2-20-3694 Z Li (L) avaldus KIXOR 1991 OÜ vastu KIXOR 1991 OÜ juhatuse kohustamiseks andma Z Lile teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Tsiviilasi
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Z L (isikukood xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Olesja Polehhina, e-post: [email protected] Puudutatud 14234322)
isik:
KIXOR
OÜ
(registrikood
Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Marge Rebane, e-post: [email protected] Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Kohustada Kixor 1991 OÜ-d võimaldama Z Lil tutvuda järgmiste dokumentide ja teabega: a.
Kixor 1991 OÜ ja Kixor Holding OÜ (registrikood 14768733) vahel sõlmitud Abriss Invest OÜ (registrikood 11021270) osa võõrandamisleping;
b. Kixor 1991 OÜ osanike otsus Abriss Invest OÜ (registrikood 11021270) osa võõrandamise kohta; c.
Kixor 1991 OÜ ja Kixor Holding OÜ (registrikood 14768733) vahel sõlmitud Kixor Property OÜ (registrikood 14261514) osa võõrandamisleping;
d. Kixor 1991 OÜ osanike otsus Kixor Property OÜ (registrikood 14261514) osa võõrandamise kohta.
3.Jätta rahuldamata avaldaja nõue kohustada Kixor 1991 OÜ-d võimaldama Z Lil tutvuda järgmiste dokumentide ja teabega: a.
maksekorraldus võõrandatud Abriss Invest OÜ (registrikood 11021270) osa eest Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) poolt võõrandamishinna saamise kohta;
b. maksekorraldus võõrandatud Kixor Property OÜ (registrikood 14261514) osa eest Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) võõrandamishinna saamise kohta.
4.Määrata kindlaks määruse täitmise kord ja määrata, et Kixor 1991 OÜ on kohustatud võimaldama Z Lil tutvuda käesoleva määruse p-s 2 nimetatud dokumentidega Legal Services OÜ kontoris aadressil Tallinn, Lõõtsa tn 8a,
7.korrus 2 tööpäeva jooksul ajavahemikul kl 9:00-17:00 selliselt, et dokumentidega tutvumist on avaldajal ja/või tema esindajal õigus taotleda alates käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgnevast 7-ndast tööpäevast, teatades Kixor 1991 OÜ juhatusele dokumentidega tutvumisest ette vähemalt 2 tööpäeva, saates teavituse elektroonposti aadressil [email protected]. Ette teatamine ei eelda adressaadilt e-kirja kättesaamise kohta kinnituse saatmist avaldajale, etteteatamiseks on piisav e-kirja saatmine.
5.Jätta kõik menetluskulud Kixor 1991 OÜ kanda.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista Kixor 1991 OÜ-lt Z L kasuks menetluskulud 1 025 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Avaldaja nõue ja põhjendused
Avaldaja esitas kohtule nõude (täpsustatud 22.03.2021 menetlusdokumendis): kohustada Kixor 1991 OÜ juhatust andma Z L’ile (isikukood xxx) võimaldama tutvuda järgmiste dokumentidega: • Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) ja Kixor Holding OÜ (registrikood 14768733) vahel sõlmitud Abriss Invest OÜ (registrikood 11021270) osa võõrandamisleping; • Maksekorraldus võõrandatud Abriss Invest OÜ (registrikood 11021270) osa eest Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) poolt võõrandamishinna saamise kohta; • Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) osanike otsus Abriss Invest OÜ (registrikood 11021270) osa võõrandamise kohta; • Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) ja Kixor Holding OÜ (registrikood 14768733) vahel sõlmitud Kixor Property OÜ (registrikood 14261514) osa võõrandamisleping; • Maksekorraldus võõrandatud Kixor Property OÜ (registrikood 14261514) osa eest Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) võõrandamishinna saamise kohta; • Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) osanike otsus Kixor Property OÜ (registrikood 14261514) osa võõrandamise kohta. • Määrata kohtulahendi täitmise kord alljärgnevalt:
Z L ja/või tema esindajal on õigus tutvuda kõikide taotletud dokumentidega ühel korral 5 (viie) järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikul kl 9:00-17:00 avaldaja lepingulise esindaja tegevuskohas Tartu mnt 25-21, Tallinn (Capital Gate OÜ) selliselt, et dokumentidega tutvumist on avaldajal ja/või tema esindajal õigus taotleda alates käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgnevast 7-ndast tööpäevast. Z L ja/või tema esindaja Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) juhatusele dokumentidega tutvumisest ette vähemalt 2 (kaks) tööpäeva, saates juhatuse liikmele teavituse elektroonposti aadressil xxx
Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku osanik.
