X hagi OÜ S.A.Cito, pankrotihaldur Magnus Braun vastu avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatama jätmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress: xxx xx-xx, xxx) Hageja seaduslik esindaja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress: xxx xx-xx, xxx, e-post: XXX) Kostja I: OÜ S.A.Cito (registrikood 10797175, aadress: Oja 13, Aseri vald, Ida-Virumaa) Kostja I lepinguline esindaja: v/adv Rait Sarjas (e-post: [email protected]) Kostja II: pankrotihaldur Magnus Braun (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata X hagi pankrotihaldur Magnus Braun (kostja II) vastu avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes.
2.Jätta kostja II menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesolevas asjast tehtud kohtumääruse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
3.Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Hagi asjaolud ja nõue
1.Harju Maakohtu menetluses on Xi, keda esindab seaduslik esindaja Y hagi OÜ S.A.Cito (kostja I) ja pankrotihaldur Magnus Braun (kostja II) vastu avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes.
2.09.09.2020 määrusega jättis kohus kostja I suhtes hagi läbivaatamata.
3.Hagi asjaolude kohaselt 12.06.2019 suri hageja seadusliku esindaja abikaasa Q. Abikaasadel on ühine laps X (hageja). Hageja esindaja pöördus notar Kirsti Laidvee poole avaldusega poja, so hageja poolt pärandi vastuvõtmiseks. 30.09.2019 notar väljastas hagejale pärimistunnistuse. Surma hetkel oli pärandaja omandis 1⁄2 mõtteline osa korteriomandist Vikerlase 15-105 Tallinnas, ja samuti võlad. 26.09.2019 kohtutäitur koostas pärandvara nimekirja. Hageja võttis pärandi vastu koos võlgadega.
4.Võlgniku Q suhtes toimus pankrotimenetlus kostja II juhtimisel. Kostja II ei teavitanud hageja esindajat pankrotimenetluse käigust ja ignoreeris hageja esindaja nõuet pankrotimenetluse peatamise kohta. Pankrotimenetluse peatamise vajadust põhjendab hageja asjaoluga, et kuna pärandi võttis vastu alaealine hageja, pidi hageja esindaja kohtu ja eestkosteasutuse kaudu lahendama võlgniku vara ja võlgade edasise saatuse, ning hageja seaduslik esindaja pidi kandma kulusid hageja poolt vastu võetud pärandiga.
5.02.12.2019 kostja II teatas hageja esindajale, et hageja pärandvara – 1⁄2 mõtteline osa korteriomandist Vikerlase tn 15-105 Tallinnas müüdi enampakkumisel kostjale I. Hageja esindaja nõudis kostjalt II dokumendi esitamist, mis tõendaks 1⁄2 osa korteriomandi võõrandamist, kostja II keeldus seda tegemast.
6.Hageja esindaja 06.12.2019 tegi väljavõtte kinnistusraamatust, millest nähtub, et avaldus registrisse 1⁄2 korteriomandi võõrandamiseks on esitatud 28.11.2019 ja alates 09.12.2019 on 1⁄2 korteriomandi Vikerlase tn 15-105 omanikuks kostja I. Kostja II ei teavitanud hageja esindajat, et toimub avalik enampakkumine, millega tegi võimatuks enampakkumisel osalemise ja seeläbi kaitsta alaealise hageja huve.
7.Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada kehtetuks avalikul enampakkumisel läbiviidud kinnisasja müük - 1⁄2 osa korteriomandist Vikerlase tn 15-105 Tallinnas. Samuti palub hageja välja nõuda kostjalt I hageja kasuks 1⁄2 korteriomandist Vikerlase 15-105 Tallinnas, pannes hageja kanda kohustused pärandaja võlgade ees, mis olid kindlaks tehtud võlgniku pankrotimenetluses.
Kostja II vastus
8.24.09.2020 esitatud vastuses on kostja II seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja väited on ebaõiged ja ekslikud ning vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga. Kohtu põhjendused ja järeldused
9.Kohus tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning kostja II vastusega, leiab, et esinevad TsMS § 423 lg 2 p 1 ja p 2 loetletud alused, millistel juhtudel tuleb käesolevas asjas Xi esitatud hagi kostja II vastu jätta läbi vaatamata.
