Rahuldada X apellatsioonimenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Määrata kindlaks X-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Tallinn, Linnamäe tee 11 korteriühistu X kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud 750 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-19-19446 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Linnamäe tee 11 korteriühistu (hageja) esitas 11. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja korteriühistu juhatuse liikmena tehtud tehingutega hagejale tekitatud kahju. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 1. juulist 2014 hageja juhatuse liige. Kostja kutsuti hageja 16. jaanuari 2016. a üldkoosoleku otsusega hageja juhatuse liikme kohalt tagasi, kuid kostja jätkas juhatuse liikmena tegutsemist. Kostja tekitas juhatuse liikmena tegutsemise ajal hagejale kahju, sõlmides 22. aprillil 2016 Osaühinguga Esfeko töövõtulepingu ning 19. augustil 2016ROADLER OÜ-ga töövõtulepingu parkla ehitamiseks. Parkla ei vastanud hageja vajadustele ning selle ehitamiseks ei olnud kõigi ühistu liikmete nõusolekut. Parkla ehitati linna maale. Parkla ehitati ebakvaliteetselt. Kostja maksis töövõtjatele tööde eest 97 741 eurot. Hagejale tekitatud kahju on 77 107 eurot. Hageja palus mõista kostjalt selle summa kahjuhüvitisena välja. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja oli hageja juhatuse liige alates 5. juunist 2014, mil hageja sõlmis temaga juhatuse liikme lepingu. 2) Kostjat ei kutsutud 16. jaanuari 2016. a üldkoosoleku otsusega juhatuse liikme kohalt tagasi. Hageja esitatud 16. jaanuari 2016. a üldkoosoleku protokoll ei ole ehtne. See on võltsitud. Esitatud protokollil puudub koosoleku juhataja VO allkiri. Protokolli on allkirjastanud AT ja keegi tundmatu NT. Kuna protokoll ei ole ehtne, ei kajasta see õigesti koosolekul vastu võetud otsuseid. Seega tuleb selle tõendina menetluse juurde võtmisest keelduda. 3) Kostja juhatuse liikme volitused ei lõppenud viidatud koosoleku otsusega, millele viitab ka see, et hageja ei ole 16. jaanuaril 2016 ega ka hiljem kostjaga sõlmitud lepingut erakorraliselt üles öelnud. 4) Kostja ei vaidle vastu sellele, et 16. juuli 2015. a üldkoosolekul kinnitati sõiduautode parkla esimese etapi tööde maksumus (54 000 eurot). 26. juuni 2016. a protokollist nähtuvalt kinnitas hageja üldkoosolek parkla maksumuse 99 000 eurot.
2-19-19446 5) Kahjunõude eeldused on tõendamata. Kostja on järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit. Jääb arusaamatuks, milline kahju on hagejale tekkinud. Hagiavalduses hageja väidab, et „parkla ehitamise teenus on soovimatu seetõttu, et selle ehitamise eelarve ületab esialgset eelarvet kahe korra võrra“. Vaidlusküsimuseks on üldkoosoleku poolt kinnitatud tööde maksumus. Tööde maksumuse osas, et see ei olnud „soovimatu“, vaid hoopis üldkoosoleku poolt kinnitatud, on kostja esitanud vastavad vastuväited ja tõendid. 6) Hageja põhjendab oma nõuet üksnes sellega, et väidetavalt puudub tööde tellimise kohta otsus. Tegelikult ei ole hageja varaline olukord muutunud, hageja liikmed on saanud väljaehitatud parkla ning hageja on selle eest tasunud. Seega ei tulene hagiavalduse väitetest, et hagejal oleks kahju tekkinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 14. mai 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 6020 eurot 40 senti ning viivise menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Maakohus tuvastas järgmist: -
Pooled sõlmisid 5. juunil 2014 juhatuse liikme lepingu;
-
kostja oli kantud juhatuse liikmena registrisse ajavahemikul 01.07.2014–17.01.2017;
-
maakohtule on esitatud kaks erineva sisuga 16. jaanuari 2016. a üldkoosoleku protokolli (hageja väitel kutsuti kostja juhatusest tagasi 16. jaanuaril 2016);
-
hageja ja Osaühing Esfeko sõlmisid 22. aprillil 2016 töövõtulepingu parkla ja mänguväljaku aluse ehitamiseks Linnamäe tee 13 kinnistul (p 1.3), lepingu maksumuseks lepiti kokku 45 000 eurot, millele lisandub käibemaks 9000 eurot;
-
hageja ja Roadler OÜ sõlmisid 19. augustil 2016 töövõtulepingu täiendavate teedeehituslike tööde tegemiseks seoses Linnamäe tee 13 parklaga, tööde eest kohustus hageja tasuma 43 675,03 eurot (koos käibemaksuga).
