Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, Linnamäe tee 11 korteriühistul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on korteriühistu, kostja oli alates 01.07.2014 hageja juhatuse liige. Kostja kutsuti tagasi 16.01.2016 üldkoosolekul, kuid kostja jätkas sellele vaatamata juhatuse liikmena tegutsemist. Kostja oli kantud juhatuse liikmena registrikaardile kuni 17.01.2017. Kostja tekitas hagejale kahju sõlmides 22.04.2016 lepingu OÜ-ga Esfeko ja 19.08.2016 Roadler OÜ-ga parkla ehitamiseks. Parkla ei vastanud hageja vajadustele, ehitamiseks ei olnud kõigi ühistu liikmete nõusolekut, parkla ehitati linna maale, parkla ehitati ebakvaliteetselt. Kostja maksis töövõtjatele tööde eest hageja arvel 97 741 eurot. Kahju seoses lepingute sõlmimisega on 77 107 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 77 107 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 05.06.2014. Kostja kutsuti tagasi 25.11.2016. Hageja üldkoosolek kiitis parkla eelarve heaks 26.06.2016 koosolekul. Kahju ei ole tekkinud. Parkla oli hagejale vajalik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist seoses 22.04.2016 ja 19.08.2016 kostja esindajana tehtud tehingutega. Pooled vaidlevad, kas kostja oli tehingute tegemise ajal hageja juhatuse liige.
4.Kohtule on esitatud 05.06.2014 poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme leping (dtl 99-102). Nähtuvalt registriväljavõttest (dtl 16-23) oli kostja kantud hageja juhatuse liikmena registrisse perioodil 01.07.2014-17.01.2017. Hageja väitel kutsuti kostja juhatusest tagasi 16.01.2016 üldkoosoleku otsusega. Kohtule on esitatud kaks erineva sisuga 16.01.2016 üldkoosoleku protokolli (dtl 24-25 ja dtl 313-314).
5.Tulenevalt MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 21 lg 6 kirjutavad protokollile alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Mõlema protokolli kohaselt oli 16.01.2016 koosoleku juhataja VO ja protokollija AT. Protokoll (dtl 24-25) on allkirjastatud üksnes protokollija ning protokoll (dtl 313-314) üksnes koosoleku juhataja poolt. Mõlemas protokollis on märgitud sama päevakord, kuid protokolli (dtl 24-25) kohaselt otsustati valida uued juhatuse liikmed kõigile 5 juhatuse liikme kohale, protokolli (dtl 313314) kohaselt kostja jätkab juhatuses ning uusi juhtuse liikmeid valiti 3. Kohus tuvastab, et protokollid langevad kokku osas, et hääletamisele pandi otsus kostja juhatusest tagasi kutsumiseks. Samuti on mõlemas protokollis märgitud, et koosolekul osales 78 korteriühistu liiget ning kostja tagasikutsumise otsuse poolt anti 35 häält. Teistsuguseid andmeid hääletamistulemuste kohta ei nähtu ka hageja esitatud koosoleku juhataja käsikirjalistest märkmetest 16.01.2016 üldkoosoleku kohta (dtl 319-324, tõlge dtl 372-377), märkmete kohaselt kostja tagasikutsumise poolt on 35.
6.MTÜS § 22 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hageja põhikiri (dtl 307-312) ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet. Seega kui koosolekul osales 78 liiget, siis pidi otsuse vastu võtmiseks poolt hääletama vähemalt 40 liiget. Kohus tuvastab viidatud protokollide alusel, et 16.01.2016 otsust kostja juhatusest tagasi kutsumiseks vastu ei võetud.
7.Kohtule on esitatud ka 25.11.2016 üldkoosoleku protokoll (dtl 137-139; tõlge dtl 73-76), mille kohaselt on 25.11.2016 otsustatud tagasi kutsuda juhatus täies koosseisus. Kohus tuvastab nimetatud tõendi alusel, et kostja kutsuti juhatusest tagasi 25.11.2016. Seega oli kostja talle etteheidetavate tehingute tegemise ajal (22.04.2016 ja 19.08.2016) hageja juhatuse liige.