10.TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Samuti võib kohus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kirjeldatud juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 425 lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus leiab, et puudub vajadus hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi pidamiseks. Tulenevalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.
11.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. Seega peab hagi rahuldamise eelduseks olema hageja tsiviilõiguste rikkumine ning isik peab tõendama, et tema õigusi on rikutud.
12.Hageja palub tunnistada kehtetuks avalikul enampakkumisel läbiviidud kinnisasja müük - 1⁄2 osa korteriomandist Vikerlase tn 15-105 Tallinnas.
13.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: -
27.02.2018 kuulutas kohus välja võlgniku Q ́i pankroti; 12.06.2019 suri võlgnik Q (pankrotis); 26.09.2019 pärandvara nimekirjas on mh 1/2 kaasomandi osa korteromandist aadressil Harju maakond, Tallinn, Vikerlase tn 15 korter nr 105 ning pärandaja kohustused; 30.09.2019 pärimistunnistuse alusel on võlgniku ainupärijaks hageja; Alates 09.12.2019 on 1⁄2 korteriomandi Vikerlase tn 15-105 omanikuks kostja I; 07.04.2020 lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja vabastas pankrotihalduri Magnus Braun`i tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses.
14.Hageja heidab kostjale II ette, et viimane ei teavitanud hageja esindajat pankrotimenetluse käigust ja eiras hageja esindaja nõuet pankrotimenetluse peatamiseks kuni hageja seaduslik esindaja lahendab võlgniku vara ja võlgade edasise saatuse.
15.Kohus märgib, et vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 27 lg-le 3 ei või pankrotiavalduse menetlemist peatada. Riigikohus on selgitanud, et PankrS §-s 27 reguleeritakse pankrotiavalduse läbivaatamisega seonduvat ja PankrS § 27 lg 3 mõte on
esmajoones tagada, et kohus ei peataks menetlust enne pankroti väljakuulutamise otsustamist (RKTKm 24.05.2005, 3-2-1-53-05 p 33). Seega on kostja II õigesti jätnud pankrotimenetlus peatamata, sest enne pankroti väljakuulutamise otsustamist pankrotimenetluse peatamiseks õiguslikku alust ei ole.
16.Alusetud on hageja süüdistused, et teda pole informeeritud pankrotimenetluse käigust. Asja materjalidest järeldub, et kostja II vastas hageja avaldusele 01.11.2019 järgmiselt: „Teie seisukohad ei ole kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga. Riigikohtu praktika [32-1-120-07] kohaselt ei lõpeta isiku surm pankrotimenetlust ega too kaasa ka kogu pankrotivara omandamist pärija või pärijate poolt. Seega ei saanud hr X kaasomandi osa omanikuks ega ole pärinud ka võlgu. Samuti ei pidanud ega pea mul kinnisasja müügiks olema hr X luba ning avalikust enampakkumisest puudub mul kohustus ka kedagi eraldi teavitada. Võin Teie pakkumise mõistagi võlausaldajatele esitada, kuid palun sellisel juhul konkreetset ettepanekut ehk mis summa, millise aja jooksul makstakse ning tõendeid suutlikkusest lubadusi ka täita. Arvestades tsiviilasjas xxx esinenud võimetust asja kompromissiga lõpetada (ja seda minu parimatele pingutustele ja kaasabile vaatamata) on mul hetkel keeruline Teie ettepanekut tõsiselt võtta.“
17.Seejärel avaldas Y (edaspidi AV) 04.11.2019 soovi halduriga kohtuda ning tegi e-kirjas ka ettepaneku vaidlusaluse kinnisasja osa omandamise tingimustest. Kostja II vastas AV-le samal päeval ehk 04.11.2019, palus AV-l endal pakkuda kohtumise aja ning viitas ka AV vajadusele taotleda kohtult tehingu tegemiseks luba. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.