-
ülalviidatud lepingutest nähtuvalt esindas hagejat tehingutes kostja.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt palub hageja kostjal hüvitada kahju, mille kostja on tekitanud seoses korteriühistu esindamisega 22. aprillil 2016 ja 19. augustil 2016 tehtud tehingutega. Pooltel on vaidlus, kas kostja oli tehingute tegemise ajal hageja juhatuse liige.
3.3.Maakohus analüüsis kahte erinevat versiooni kohtule esitatud 16. jaanuari 2016. a üldkoosoleku protokollidest. Maakohus tuvastas, et protokollid langesid kokku osas, mille kohaselt pandi hääletusele otsus kostja juhatusest tagasikutsumiseks. Mõlema protokolli kohaselt osales koosolekul korteriühistu 78 liiget ning kostja tagasikutsumise otsuse poolt hääletas 35 liiget. Teistsuguseid andmeid hääletustulemuste kohta ei nähtu ka hageja esitatud koosoleku juhataja käsikirjalistest märkmetest 16. jaanuari 2016. a üldkoosoleku kohta. Märkmete kohaselt oli kostja tagasikutsumise poolt korteriühistu 35 liiget.
3.4.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 22 lg 2 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hageja
2-19-19446 põhikiri ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet. Kuna koosolekul osales 78 liiget, siis pidi otsuse vastuvõtmiseks selle poolt hääletama vähemalt 40 liiget. Maakohus tuvastas kohtule esitatud protokolli alusel, et 16. jaanuari 2016. a koosolekul ei võetud vastu otsust kostja juhatusest tagasikutsumise kohta. Seega oli kostja talle etteheidetavate tehingute tegemise ajal (22.04.2016 ja 19.08.2016) hageja juhatuse liige.
3.5.Hageja väitel rikkus kostja parkla ja mänguväljaku aluse ehitusega seotud tehingute tegemisel üldkoosoleku poolt kehtestatud piirangut ehitustööde maksumuse ülempiiri kohta. Ülempiiriks seati 54 000 eurot. Piirang kehtestati esialgse hagi kohaselt 16. juuli 2015. a üldkoosoleku otsusega. 8. oktoobri 2020. a menetlusdokumendis täpsustas hageja oma faktiväiteid, selgitades, et 16. juuli 2015. a üldkoosolekul parkla maksumust ei arutatud ning selle maksumuse kohta ei ole otsust vastu võetud. Kuna hageja ei heida kostjale ette üldkoosoleku poolt kehtestatud rahalise piirangu eiramist asjassepuutuvate lepingute sõlmimisel, ei hinda kohus hageja tõendeid, millega hageja soovis tõendada piirangu 54 000 eurot olemasolu: 16.07.2015 üldkoosoleku protokolli väljavõte (dtl 45–47), 16.07.2015 üldkoosoleku protokoll (dtl 180–185, tõlge dtl 260–264), 28.04.2016 juhatuse koosoleku protokoll (dtl 78), teave hageja liikmetele planeeritavate tööde kohta (dtl 79).
3.6.Hageja heidab kostjale juhatuse liikmena ette hoolsuskohustuse rikkumist väitega, et vaidlusalused tehingud ei lähtunud hageja huvidest. Tehingute tegemise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. See hõlmab maakohtu hinnangul ka parkimise korraldamist.
28.veebruaril 2015 võttis hageja üldkoosolek vastu otsuse üürida Tallinna linnale kuuluv üldkasutatav teenindusmaa aadressil Linnamäe tee 13, kuhu oli plaanis ehitada majaelanikele parkla, laste mänguväljak ning haljasala.
