtu otsuses esitatud põhjendus, et hageja 02.08.2021 esitatud tõendid ei ole tähtaegselt esitatud ning need tuleb jätta sel põhjusel tähelepanuta. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas 02.08.2021 samad tõendid (vt II kd, tl 124-127), millised ta esitas 01.06.2021 ning millised võttis maakohus 25.06.2021 määrusega asja materjalide juurde. Samuti ei arvestanud maakohus 25.06.2021 määruses hageja esitatud
videoga. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist asjakohaste tõenditega TsMS § 238 lg 1 tähenduses ning nimetatud tõendid tuleb sel põhjusel jätta tähelepanuta. Selles osas muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes kohtuotsuse resolutsiooni p 3 muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21). Seega ei ole põhjendatud hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited, et maakohus jättis alusetult tema 01.06.2021 ja 02.08.2021 esitatud tõendid tähelepanuta.
13.Hagiavalduse kohaselt palus hageja tunnustada tema nõuet 133 121,63 euro ulatuses kostja I pankrotimenetluses. 06.07.2020 esitatud hagiavalduses tugines hageja tema ja kostja I vahel sõlmitud lepingule, mille kohaselt ta kandis kostja I tavapärasest majandamisest tulenevad kulutused Piiroja kinnistule. 29.09.2020 ja 03.02.2021 esitatud hagiavalduse täpsustustes tugines hageja käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude käsundita asjaajamisest (VÕS § 1018 jj) tuleneva nõudena. Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et kui nõuet ei ole võimalik rahuldada käsundita asjaajamise sätete järgi, siis tuleb kontrollida nõude rahuldamise võimalikkust lepingu või alusetu rikastumise sätete järgi. VÕS § 1018 lg-s 1 toodud käsundita asjaajamise definitsioonist nähtuvalt peab asjaajaja olema teinud midagi teise isiku (soodustatu) heaks, mis on üheks eelduseks nõude esitamiseks VÕS § 1023 lg 1 järgi. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustusest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist või käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Hageja seisukohtadest nähtuvalt on ta kandnud kostja I eest aastatel 2018-2019 kulutusi kokku 133 121,63 euro ulatuses. Seega tuli hagejal nõude maksmapanekuks tõendada, et ta on nõutud ulatuses kulud kandnud. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastuapellatsioonkaebustes esitatud seisukohaga, et hageja ei ole kulutuste kandmist tõendanud ning seetõttu on maakohtu poolt hageja nõude osaline rahuldamine põhjendamatu. Vastavalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisele tõendamisreeglile peab hageja tõendama TsMS § 229 lg-s 2 ettenähtud tõendi liikidega neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtuotsuse põhjendavas osas peab kohus kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga märkima tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Maakohus ei ole hagi osalisel rahuldamisel eelnimetatud seaduses sätestatud nõuetega arvestanud. Lisaks eelnevale on vaidluse lahendamisel olulised veel järgmised asjaolud. Hageja seaduslik esindaja Liivi Kroonberg on kostja I seadusliku esindaja Peeter Kroonbergi abikaasa ning nende poeg Priit Kroonberg on kostja I osanik (I kd, tl 125). Taga-Suitsu Talu OÜ seaduslik esindaja on Liina Kroonberg, kes on hageja ja kostja I seadusliku esindaja Peeter Kroonbergi tütar. Seega on Liivi Kroonberg ja Liina Kroonberg Peeter Kroonbergi lähikondsed PankrS § 117 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja üürib kostjale I kuuluvalt Piiroja kinnistul (millele on ta teinud hagiavalduse kohaselt kulutusi) kontoriruume ja remondihalli, mille kasutamise eest on ta vastavalt lepingule (I kd, tl 127) kohustatud tasuma üüri ja kõrvalkulusid ning teostama hooldus- ja jooksvat remonti. Hageja on raamatupidamiskohuslane ning vastavalt RPS § 4 p-des 2, 3 ja 5 on ta kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal
koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites ning säilitama raamatupidamise dokumente. Maakohus on 04.09.2020 määruses (I kd, tl 94) ja 30.11.2020 kirjas (I kd, tl 186) hagejale tõendamiskoormist selgitanud. Samuti on kostjate esindajad oma vastustes selgitanud hageja kohustust oma nõuet tõendada. Vaatamata sellele on hageja seisukohal (II kd, tl 3), et kostjatel puudub õigus nõuda hageja raamatupidamist ja selles sisalduvaid dokumente. Hageja seisukohtade kohaselt tegi ta kostja I ettevõttele tavapärasest majandamisest tulenevaid kulutusi 2018 ja 2019 aastal. Samas on Tartu Maakohtu 10.12.2019 määruses, millega kuulutati välja Foorum Puit OÜ (kostja I) pankrot, tuvastatud, et võlgniku ettevõte ei tegelenud oma põhilise tootmistegevusega juba alates 2018. a veebruarist (I kd, tl 120 pöördel). Foorum Puit OÜ juhatuse liikme 16.10.2019 vastuses ajutisele pankrotihaldurile (II kd, tl 25 pöördel), on Peeter Kroonberg kinnitanud, et ettevõttes puudub aktiivne tegevus metsanduse tegevusalal juba teist aastat. 25.03.2021 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-20-9783 (II kd, tl 63 pöördel) on Peeter Kroonberg kinnitanud, et võlgniku ettevõttes 2018. a tööd sisuliselt enam ei tehtud. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks oli tal vaja teha selliseid ulatuslikke kulutusi (133 121,63 eurot) Foorum Puit OÜ kasuks olukorras, kus ettevõtte majandustegevus oli sisuliselt seiskunud. 06.07.2020 hagiavalduses (I kd, tl 4) on hageja kinnitanud, et kinnisvara eest hoolitsemine toimus pankrotitoimkonna eestvedamisel (pankrot kuulutati välja 10.12.2019). Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et vastavalt TsMS § 328 lg-le 1 peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed.
