X hagi Osaühingu S.A.CITO ning pankrotihaldur Magnus Brauni vastu avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus ja 4. veebruari 2021. a määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Y Kostja Osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Kostja pankrotihaldur Magnus Braun, esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Saluste
Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus muutmata. Jätta Harju Maakohtu 4. veebruari 2021. a määrus muutmata. Jätta X määruskaebused rahuldamata. Määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (TsMS § 427). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-19-19326 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Osaühingu S.A.CITO (kostja I) ning pankrotihaldur Magnus Brauni (kostja II, pankrotihaldur) vastu 1⁄2 mõttelise osa korteriomandi asukohaga Vikerlase 15-105 (korteriomand), Tallinn, avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus: -
tunnistada enampakkumine 1⁄2 osa korteriomandi avalikul enampakkumisel müügi kohta kehtetuks;
-
nõuda kostjalt I hageja kasuks välja 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist;
-
seada kinnistusraamatusse keelumärge hageja kasuks 1⁄2 mõttelise osa korteriomandi käsutamise keelamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt suri 12. juunil 2019 hageja isa Q (võlgnik). Hageja seaduslik esindaja pöördus notar Kirsti Laidvee poole avaldusega poja, s.o hageja poolt pärandi vastuvõtmiseks. 30. septembril 2019 väljastas notar hagejale pärimistunnistuse. Surma hetkel oli võlgniku (pärandaja) omandis 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist Vikerlase 15-105 (korteriomand) Tallinnas. 26. septembril 2019 koostas kohtutäitur pärandvara nimekirja. Hageja võttis pärandi koos võlgadega vastu. Kostja II oli võlgniku pankrotihaldur. Kostja II ei teatanud hageja esindajale pankrotimenetluse käigust ja ignoreeris hageja esindaja nõuet pankrotimenetluse peatamise kohta. Pankrotimenetluse peatamise vajadust põhjendas hageja sellega, et kuna ta on alaealine, siis vajas hageja seaduslik esindaja aega kohtu ja eestkosteasutuse abiga võlgniku vara ja võlgadega seonduva lahendamiseks. 2. detsembril 2019 teatas kostja II hageja seaduslikule esindajale, et hageja pärandvara, mille hulka kuulub 1⁄2 mõttelist osa vaidlusalusest korteriomandist, müüdi enampakkumisel kostjale I. Hageja esindaja nõudis kostjalt II korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa võõrandamist tõendava dokumendi esitamist, kuid kostja II ei esitanud seda. Kostja II ei teavitanud hageja esindajat avaliku enampakkumise toimumisest, mistõttu ta tegi hagejale võimatuks enampakkumisel osalemise ning hageja huvide kaitsmise.
3.19. mai 2020. a määrusega kohustas maakohus hagejat andma kostja I menetluskulude katteks tagatise 1500 eurot. Harju Maakohtu 19. mai 2020 määrus jõustus 17. augustil 2020, kui Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse tagatise andmiseks kohustamise kohta muutmata.
9.septembri 2020 määrusega jättis Harju Maakohus hagi kostja I vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, sest hageja ei andnud maakohtu määratud ajaks kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatist.
Hageja esitas maakohtu 9. septembri 2020. a määruse peale määruskaebuse.
2-19-19326
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ning tühistas maakohtu hagi läbi vaatamata jätmise määruse. Ringkonnakohus kohustas maakohut andma hagejale uue tähtaja tagatise tasumiseks.
7.Harju Maakohus määras 8. detsembri 2020. a määrusega hagejale uue tähtaja tagatise tasumiseks, kohustades hagejat tasuma tagatise 1500 eurot 10 päeva jooksul määruse jõustumisest.
Hageja maakohtu antud tähtaja jooksul tagatist ei tasunud.
MAAKOHTU MÄÄRUSED JA PÕHJENDUSED
9.Harju Maakohus jättis 8. jaanuari 2021. a määrusega hagi kostja I vastu läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p-i 12 alusel, kuna hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda ning määras, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel pärast asjas menetlust lõpetava määruse jõustumist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohustas maakohus 8. detsembri 2020. a määrusega hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 1500 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. 8. detsembri 2020. a määrus jõustus selle tegemise päeval, s.o 8. detsembril 2020. Hageja maakohtu määratud tähtajaks tagatist ei tasunud. Maakohus hoiatas 8. detsembri 2020. a määruses hagejat, et tagatise tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata.