8.Tulenevalt KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 24 lg 1 ja MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 32 lg 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. VÕS (võlaõigusseadus) § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
9.Hageja heidab kostjale ette tehingute tegemist. Kohus tuvastab, et hageja ja Osaühing Esfeko sõlmisid 22.04.2016 töövõtulepingu (dtl 220-224) parkla ja mänguväljakualuse ehitamiseks Linnamäe tee 13 kinnistul (p 1.3), lepingu maksumuseks lepiti kokku 45 000 eurot, millele lisandub käibemaks 9 000 eurot (muudatuse dtl 224 p 2). Kohus tuvastab, et hageja ja Roadler OÜ sõlmisid 19.08.2016 töövõtulepingu (leping dtl 225-228, hinnapakkumine dtl 30-31) täiendavate teedeehituslike tööde tegemiseks seoses Linnamäe tee 13 parklaga, tööde eest kohustus hageja tasuma 43 675,03 eurot (koos käibemaksuga). Nähtuvalt lepingutest esindas hagejat nende sõlmimisel kostja. Vaidlus puudub, et hageja on töövõtjatele tööde eest tasunud (konto väljavõtted dtl 81, 144, 216).
10.Hageja väitis menetluses esialgselt, et kostja rikkus nimetatud tehingute tegemisega üldkoosoleku poolt kehtestatud piirangut, mille kohaselt ei oleks parkla ehitustööd tohtinud minna maksma rohkem kui 54 000 eurot. Nimetatud piirang kehtestati esialgse hagi kohaselt üldkoosoleku 16.07.2015 otsusega. 08.10.2020 menetlusdokumendis avaldas hageja, et soovib oma faktiväiteid parandada selliselt, et 16.07.2015 üldkoosolek parkla maksumust ei arutanud ning ehitamise maksumuse kohta otsus puudus. Kuivõrd esitatust arusaadavalt hageja ei heida kostjale ette üldkoosoleku poolt kehtestatud rahalise piirangu eiramist asjassepuutuvate lepingute sõlmimisel, ei hinda kohus hageja tõendeid, millega hageja soovis tõendada piirangu 54 000 eurot olemasolu: 16.07.2015 üldkoosoleku protokolli väljavõte (dtl 45-47), 16.07.2015 üldkoosoleku protokoll (dtl 180-185, tõlge dtl 260-264), 28.04.2016 juhatuse koosoleku protokoll (dtl 78), teave hageja liikmetele planeeritavate tööde kohta (dtl 79).
11.Hageja heidab kostjale sisuliselt ette juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist seoses sellega, et tehtud tehingud ei olnud hageja huvides. Tehingute tegemise ajal kehtinud KÜS (korteriühistuseadus) § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Nimetatuga on kohtu hinnangul hõlmatud ka parkimise korraldamine. Kohtule on esitatud 07.01.2015 kostja e-kirjavahetus linnavalitsusega (dtl 255256), kus on märgitud, et Linnamäe tee 11 on probleemid parkimisega: maja ees on kaootiline autopark, kuhu pargivad ka teiste majade elanikud, mh pargitakse murule, blokeeritakse jalakäijate liiklemist. Nende probleemide tõttu on ühistul piiratud asfalteeritud alal autoparkla rajamise soov. Ka hageja on hagiavalduses märkinud, et 28.02.2015 võttis
hageja üldkoosolek vastu otsuse üürida Tallinna linnale kuuluv üldkasutatav teenindusmaa aadressil Linnamäe tee 13, kuhu oli plaanis ehitada majaelanikele parkla, laste mänguväljak ning haljastusala. Kostja esitas kohtule 28.02.2015 üldkoosoleku protokolli (dtl 340-341), mille kohaselt Linnamäe tee 11 elamuga piirnev munitsipaalmaa on elanike pidevas kasutuses autode parkimise otstarbel ning KÜ plaanib võtta selle rendile, rajada sellele parkla, laste mänguväljak; vastu võeti otsus sõlmida leping munitsipaalmaa rendile võtmiseks ja kasutamiseks. Esitatust nähtuvalt esines 2015.a. vajadus korteriühistu liikmete parkimise täiendavaks korraldamiseks, mh soovisid korteriühistu liikmed parkimisvõimalust ka kõrvalkinnistul.