Avaldaja on esitanud puudutatud isikule teabenõuded 02.12.2019 ja 02.03.2020. Avaldaja palus osaühingule kuulunud Kixor Property OÜ ja Abriss Invest OÜ osade võõrandamisega Kixor Holding OÜ-le seotud dokumentide esitamist (sh osa müügileping, osanike ja juhatuse otsused, maksekorraldus ostuhinna tasumise kohta).
Avaldaja põhistas oma nõuet sellega, et puudutatud isikule kuulusid äriühingute Kixor Property OÜ ja Abriss Invest OÜ 100% osad. Äriregistri andmetest nähtuvalt ei ole puudutatud isik alates 31.07.2019 Kixor Property OÜ osanik. Samuti ei ole ta alates 29.07.2019 Abriss Invest OÜ osanik. Nimetatud äriühingute 100% osa on võõrandatud Kixor Holding OÜ-le.
Kixor Property OÜ-le kuulus 31.07.2019 seisuga kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kaks kinnistut: korteriomand Narva mnt 122-10, Tallinn (registriosa nr. 2195950) ja korteriomand Nurga 13-33, Maardu (registriosa nr 8483502). Kixor Property OÜ osa väärtus oli võrreldav äriühingule kuuluvate kinnistute väärtusega. Avaldaja soovib teada, mis hinnaga või mis tehingu/lepingu alusel läks Kixor Property OÜ omand üle Kixor Holding OÜ-le ning teada, kas ja millised otsused võttis puudutatud isik enda vara võõrandamiseks vastu.
Puudutatud isiku juhatuse liige keeldus Avaldajale Kixor Property OÜ ja Abriss Invest OÜ osade võõrandamisega seotud informatsiooni ja dokumentide väljastamisest.
Puudutatud isiku esindaja vastusest avaldaja teabenõudele nähtub, et puudutatud isiku juhatus on keeldunud teabenõude täitmisest.
Puudutatud isiku seisukohad
Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
04.04.2017 sõlmisid avaldaja ja Marko Kikkas osa hoidmise lepingu, millega avaldaja enda osaniku õigustest loobus. Lepingus leppisid avaldaja ja M. Kikkas kokku, et avaldaja asutas KIXOR 1991 OÜ, s.o puudutatud isiku, M. Kikkase huvides ja hoiab osa M. Kikkase eest (lepingu punktid 1.1 ja 2.1). Lepingu kohaselt omandab M. Kikkas kõik osaühingu osaniku õigused ja ka osa majanduslik omand kuulub temale (lepingu punktid 3.1 ja 3.4).
10.Avaldaja märgib avalduses õigesti, et on esitanud puudutatud isikule teabenõuded 02.12.2019 ja 02.03.2020. Puudutatud isik on mõlemale nõudele ka vastanud. Puudutatud isik keeldus teabe väljastamisest õiguslikul alusel, viidates osa hoidmise lepingule ja sellele, et avaldaja ei saa selle tõttu enda kui osaniku õigusi teostada. Puudutatud isik oli ühtlasi seisukohal, et avaldaja teabenõue ei ole ka sisulises plaanis põhjendatud ega täida avaldaja soovitud eesmärki. Ta leiab, et taotletud dokumentide alusel ei saa hinnata osaühingute võõrandamise õiguspärasust. Puudutatud isiku juhatus on Kixor Property OÜ ja Abriss Invest OÜ osad võõrandanud täielikus vastavuses äriseadustiku nõuetega.