14.Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet 22 027,68 euro ulatuses (sh kulutused hoonete kütmisele 1991,84 eurot, kulutused elektri eest tasumisele 18 936 eurot, kulutused telefoni eest tasumisele 834,53 eurot, kulutused prügi äraveo eest tasumisele 145,31 eurot ja kulutused kütteseadme kontrolli ja puhastusele 120 eurot). Lisaks käesoleva otsuse p-s 13 esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu seisukoht, et kostja I hoonete kütmine on tõendatud ning hagejal on õigus nõuda võlgnikult pelletite eest VÕS § 1023 lg 1 alusel 1991,84 eurot, on vastuoluline ja tõendamata. Hagiavaldusest nähtuvalt ostis hageja Tartu Graanul AS-st 09.12.2019 ja 16.10.2019 arvete alusel pelleteid kokku summas 358,34 eurot (I kd, tl 54-55) ning Taga-Suitsu Talu OÜ ostis Ebavere Graanul OÜ-lt 28.09.2018 arve alusel pelleteid 1633,50 euro eest. Maakohus leidis esmalt õigesti, et nimetatud arvetelt ega muudest tõenditest ei nähtu, et nimetatud arvete alusel ostetud pelleteid kasutati võlgniku hoonete kütmiseks. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, et ta on pelletite eest 1991,84 eurot tasunud, st kandnud kulutusi, mis on VÕS § 1023 lg 1 kohaldamise eelduseks. Kuna hageja on enda kasutuses olevad kontoriruume kütnud, siis on loomulik, et Keskkonnaametile on saastetasusid deklareeritud. Eelnevast ei saa aga kindlasti järeldada, et hageja on kütnud kostja I hooneid ja kandnud selleks kulutusi 1991,84 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja võlgniku eest elektriarved tasunud ning seetõttu tuleb tunnustada hageja nõuet kokku 18 936 euro ulatuses. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud elektri arvete tasumist ning seetõttu ei ole maakohtu vastupidine järeldus õige. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlesid nii pankrotihaldur kui kostja II hageja nõudele (sh elektriarvete tasumisele) vastu tõendamatuse tõttu ning lisaks on pankrotihaldur 06.05.2021 kohtuistungil (II kd, tl 81) kinnitanud, et ta ei ole elektriarveid näinudki. Seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole hageja poolt võlgniku eest elektri eest tasumist vaidlustanud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on analoogselt elektriarvete tasumisega hagejal õigus nõuda ka telefoni eest tasutud summade hüvitamist kokku 834,53 euro ulatuses.
Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi hageja poolt koostatud tabelid (I kd, tl 62-63) ei tõenda hageja poolt kulutuste kandmist ning seetõttu on maakohtu otsus ka selles osas ebaõige. Maakohtu poolt viidatud hageja ja AS Eesti Keskkonnateenused kirjavahetusega (I kd, tl 3553) ei ole tõendatud hageja poolt võlgniku eest prügi äraveo arvete tasumine. Hagejale esitatud arved ei tõenda nende tasumist ning maakohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Hagejale on maakohtu menetluses tõendamiskoormist selgitatud ning kui hageja ei soovinud kulutuste kandmist tõendada, puudub alus ka nimetatud nõude rahuldamiseks. Sarnaselt eelmärgitud kuluartiklitele tunnustas maakohus hageja nõuet 120 euro ulatuses (s.o kütteseadme kontroll ja puhastus) üksnes hagejale esitatud arve alusel. Kuna hageja ei ole tõendanud arve tasumist ega seda, kelle kasutuses olevates ruumides on kütteseadet kontrollitud ja puhastatud, tuleb ka nimetatud osas jätta hageja nõue tunnustamata.