12.Hageja on välja toonud, et rajatud parkla ei vasta hageja vajadustele, kuna on liiga väike: kortereid on 180, aga parklas on ainult 38 kohta. Kohus leiab, et parkla omadused, sh parkimiskohtade arv, ei oma asjas tähendust, kuna pooled ei ole välja toonud, et üldkoosoleku otsusega oleks otsustatud, millisele projektile peab parkla vastama. Seetõttu ei hinda kohus tõendeid, mis on esitatud parkimiskohtade arvu tõendamiseks, so parkla projekt (dtl 305), fotod kaardiserverist (dtl 294, 339), asendiskeem (dtl 337).
13.Seoses parkla rajamisega on kohtule esitatud 26.06.2016 üldkoosoleku protokoll (dtl 113-116, tõlge dtl 117-120), mille päevakorrapunktiks 4 on parkla ehitus ning hääletamisele on pandud küsimus „Kes on sellel aastal parkla poolt maksumusega 99 000 €“. Pooled vaidlevad, kas 26.06.2016 on otsustatud, et parkla ehitamise eelarve on 99 000 eurot. Kuivõrd hageja ei heida kostjale ette üldkoosoleku otsusega kinnitatud maksumuse ületamist, ei oma see aga asjas tähendust ning kohus ei hinda otsuse vastuvõtmisega seoses esitatud täiendavaid tõendeid: salvestis koosolekult (hageja 08.10.2020 menetlusdokumendi 26S lisa, stenogramm dtl 232234), käsikirjaline lehekülg (dtl 191, tõlge dtl 266), teade seoses volikirjadega (dtl 192, tõlge dtl 267), revisjonikomisjoni 02.09.2016 akt (dtl 110-111, tõlge dtl 112), 2016.a. majanduskava (dtl 257), 16.10.2017 protokoll majandusaasta aruande kinnitamise kohta (dtl 329-331). Lisaks maksumusele mingeid muid tingimusi parklale 26.06.2016 protokoll ei sisalda. Kohtule on esitatud ka hageja juhatuse 29.02.2016 koosoleku protokoll (dtl 80), mille kohaselt küsis juhatus parkla ehitamiseks 7 hinnapakkumist ning otsustas valida OÜ Esfeko pakkumise. Esitatust ei nähtu, et asjassepuutuvate lepingute sõlmimine või lepingute tingimused oleksid vastuolus ühegi kohtule esitatud hageja üldkoosoleku vm organi otsusega.
14.Hageja on seisukohal, et kostja ei oleks tohtinud tööde tegemiseks lepinguid sõlmida, kuna parkla rajamiseks pidanuks olema korteriomanike kokkulepe. Kehtinud KOS (korteriomandiseadus) § 16 lg 1 järgi ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse § 15 lõike 5 järgi. Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud määra. Kohus leiab, et juhul kui korteriühistu muudab oluliselt korteriomandite kaasomandi eseme osa ilma korteriomanike kokkuleppeta, on tegemist korteriomanike õiguste rikkumisega, mis võib korteriühistule kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse. Sellises olukorras on põhimõtteliselt võimalik, et juhatuse liige on tööde tegemiseks lepingute sõlmimisega oma hoolsuskohustust rikkunud. Käesoleval juhul aga vaidlus puudub, et parklat ei ehitatud mitte korteriomanike kaasomandis olevale maatükile, vaid kõrvalasuvale Linnamäe tee 13 kinnistule, mille omanik on Tallinna linn (väljavõte kinnistusraamatust dtl 193-194, kaardiserveri väljatrükk dtl 195) ja korteriühistu kasutab linna maad tasuta kasutamise lepingu alusel (avaldus Lasnamäe LOV-le dtl 243). Kohus leiab, et parkla rajamisega kinnistule, mis ei ole korteriomanike kaasomandi ese, ei ole võimalik rikkuda KOS § 16 lg 1.