11.Täiendavalt leiab puudutatud isik, et avaldaja teabenõude rahuldamine võib tekitada puudutatud isikule kahju. Avaldaja taotleb mitteavalike puudutatud isiku sisedokumentide ning tema ja talle kuulunud osaühingute osade ostjate vaheliste dokumentide avaldamist, millele ilma teabenõude rahuldamiseta puuduks avaldajal juurdepääs. Lepingu sõlmimisel oli avaldaja ja M. Kikkase eesmärgiks luua (ja ka loodi) olukord, kus avaldaja kantakse küll puudutatud isiku osanikuna registrisse, kuid tegelikkuses on avaldaja puudutatud isiku suhtes kolmandaks isikuks - talle ei hakka mitte kunagi kuuluma mitte ükski osaniku õigus, vaid vastavad õigused kuuluvad tervikuna, piiramatult ja tähtajatult ainult osanikule. Avaldajale kui osaniku õigusi mitteomavale isikule sisedokumentide avaldamine võib tuua kaasa ettearvamatuid tagajärgi, sest ilmselgelt puudub avaldajal igasugune huvi kasutada saadud teavet puudutatud isiku huvides. Tal puudub ka puudutatud isiku vastu igasugune huvi.
12.Avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et avaldus on pahatahtlik ja esitatud selleks, et koguda avaldaja positsiooni parandamiseks teavet hoopis teistes õiguslikes vaidlustes, mis ei ole seotud puudutatud isikuga. Nimelt, olid avaldaja ja Marko Kikkas abielus ning lahutuse järgselt kooselus, mis on lõpetatud. Avaldaja ja M. Kikkase vahel on käimas mitmed kohtumenetlused mh ka nende ühise alaealise lapse elatisnõude osas. Avaldaja teabenõue täidab kahte avaldaja pahatahtlikku eesmärki – (1) koguda teavet M. Kikkase varalise seisu kohta ja tekitada talle ebameeldivusi, s.h põhjustada osanikule kulutusi ning kahjustada tema huve muul viisil.
13.Puudutatud isik märgib, et Abriss Invest OÜ osa võõrandamisleping ja Kixor Property OÜ osa võõrandamisleping on sõlmitud avaldaja küsitud osanike otsuste alustel, mille vastuvõtmisel on osalenud Avaldaja enda poolt volitatud isiku vahendusel ka ise.
14.Avaldaja nõuet maksekorralduste esitamiseks ei saa täita ega rahuldada põhjusel, et puudutatud isikul puuduvad antud dokumendid. Abriss Invest OÜ osa võõrandamislepingus ja Kixor Property OÜ osa võõrandamislepingus kokkulepitud maksetähtaeg ei ole saabunud. Kohtumääruse põhjendused
15.Käesolevas asjas esitatud avalduse aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-d 1 ja 3. Kostja vastuväited saavad tugineda ÄS § 166 lg-l 2.
16.ÄS § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Vastavalt ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.
17.Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesolevas asjas tuvastama: avaldajal õigustatud huvi olemasolu nõude esitamise vastu (I), kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmise (kohtueelse menetluse läbimine) (II), avalduse kohtule esitamise tähtaegsuse (III), dokumendid ja teabe, mille esitamist osanikul on õigus nõuda (IV); asjaolud, mis annavad puudutatud isikule õiguse keelduda dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest (V). Lõpetuseks määratleb kohus teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi (VI) ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (VII).
I Avaldaja õigustatud huvi olemasolu
18.Puudutatud isiku äriregistri väljatrükist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku osanik, kellele kuulub äriühingu osa nimiväärtusega 15 000 eurot (äriregistri väljavõte, tlk 4). Puudutatud isik ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu kohus tuvastab selle asjaolu.