15.Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning tunnustamata hageja nõude 110 093,95 euro ulatuses, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas otsuses. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud enda koostatud tabelites märgitud hakkepuidu (2018. a 22 011,50 euro ja 2019. a 21 996 euro väärtuses) kuulumist hagejale, samuti selle kogust, hinda ning selles koguses hakkepuidu kütmist võlgniku katlamajas. Kuivõrd hageja kasutas üürilepingu alusel võlgnikule kuuluvaid ruume, milliseid köeti samast katlamajast, siis on loomulik, et saastetasusid deklareeriti Keskkonnaametis. Samas pankrotihalduri poolt 2019. a IV kvartali ja 2020. a I kvartali eest saastetasude deklareerimine Keskkonnaametis ei tõenda hageja poolt kulutuste kandmist kokku summas 44 007,50 euro ulatuses. Hageja koostatud tabeli (I kd, tl 62-63) järgi on ta maksnud töötasu ja autokompensatsiooni Liina Kroonbergile (dokumentide ettevalmistamine jm juriidiline töö) ja Kalle Rajale (võlgniku kinnisvara hooldamine) 2018. a kokku 13 575 eurot ja 2019. a kokku 22 602 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud nimetatud kulutuste kandmist võlgniku huvides. Kuna nii Liina Kroonbergi kui Kalle Raja eest on hageja esitanud TSD deklaratsioonid (I kd, tl 80-85) ning hageja kasutas üürilepingu alusel enda töö tegemiseks võlgniku ruume, siis eelduslikult on hageja maksnud nimetatud isikutele töötasu hagejale tehtud töö eest. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Taga-Suitsu Talu OÜ-ga rendilepingu tõstuki Manitoa rendiks ning enda koostatud tabeli (tl 62-63) järgi on ta tasunud renti kokku 26 200 eurot (2018. a 13100 eurot ja 2019. a 13100 eurot). Samas ei ole hageja tõendanud, et tõstukit kasutati just võlgniku huvides seoses kütmisega ja lume lükkamiseks. Maakohus on õigesti arvestanud ka seda, et võlgniku seadusliku esindaja Peeter Kroonbergi kinnituse kohaselt 2018. a ja 2019. a majandustegevust sisuliselt ei toimunud. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude tunnustada tehtud kulusid remondi ja muude kulutuste eest (vt I kd, tl 62-63 oleva tabeli viimased kaks veergu). Nimetatud kulude tõendamiseks hagiavaldusele lisatud arved on esitatud maksmiseks hagejale, kuid tõendamata on nende kulutuste tegemine võlgnikule. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas hagi rahuldada. Kuna hageja ei ole tõendanud võlgniku kasuks tehtud kulutusi, siis ei ole võimalik hagi rahuldada ka apellatsioonkaebuses märgitud alternatiivsetel alustel, s.o lepingust või alusetust rikastumisest tuleneval alusel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti kohaldanud PankrS § 93 lg-t 1 ja §-i 107 ning põhjendatult keeldunud hageja viivisenõuet menetlusse võtmast.
16.Ringkonnakohus rahuldas vastuapellatsioonkaebused hagi osalise rahuldamise osas ning jättis hageja nõude täies ulatuses rahuldamata. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Seoses vastuapellatsioonkaebuste rahuldamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi pärast kohtuotsuse jõustumist.
17.Hageja on apellatsioonkaebusele lisanud on tema poolt varasemalt esitatud hagiavaldused ning 01.06.2021 ja 02.08.2021 seisukohad. Nimetatud tõendid on asja materjalide juures ning ringkonnakohus jätab need tõendid TsMS § 652 lg 4 alusel asja juurde võtmata. Vastuapellatsioonkaebuste vastustele on hageja lisanud võlgniku 10.12.2021 võlausaldajate üldkoosoleku protokolli, ajutise halduri ettekande, artikli koopia „Estonian Cell jätkab tootmist vaatamata valulikult kõrgele elektrihinnale“ ning pankrotihaldur Sirje Taela vastuse Peeter Kroonbergile. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud vastuapellatsioonkaebuse vastustele lisatud tõendid ei ole asjakohased TsMS § 238 lg 1 tähenduses ning need tuleb jätta TsMS § 652 lg 4 alusel asja juurde võtmata. 04.02.2022 menetlusdokumendile on hageja lisanud Foorum Puit (pankrotis) 10.12.2021 võlausaldajate üldkoosoleku protokolli ning ajutise halduri Sirje Taela tasu taotluse. Nimetatud tõendid ei ole asjakohased TsMS § 238 lg 1 tähenduses ning ringkonnakohus jätab need TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.