15.Hageja on välja toonud ka, et parkla ehitati ebakvaliteetselt. Kohus leiab, et ainuüksi töövõtjapoolsest lepingu rikkumise faktist ei saa tuletada juhatuse liikme hoolsuskohustuse
rikkumist seoses töövõtulepingu sõlmimisega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid hoolsuskohustuse rikkumisele töövõtja valimisel.
16.Hageja on kostjale veel ette heitnud, et kostja on rikkunud hageja liikmetele informatsiooni andmise kohustust, jättes esitamata ehitus- ja kuludokumendid, millist asjaolu on hageja soovinud tõendada asjatundja arvamusega (dtl 202-215). Nimetatu ei seondu aga võimaliku kohustuse rikkumisega töövõtulepingute sõlmimisel.
17.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatu ei võimalda tuvastada, et kostja oleks 22.04.2016 ja 19.08.2016 lepingute sõlmimisega oma kohustusi rikkunud.
18.Isegi juhul, kui kohustuse rikkumine oleks tuvastatav, ei nähtu esitatust ka, et hagejale saaks olla tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lepingutega võetud hageja kohustusele tööde eest tasuda vastas töövõtjate kohustus vastavas väärtuses tööd teostada, hageja esitatust ei selgu, et hageja vara oleks kaotsi läinud. Võrreldes hageja vara enne ja pärast etteheidetavate lepingute sõlmimist, vara väärtuses muutust ei ole.
19.Hageja käsitluse kohaselt seisneb kahju selles, et kõik korteriühistu liikmed parkimiskohta kasutada ei saa ning kahju ulatus on arvestatud järgmiselt: ehitamiseks tehtud kulutused kokku 97 741 eurot jagatud 180 ühistu liiget = 543 eurot kulu 1 ühistu liikme kohta; kulu 1 liikme kohta 543 eurot x 38 rajatud parkimiskohta = 20 364 eurot; kahju on 97 741 - 20 364 = 77 107 eurot.
20.Kohus leiab, et hageja arvestus lähtub ebaõigest eeldusest, et saadu väärtus oleneb korteriühistu liikmete arvust. Kohus on seisukohal, et tööde turuväärtus ei seondu sellega, kui palju on ühistul liikmeid. Samuti ei seondu tööde väärtusega küsimus sellest, kuidas korteriühistu liikmed rajatud parkimiskohtade kasutamise omavahel ära jagavad.
21.Kuna kahju ei ole tekkinud, ei saa hagejal olla kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Kohus jätab hagi rahuldamata.
22.Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta 26.04.2016 avaldus Esfeko OÜ-le (dtl 27, tõlge dtl 29), dokumentide uuele juhatusele üleandmise akt (dtl 121-126), kandeavaldus (dtl 187-190) ja registriosakonna 30.08.2016 määrus (dtl 151-152), nõudekiri (dtl 186, tõlge dtl 265), linnavalitsuse määrus (dtl 196-201), konto väljavõte kostjale tasu maksmise kohta (dtl 254), VO e-kirjavahetus (dtl 342343). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
23.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
24.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal menetluskulu 6 090 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
25.Kohus leiab, et kostja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga. 25.03 istung kestis protokolli kohaselt 1,6 tundi. Ülejäänud osas puudub põhjus pidada ühelegi toimingule märgitud ajakulu ilmselt ülemääraseks. Sh ajakulu 2 tundi hageja 08.10 täiendusega tutvumisele on põhjendatud, kuna nimetatud dokumendiga hageja muutis oma senist käsitlust ning täiendas oluliselt hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samal põhjusel on põhjendatud 8,5 tundi esitatule vastamiseks. 15.02 seisukohas on analüüsitud sisuliselt täiendavalt esitatud tõendeid ja taotluseid, mistõttu ei saa ka nimetatud toimingule märgitud ajakulu pidada selgelt ülemääraseks.
26.Kostja on märkinud, et talle osutati õigusteenust hinnaga 145 eurot/tund (ilma käibemaksuta, so 174 eur koos km), kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 145 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 6 020,40 eurot (34,6 x 174). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 6 020,40 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.