3.7.Parkla rajamise otsustuste osas esitati maakohtule hageja 26. juuni 2016. a üldkoosoleku protokoll, mille 4. päevakorrapunktiks on parkla ehitus. Protokolli kohaselt pandi hääletamisele küsimus: „Kes on sellel aastal parkla poolt maksumusega 99 000 eurot“. Pooled vaidlevad selle üle, kas 26. juuni 2016. a üldkoosolekul otsustati, et parkla ehitamise eelarve on 99 000 eurot. Kuna hageja ei heida kostjale ette üldkoosoleku otsusega kinnitatud maksumuse ületamist, ei oma see aga asjas tähendust. 26. juuni 2016. a üldkoosoleku protokoll ei sisalda lisaks maksumusele muid tingimusi parklale.
3.8.Hageja selgituste kohaselt ei vasta parkla hageja vajadustele, kuna on liiga väike – kortereid on 180, parklas on ainult 38 kohta. Maakohtu hinnangul ei oma parkla omadused, sh parkimiskohtade arv vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna pooled ei ole esile toonud, et oleks üldkoosolekul otsustatud, millisele projektile parkla peab vastama. Hageja väite osas, et parkla ehitati ebakvaliteetselt, leidis maakohus, et töövõtjapoolsest lepingu rikkumise faktist ei saa tuletada juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist seoses töövõtulepingu sõlmimisega.
3.9.Hageja leidis, et kostja ei oleks tohtinud parkla ehitamiseks lepinguid sõlmida, kuna parkla rajamiseks oleks pidanud olema korteriomanike kokkulepe. Praegusel juhul ei ehitatud parklat korteriomanike kaasomandis olevale maatükile, vaid kõrvalasuvale Linnamäe tee 13 kinnistule, mille omanik on Tallinna linn. Korteriühistu kasutab linna maad tasuta kasutamise lepingu alusel. Seega ei saanud praegusel juhul parkla rajamisega kinnistule, mis ei ole korteriomanike kaasomandi ese, toimuda KOS § 16 lg 1 rikkumist.
3.10.Kokkuvõttes järeldas maakohus asjaoludest, et kostja ei ole 22. aprilli 2016. a ja
19.augusti 2016. a lepingute sõlmimisega oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud.
3.11.Isegi, kui kohustuse rikkumine oleks tuvastatav, ei nähtu esitatust, et hagejale on kahju tekkinud. Lepingutega võetud hageja kohustusele tööde eest tasuda vastas töövõtjate kohustus
2-19-19446 vastavas väärtuses tööd teostada, hageja esitatust ei selgu, et hageja vara oleks kaotsi läinud. Võrreldes hageja vara enne ja pärast etteheidetavate lepingute sõlmimist, vara väärtuses muutust ei ole.
3.12.Kuna kahju ei ole tekkinud, ei saa hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõuet olla ning seetõttu tuleb hagi rahuldamata jätta.
3.13.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostja menetluskulude taotluse kohaselt olid kostja menetluskulud kokku 6090 eurot, teenuste osutamise ajakulu oli kokku 35 tundi ning lepingulise esindaja tunnitasu 145 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 174 eurot). Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja osutatud teenuste ajakulu ning tunnitasu on tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Maakohus vähendas üksnes lepingulise esindaja istungil osalemise ajakulu, kuna istung kestis 1,6 tundi. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 6020 eurot 40 senti (34,6 x 174). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulusid. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Maakohus on jätnud asjas välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud. Maakohus on jätnud menetluses tähelepanuta, et 16. jaanuaril 2016 toimunud üldkoosolek oli korduv koosolek. Hageja põhikirja p-i 7.16 järgi, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt ühistu 10 liiget või esindajat. Hageja põhikirja p-i 7.18 järgi üldkoosoleku otsuseid võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Seega on maakohtu viide MTÜS §-le 22 lg 1 alusetu, sest korteriühistu põhikiri määrab seadusest erineva viisi.
4.2.Hageja nõustub, et vaidlusaluse protokolli puhul võidi rikkuda vorminõudeid. Kuid formaalsete eelduste mittetäitmine ei too endaga automaatselt kaasa dokumendi tühisust. Protokolli kohaselt vastuvõetud otsuseid ei vaidlustatud kohtus seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o kolme kuu jooksul. Kostja volitused hageja juhatuse liikmena tegutseda lõppesid
16.jaanuaril 2016. Seega ei saa sellele otsusele järgnevat kostja tegevust, sh üldkoosolekute kokkukutsumist, nende juhtimist ja üldkoosolekutel otsuste vastuvõtmist, käsitleda hageja juhatuse liikme kohustuste täitmisena, vaid õigusliku aluseta tegutsemisena.