10.Harju Maakohus jättis 4. veebruari 2021. a määrusega hagi kostja II vastu läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel. Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda ning määras, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel pärast asjas menetlust lõpetava määruse jõustumist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt heitis hageja kostjale II ette, et kostja II ei teavitanud hageja seaduslikku esindajat pankrotimenetluse käigust ning eiras hageja esindaja nõuet pankrotimenetluse peatamiseks kuni hageja esindaja lahendab võlgniku vara ja võlgade edasise saatuse. Selle etteheite kohta leidis maakohus, et pankrotiseaduse (PankrS) § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotimenetlust peatada, mistõttu ei saanud kostja II seda ka teha. Teise etteheite kohta, et hageja esindajat ei teavitatud pankrotimenetluse käigust ning enampakkumisest, leidis maakohus, et pankrotihaldur ei rikkunud hagejale teabe andmise kohustust. Kostja pakkus hagejale võimalust vara omandamiseks ning andis selleks juhiseid ajavahemikul 04.11.2019–06.11.2019. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kostja II ei tegutse enam võlgniku pankrotihaldurina, pankrotimenetlus on lõppenud ning seetõttu ei ole kostja II enam PankrS § 541 tähenduses kostjaks, kes oma ülesannetest tulenevalt osaleks poolena võlgniku asemel pankrotivaraga seotud vaidluses. Hageja õigusi ei ole rikutud ning lõppenud pankrotimenetluses vabastatud pankrotihalduri vastu hagi esitamine ei võimalda ka hüpoteetiliselt täita hagi esitamise eesmärki, milleks on 1⁄2 mõttelise osa vaidlusalusest korteriomandist üleandmine hagejale.
MÄÄRUSKAEBUSED
2-19-19326
11.Hageja esitas määruskaebused Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määruse peale ning
4.veebruari 2021. a määruse peale. Hageja palus: 1) 8. jaanuari 2021. a määruse tervikuna tühistada ning määrata hagejale uus tagatise tasumise tähtaeg; 2) 4. veebruari 2021. a määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.1.Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määruse osas leidis hageja, et on arusaamatu, kuidas maakohus tegi kindlaks, millal 8. detsembri 2020. a määrus jõustus, kui kaebaja ei ole kuni 7. veebruarini 2021 kätte saanud ühtegi määrust ega ühegi määruse kättesaamist kinnitanud (08.12.2020 määrus, 08.01.2021 määrus, 04.02.2021 määrus). Praeguses asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2020. a määruse p-s 9 on märgitud, et maakohtul tuleb määrata hagejale uus tähtaeg 1500 euro suuruse tagatise tasumiseks. Tähtaeg hakkab hageja hinnangul kulgema kohtumääruse kättesaamisest kaebaja poolt. Kaebaja ei saanud kohtumäärust kätte, seega ei teadnud ta, mil viisil ja milliseks tähtajaks ta peab tagatise tasuma. Maakohus ei ole kinnitanud, et 8. detsembri 2020. a määrus on hagejale kätte toimetatud. Maakohus rikkus 8. detsembri 2020. a määrusega ringkonnakohtu määruse juhist ning on seetõttu põhjendamatu ja tuleb tühistada.
11.2.Maakohtu 4. veebruari 2021. a määruse osas leidis hageja, et tema nõue kostja II vastu on tuvastushagi, mille rahuldamisest sõltuvad hageja ja kostja I võimalused esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue kostja II vastu. Hageja ei nõustu maakohtuga, et avaliku enampakkumise korraldamisel 1⁄2 mõttelise osa korteriomandi müümiseks ei rikutud hageja õigusi ning enampakkumine toimus kooskõlas seadusega. Võlgniku surma korral on pankrotihaldur võlgniku pärija esindajaks ning tegutseb võlgniku pärija nimel. Pankrotihaldur ei arvestanud menetluses võlgniku pärija huvidega. Hageja hinnangul ei tõenda hageja ja kostja kirjavahetus ajavahemikul 04.11.2019–06.11.2019, et hagejat teavitati enampakkumise toimumise ajast. Kostja teatas hagejale, et hageja seadusliku esindaja enampakkumisest osavõtmiseks on vajalik kohtu nõusolek. Kostja ei teatanud hagejale, et enampakkumine toimub 17. novembril 2019. Seega rikkus kostja enampakkumise korraldamisel PankrS ja täitemenetluse seadustiku (TMS) sätteid. Kuigi hageja ei olnud 1⁄2 mõttelise osa korteriomandi omanikuks, vaid sai võlgniku surma järel pärijaks, pidi kostja teatama enampakkumisest eestkosteasutusele ja küsima seisukohta enampakkumise kohta. Kostja ei teatanud enampakkumisest hageja seaduslikule esindajale, kes oleks saanud enampakkumisel osaleda. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab pankrotihaldur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ning enampakkumise akti, samuti otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ja muud seaduses sätestatud dokumendid. Kostja II ei ole seda teinud. TMS § 16 kohaselt pidi sissenõudja taotlema kohtult pärijale ajutise esindaja määramist pärast võlgniku surma. Kostja II ei ole seda teinud. Kostja II ei taganud hageja ja tema seadusliku esindaja õigusi täitemenetluses.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning küsis nendele kostjate seisukohad.
Kostjad palusid jätta hageja määruskaebused rahuldamata.
14.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-19-19326
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu 4. veebruari 2021. a määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Määruskaebused jäävad rahuldamata. Määruskaebuste menetlemisega seotud kulud jäävad hageja kanda. Ringkonnakohus vaatab mõlemad määruskaebused läbi ühiselt, kuna need on menetluslikult omavahel seotud.
