Harju Maakohus
Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Ants Mailend Laura Otto 10.09.2025, Tallinn 2-25-9457
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja/võlgnik: CM Real Estate Oü (likvideerimisel,
esindajad
registrikood 11506010)
CM Real Estate Oü pankrotiavaldus
Ajutine pankrotihaldur: Jüri Truuts Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik menetlus
Lõpetada CM Real Estate Oü pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus CM Real Estate Oü likvideerida ja registrist kustutada. Vabastada ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määrata ajutise pankrotihalduri Jüri Truuts tasuks 1612 eurot (ilma käibemaksuta), mis mõista välja võlgnikult CM Real Estate Oü ajutise pankrotihalduri Jüri Truuts kasuks. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Jüri Truuts kindlaksmääratud ajutise pankrotihalduri tasust 886 eurot (ilma käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Autente Menetlusteenused OÜ arvelduskontole XXX. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7).
CM Real Estate Oü (likvideerimisel) esitas 16.06.2025 kohtule pankrotiavalduse (dtl 3). Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truuts (dtl 63).
Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu (dtl 23). Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 4000 eurot.
Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 7 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest (dtl 66). Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (dtl 70). Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena (dtl 76).
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
2
Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 330,20 eurot, kuid puudub reaalne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud.
Menetluskulud
PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
3
Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1612 eurot (käibemaks ei lisandu). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,40 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 155 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1612 eurot. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu summas 886 eurot.
Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (summas 886 eurot) hüvitatakse ajutisele haldurile riigi vahenditest.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.