4.3.Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks Linnamäe tee 13 kinnistule hageja remondifondi raha kulutamisega ei kaasne kostja vastutust, kuna kinnistu kuulub Tallinna linnale. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks 77 107 euro võrra remondifondi vähenemine ei ole kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Ühistu liikmetel ei ole võimalik seda raha enam Linnamäe tee 11 kinnistu kaasomandi hooldamiseks kasutada.
4.4.Maakohus leidis ekslikult, et parkla rajamisega kinnistule, mis ei ole korteriomanike kaasomandis, ei ole võimalik KOS §-i 16 lg-t 1 rikkuda. Viidatud sätte ja alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 38 järgi ei ole õigust kasutada korteriühistu liikmete maksetest kogutud raha kulutuste tegemiseks, mis ei ole seotud ühistu liikmete kaasomandi hooldamisega, sh võõrale kinnisasjale sõidukite parkla ehitamiseks, ilma
2-19-19446 ühistu liikmete vahelise kokkuleppeta. Maakohtu otsus kohtleb korteriühistu liikmete enamust vähemuse huvides, kes said parkimiskoha oma sõidukile, ebavõrdselt. Parkimiskohtade arv parklas võimaldab parkida vähemal kui 1/5 ühistu liikmetest.
4.5.KOS § 16 lg 1 sätestas, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sarnaselt KOS § 16 lg-ga 1 näeb ka KrtS § 38 lg 1 ette erandi, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole lg-s 1 nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma. Viidatud sätte kohaselt on korteriomanik kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad KrtS § 31 lg 1 p-s 1 nimetatud piiridesse, s.o ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Riigikohtu praktikas on leitud, et korteriühistu liikmete häälteenamuseta ei saa parkla ehitamist ega laiendamist otsustada ka juhul, kui parklat soovitakse ehitada või laiendada maatükil, mis on ühistu liikmete, korteriomanike kaasomandis, seega ilmselgelt ka võõrale kinnisasjale parkla ehitamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-17-16823, p 11; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-151-10, p 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-17-7999, p-d 22, 23.2., 25.1.; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 2-18-1007, p 14; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-133-15, p-d 12 ja 13).
4.6.Maakohus kohaldas VÕS § 128 lg-t 3 vääralt. Hageja nõuab kostjalt 77 106 euro väljamõistmist, sest selle summa ulatuses on kostja kulutanud parkla ehitamiseks 142 ühistu liikme remondifondi maksed, kes ei ole selle raha eest mingit hüve vastu saanud. Parklas on 38 parkimiskohta, ühistus on 180 liiget.
4.7.Maakohus jättis asja lahendamisel MTÜS §-i 32 lg 2 alusetult kohaldamata. Kostja on oma hoolsuskohustust rikkunud.
4.8.Hageja vaidlustas osaliselt ka temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud. 13.11.2020 seisukohaga (8 lk) ja 15.02.2021 seisukohaga (6 lk) seotud kulud 2523 eurot, ajakulu oli kokku 14,5 tundi. Hageja hinnangul on need kulud ülemäärased. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
8.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et 16. jaanuari 2016. a korteriühistu üldkoosoleku otsusega on kostja juhatusest tagasi kutsutud. Hageja leiab, et kuna tagasikutsumine on vormistatud ja otsuse vaidlustamiseks hagi ei esitatud, ei oma tähendust see, et tegelikult ei hääletanud korteriühistu liikmete enamus otsuse poolt. Kolleegium märgib, et sisuliselt on tegemist olukorraga, kus protokollija on hääletustulemuse valesti fikseerinud ja sedastanud otsuse vastuvõtmise, kuigi tegelikult otsust vastu ei võetud. Sel juhul ei ole tegemist
2-19-19446 kehtetuks tunnistatava otsusega, vaid otsuse puudumisega, n.ö mitte-otsusega. Otsuse puudumisele saab huvitatud isik tugineda ilma igasuguse ajalise piiranguta.
10.Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette, et maakohus on jätnud hindamata apellandi esitatud tõendid ja pole otsuses põhistanud, miks ta tõendid hindamata jättis või miks neil asja lahendamisel tähtsust ei ole. Samas ei täpsusta hageja, millised tõendid maakohus tema arvates hindamata jättis. Kolleegium piirdub seetõttu üldise märkusega, et kui maakohtu lahendist ilmneb, et mõni hagi rahuldamise eeldus on täitmata, siis menetlusökonoomilistel kaalutlustel ei pea kohus analüüsima teisi hagi rahuldamise eeldusi ega hindama nendega seotud tõendeid, vaid võib tõdeda, et sellised väited ja tõendid ei puutu enam asjasse.