16.Hageja hinnangul tuleb 8. jaanuari 2021. a määrus kostja I vastu hagi läbi vaatamata jätmise kohta tühistada, kuna hagejale ei ole 8. detsembri 2021. a määrust tagatise tasumise uue tähtaja määramise kohta kätte toimetatud. TsMS § 466 lg 1 kohaselt toimetatakse täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Sama sätte lg 3 kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (TsMS § 310 lg 1).
17.Praeguses asjas koostas maakohus 8. detsembril 2020 määruse, milles määras hagejale uue tähtaja tagatise andmiseks ning tegi määruse avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks 8. detsembril 2020. Kui kohus teeb menetlusosalist puudutavas asjas menetlustoiminguid ja otsustusi ning paneb need avalikku e-toimikusse dokumentidena üles, tuleb selle kohta menetlusosalisele teavitus tema poolt kohtule avaldatud e-posti aadressil. Toimikust nähtuvalt on maakohus edastanud hagejale määruse ka e-kirjaga. Kohus edastas 8. detsembril 2020 aadressil XXX e-kirja määruse tegemise kohta, ning kirjale on lisatud manusena 8. detsembri 2020. a määrus. Samalt e-posti aadressilt on hageja esitanud ka määruskaebused maakohtu 8. jaanuari 2021. a ja 4. veebruari 2021. a määruste peale. Eelneva põhjal järeldab ringkonnakohus, et maakohus on hagejat hageja poolt kohtule avaldatud elektronposti aadressil tagatise andmise uue tähtaja määramise määrusest elektrooniliselt teavitanud ning seega TsMS §-dest 466 ja 310 tuleneva menetlusdokumendist teavitamise kohustuse täitnud. Kokkuvõttes puudub alus maakohtu 8. jaanuari 2021. a määruse tühistamiseks.
18.Seoses maakohtu 4. veebruari 2021. a määrusega, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata kostja II vastu, selgitab ringkonnakohus järgmist. TsMS § 207 lg 1 kohaselt võivad mitu isikut esitada ühise hagi ja hagi võib esitada ühiselt mitme kostja vastu, kui: 1) menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus; 2) mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest; 3) menetluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või -kostjate suhtes. Õiguskirjanduses on selgitatud, et menetluslikel põhjustel vältimatute kaasosalistega on tegemist juhul, kui neist ühe kohta tehtud lahendi õigusjõud laieneb kõigile teistele. Õigusjõu laienemine on omane kujundusõiguse kohta tehtud otsustele, millega õigussuhet muudetakse või see tühistatakse. Täitemenetluses enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaasnevad õiguslikud tagajärjed korraga mitmele isikule: võlgnikule, sissenõudjale, ostjale ja kohtutäiturile. Seetõttu peavad kõik need isikud osalema
2-19-19326 enampakkumise kehtetuks tunnistamise asjas kostjatena (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 207 lg 3 kommentaarid, lk 1102–1103, p 3.4.1.2. alapunktid a) ja c). Seda seisukohta saab analoogia korras kohaldada ka pankrotimenetluses enampakkumise vaidlustamisele. Kostja I ja kostja II on TsMS § 207 lg-st 3 tulenevalt vältimatud kaaskostjad. Kostja I vastu hagi läbi vaatamata jätmise korral tuleb hagi jätta läbi vaatamata ka kostja II vastu. Hageja ei oleks saanud taotleda nõude rahuldamist kostja II vastu, kui maakohus oleks asjaoludest järeldanud ning teinud otsuse, et hagi tuleb kostja I vastu rahuldamata jätta, kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamine ning vaidlusaluse korteriomandi hagejale tagastamine ei ole põhjendatud. Praegusel juhul jättis maakohus hagi kostja I vastu läbi vaatamata ning ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kuna kostja I ja kostja II on menetluslikult vältimatud kaaskostjad, ei saa hagi kostja II vastu sellises olukorras enam läbi vaadata. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu 4. veebruari 2021. a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
19.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on õigesti selgitanud, et pankrotihaldur ei pidanud Q surma järel pankrotimenetlust peatama. Kohtupraktikas on selgitatud, et võlgniku surma korral ei ole pankrotiseaduse mõttega kooskõlas pankrotimenetluse lõpetamine ning pankrotihalduri käsutuses oleva raha üleandmine pankrotivõlgniku pärijatele (Riigikohtu 21. novembri 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-07, p 10).
19.1.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejal puudus õigus esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Kohtupraktikas on selgitatud, et pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda TMS § 223 alusel. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale või Justiitsministeeriumile (Riigikohtu 25. aprilli 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12, p 18). Olenemata sellest, kas ja kuidas pankrotihaldur hagejat enampakkumisest teavitas, ei saanud hageja pöörduda hagiga kohtusse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
20.TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel. Maakohus jättis 8. jaanuari 2021. a määrusega hagi kostja I vastu läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p-s 12 sätestatud alusel. Seega ei saa selle määruse tühistamata jätmise osas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohtu määrus on vaidlustatav maakohtu 4. veebruari 2021. a määruse tühistamata jätmise osas (määruse resolutsiooni p 2).
21.Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuste menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 kohaselt ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.