18.Edasi nähtub toimikust, et 04.11.2019 vastab kostja II AV-le: „Ma olen paindlik. Pakkuge ise endale sobivaid aegu välja ning leppime kohtumise kokku. Palun aga arvestada, et kui soovite omandada kinnisasja hr Xle, siis vajate selleks kohtu luba ehk peate tegema avalduse kohtule, et soovite seda teha ning omandamise võimalikkus sõltub sellest, kas kohus nõusoleku annab. Kui soovite seda omandada endale, siis asjaolude segasuse tõttu peaksite samuti kohtult nõusoleku saama. Muidu seisan silmitsi olukorraga, kus hr X nõuab minult kahju hüvitamist kui ta kord täisealiseks saab (viimasel enampakkumisel oli kinnisasja hind ca 32000 eurot ning hr Xle saanuks tehingu lõpuleviimisel tasuda ca 13 000 eurot. Eeldame, et saan võlausaldajatelt nõusoleku müüa korter Teile 19 000 euroga. Sellisel juhul hr Xle suuremat tasuda võimalik ei ole ning vajaksin tema kinnitust, et talle selline olukord sobib ning ta minu vastu mingeid nõudeid ei esita. Mul puudub huvi hakata tulevikus kahjunõuetele vastu vaidlemisega tegeleda.“
19.Kostja II 04.11.2019 e-kirjale AV ei vastanud.
20.Eelnevast järeldab kohus, et kostja II ei ole rikkunud teabe andmise kohustust, mille rikkumist hageja talle oma nõuete faktilise alusena ette heidab. 04.11.2019 ekirjavahetus tõendab, et kostja II on AV-d pankrotimenetluse käigust ning toimuvatest enampakkumistest kursis hoidnud. Lisaks on kostja II pankrotimenetluse käigust kursis hoidnud ka hageja nõustajana esitlenud Tallinna Perekeskuse pereteenistuse sotsiaaltöötaja M’aga peetud telefonivestluste kaudu.
21.Vaidlusalune vara müüdi 17.11.2020 alanud enampakkumisel, mis vältas kuni 25.11.2020. Kostja II pakkus hagejale võimalusi vara omandamiseks ning andis selleks ka juhiseid ajavahemikul 04.11.2020-06.11.2020. Mistahes takistusi vara omandamiseks enampakkumise väliselt kostja II ei teinud vaid seadis kõigiti mõistlikud eeltingimused ning andis AV-le ka vara operatiivseks ning mõtestatud omandamiseks ka juhtnööre.
22.Kostjal II oli hageja vara omandamise soovi raske tõsiselt võtta seepärast, et ajal mil vaidlusalune vara veel AV omandis oli ehk ajal mil tsiviilasjas xxx menetleti kostja II poolt AV vastu PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasivõitmise hagi, pidas hageja AV-ga kompromissläbirääkimisi 28.06.2018 kuni 31.12.2018 ning tegi omaltpoolt kõik võimaliku, et asja ka saanuks kompromissiga lõpetada (vt 24.09.2020 vastuse lisa 2 ekirjad). Sarnaselt enampakkumiste vahelisel ajal peetud läbirääkimistega ei olnud AV (ega tema esindaja) ühel hetkel enam kontaktne. Kostja II meenutas AV esindajale veel 02.01.2019, et Tallinna Ringkonnakohus keeldus AV apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja kui vastav määrus jõustub, puudub võimalus asja kompromissiga lõpetada (vt 24.09.2020 vastuse lisa 3 e-kiri, Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2018 kohtumäärus). Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 18.01.2019 ning kompromissi ei sõlmitud kostjast II sõltumatutel põhjustel.
23.Kohus nõustub kostja II märgituga, et seisukoht sellest, et pärandi vastuvõtmisega saab pärija pankrotivara omanikuks ning võlausaldajad peaksid leidma muud moodused oma nõuete rahuldamiseks, on ebaõige ning vastuolus Riigikohtu seisukohtadega tsiviilasjas nr 3-2-1-120-07:
24.Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu seisukoht pankrotimenetluse lõpetamise kohta on ka sisuliselt ebaõige. Praktikas võib esineda näiteks juhtumeid, mil pankrotihalduril on võlgniku surma hetkeks jäänud pankrotimenetluses tegemata ainult väljamaksed võlausaldajatele, st tehtud on peaaegu kõik pankrotimenetluse toimingud. Sellistel juhtudel ei ole pankrotiseaduse mõttega kooskõlas pankrotimenetluse lõpetamine ning pankrotihalduri käsutuses oleva raha üleandmine pankrotivõlgniku pärijatele (punkt 10).