11.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti KOS § 16 lg-t 1, mis näeb ette, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet.
11.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohane hageja seisukoht, et kuna kaasomandi esemeks oleva maa muutmiseks parklaks on vaja korteriomanike kokkulepe, peaks sama kehtima parkla rajamisel kolmanda isiku maale kasutusõiguse alusel. Hageja jätab tähelepanuta, et kaasomandi esemeks oleva maa otstarbe muutmisel kaotaksid korteriomanikud võimaluse kasutada vaidlusalust maad senisel otstarbel. Selle asjaolu tõttu on tegemist oluliselt suurema omandiõiguse riivega ning seetõttu on õigustatud taolise muudatuse tegemine korteriomanike kokkuleppel.
11.2.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et parkla rajamine kolmanda isiku kinnistule ei seondu korteriomanike kaasomandi majandamisega. Kolleegium leiab, et olukorras, kus korteriomanike parkimisvajadus on võrreldes maja rajamise ajaga oluliselt suurenenud, on korteriomanike huvides täiendavate parkimiskohtade loomine ning selleks maa kasutusõiguse taotlemine, kui ühistul endal sobivat maad ei ole. Parkimisvõimaluste loomine on otseselt seotud korterite kasutamisega ning kajastub ka korteriomandi turuväärtuses.
12.Kolleegium ei nõustu apellatsioonikaebuse väitega, et parkla rajamine rikkus ühistu liikmete võrdsuspõhiõigust põhiseaduse § 12 mõttes. Kaebuse väite lahendamiseks tuleb hinnata, kas parkla rajamist võimaldav regulatsioon võib olla vastuolus põhiseaduse §-is 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. KOS ja KrtS regulatsioon näeb ette, et üldpõhimõttena on ühistu liikmetel võrdne õigus hääletada kaasomandi majandamise küsimuste otsustamisel. Vähemuse õigusi kaitses KOS § 16 lg 1 ja alates 2018. aastast KrtS § 38, mis sätestavad, millised on põhimõttelised kaasomandi majandamise küsimused, mida häälteenamuse alusel ei või otsustada. Viimati nimetatud sätted kaitsevad ühistu liikmete vähemust enamuse meelevaldse otsustamise eest. Nii KOS kui KrtS regulatsioon on võrdse kohtlemise nõude seisukohalt asjakohane ja tasakaalustatud. Asjaolu, et hageja ei ole rahul juhatuse tegevusega ega üldkoosoleku otsusega, ei tähenda, et osa ühistu liikmete võrduspõhiõigust oleks rikutud. Seejuures ei saa jätta märkimata, et kaebus ise on lõpptulemuse osas vastuoluline. Ühelt poolt leiab hageja, et parkla rajamine oli ühistu liikmete enamusele kahjulik, kuid teiselt poolt heidab ette, et rajatud parkla oli liiga väike, et rahuldada ühistu liikmete parkimisvajadusi.
13.Apellant vaidlustab kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud leides, et 13.11.2020 seisukohas ei ole kostja midagi sedavõrd kaalukat esitanud, et kostja seisukoha iga lehekülje koostamiseks oleks kulunud kostja esindajal üle ühe tunni. Kolleegium hageja etteheitega ei nõustu. Kohus ei saa lähtuda õigusabikulude põhjendatuse hindamisel lehekülgede arvust. Kostja 13.11.2020 seisukohas esitas kostja nii õigusliku analüüsi, kavandatavad küsimused tunnistajatele kui ka uued dokumentaalsed tõendid. Kindlasti ei olnud tegemist lihtsalt ühele õiguslikule väitele vastamisega, nagu annab mõista hageja.
2-19-19446 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
15.TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja 27. mail 2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 9 t õigusabi eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuga). Seega kokku palub kostja hüvitada 750 eurot ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulude suuruse osas seisukohta ei esitanud.
16.TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalikud ning neile kulunud aeg 9 tundi, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja materjalidega. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (sh käibemaks) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat vandeadvokaadist esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus kostjale apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude suuruseks 750 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista.
17.Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.
18.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.