25.Kuid ka neil juhtudel, mil pankrotimenetluses ei ole jõutud väljamaksete tegemiseni, on kolleegiumi arvates pankrotimenetluse lõpetamise küsimuse otsustamiseks primaarne järgida pankrotimenetluse eesmärke. Pankrotimenetluse eesmärgid sätestab PankrS § 2, mille esimese lause kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel samas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub võlgniku varast pankrotivara. Pankrotiseaduse § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et füüsilisest isikust pankrotivõlgniku surm ei ole alus pankrotimenetluse lõpetamiseks, kui menetluse eesmärgid ei ole konkreetse pankrotimenetluse asjaolusid arvestades saavutatud (punkt 10).
26.Kolleegium märgib (punkt 12), et olukord on sarnane ka pankrotimenetlusest väljapoole jääva võlanõude korral isiku vastu, kes sureb ja kelle pärija ei ole teada või esinevad muud PärS § 111 lg 2 p-des 2-4 nimetatud asjaolud. Võlausaldajal oleks sel juhul õigus taotleda kohtult pärandvara hooldaja määramist (PärS § 110 lg 2 p 1, § 111 lg 1 ja lg
2, § 112). Hooldaja on muu hulgas kohustatud tasuma pärandvara arvel pärandaja võlad (PärS § 112 lg 3 p 4) ning hooldaja kohta on erialakirjanduses avaldatud arvamust, et ta tegutseb pärija(te) esindajana.
27.Vaidlus puudub, et 27.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx kuulutas kohus välja võlgniku Q ́i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks kostja II. Pankrotivõlgnikuks ei olnud alaealine hageja. Haldur ei ole teinud tehingut alaealise isiku varaga. Müüdud vara ei ole kunagi alaealisele hagejale kuulunud (sh pole tal olnud sellele õigust ning teda ei ole omanikuna ka kinnistusraamatusse kantud).
28.Hagi on esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 alusel. Samas sätestab PankrS § 136 lg 1, et pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui PankrS-st ei tulene teisiti. „pankrotivara müük“ eeltoodud kontekstis tähendab ainult ja üksnes pankrotivara müügi protsessi aga mitte korraldatavate enampakkumiste kehtetuks tunnistamise korda.
29.Seadusandja ei ole pankrotimenetluses enampakkumise kehtetuks tunnistamist TMS § 223 alusel ette näinud, sest pankrotimenetluse erisused välistavad TMS § 223 kohaldamise eeldused. Seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-39-12: Pankrotihaldur peab pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul.
30.Vaidlus puudub, et kostja II on Q pankrotimenetluses (tsiviilasi nr xxx) kohustustest vabastatud 07.04.2020 määrusega, millega kohus mh kinnitas halduri esitatud lõpparuande (vt 24.09.2020 vastuse lisa 5 – AT Teade). Lõpparuande kinnitamise määrus jõustus 27.04.2020 (vt 24.09.2020 vastuse lisa 6 – jõustamisteade). Kuivõrd pankrotihaldur Magnus Braun ei tegutse enam Q pankrotihaldurina ning pankrotimenetlus on lõppenud, ei eksisteeri kostjat II PankrS § 541 lg 1 tähenduses, kes oma ülesannetest tulenevalt osaleks poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.
31.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks nii TsMS § 423 lg 2 p 1 kui ka p 2 alusel (i) hageja õigusi ei ole ega ka ole saanud olla rikutud ning (ii) lõppenud pankrotimenetluses vabastatud endise pankrotihalduri vastu hagi esitamine ei võimalda ka hüpoteetiliselt täita hagi esitamise eesmärki, milleks on nõue 1⁄2 Vikerlase 15-105 korteri omandi üleandmine hagejale. Seda mh põhjusel, et kohustuste täitmisest vabastatud pankrotihalduril puuduvad sellise nõude täitmiseks vahendid ja võimalused. Tuvastatud asjaoludel hageja nõude rahuldamine ei ole põhjendatud ka kohustusi täitval ehk vabastamata pankrotihalduril. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Kohus jätab kostja II menetluskulud hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.