19.RKTKo 3-2-1-114-13, p-s 11 on Riigikohus selgitanud, et ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg-s 1 sätestatud õiguse võib osanik sama paragrahvi lg 3 järgi maksma panna kohtus, kui juhatus teabe andmisest keeldub. Seega annab ÄS § 148 lg 5 kohaselt osanikule õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused osa omamine. Eeltoodust nähtuvalt annab ÄS § 166 lg 1 osanikule õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega ilma oma õigustatud huvi põhistamata – st tema õigustatud huvi eeldatakse. Samadele seisukohadele on Riigikohus jõudnud tsiviilasjas nr 2-18-13213, p 20.
20.Avaldaja on puudutatud isiku osanik ja tema õigustatud huvi tuleb eeldada. Puudutatu isik ei ole seda eeldust menetluses ümber lükanud ega põhistanud või tõendanud, et avaldajal selline õigustatud huvi puudub. Seda kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et avaldaja on sõlminud M. Kikkasega osa hoidmise lepingu, mille kohaselt osaniku õigusi teostab avaldaja asemel M. Kikkas (osa hoidmise leping, tlk 66-68). Esmalt selgitab kohus enda seisukohta seoses avaldaja esitatud võltsimise vastuväitega sellele lepingule ning seejärel käsitleb lepingut sisulises plaanis.
21.Avaldaja on esitanud osa hoidmise lepingu osas võltsimise vastuväite. Ta väidab, et tema ei ole seda lepingut digitaalselt allkirjastanud - st tegu on küll tema digitaalallkirjaga, kuid tema ei ole seda andnud. Avaldaja väitis, et viibis allkirjastamise ajal välismaal - ta oli lennukis kellaajal, millal oli lepingule allkiri pandud. Veebruaris 2020 on M. Kikkasele väidetavalt esitatud ka vastav kahtlustus prokuratuuri poolt.
22.Kohus selgitas asjas toimunud istungil, et üldreeglina peab vastaspool põhistama, et esitatud dokument on võltsitud ja dokumendi esitaja peab tõendama allkirja ehtsust. Kui esitatakse väide, et ID-kaarti on kasutatud isiku tahte vastaselt, siis Riigikohus on seda analüüsinud tsiviilasjas nr asjas 2-16-124450, p 22, 23. Riigikohus asus seisukohale, et sel juhul on tõendamiskoormis pöördunud ja see, kes väidab, et ID-kaarti on tema tahte vastaselt kasutatud (st avaldaja), peab tõendama, et see läks tema valdusest välja ja seda kasutati tema tahte vastaselt. Kohus selgitas neid järelmeid avaldajale asjas toimunud istungil ja andis talle võimaluse esitada dokumendi võltsituse kohta tõendid. Avaldaja seda ei teinud. Kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud dokumendi võltsitust, loeb kohus lepingu (vähemalt formaalselt) kehtivaks. Samas peab kohus vajalikuks hinnata lepingut ka sisuliselt.
23.Kohus püstitas asjas toimunud istungil kahtluse, et osa hoidmise leping on seadusega vastuolus ja kohus ei pruugi sellest lähtuda. Kohus selgitas, et kui lepinguga on antud M. Kikkasele üldvolikiri osaniku õiguste teostamiseks, siis selline kokkulepe on tühine. See ei pruugi laieneda kogu osa hoidmise lepingule, vaid just osale, mis puudutab osanike õiguste teostamist. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et organi pädevust ei ole võimalik üle anda. Kohus on seisukohal, et ka organi liikme (osaniku) õigusi ja kohustusi ei ole võimalik nn üldvolikirjaga püsivalt kolmandale isikule üle anda. Isegi kui sellist võimalust jaatada, ei välista see osaniku õiguste teostamist isiku enda poolt. Seega ei ole
avaldaja kohtu hinnangul lepingu sõlmimisega kaotanud õigust teostada enda kui osaniku õigusi, sh teabe ja dokumentide välja nõudmise õigust. II Kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmine
24.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja puudutatud isikule teabenõuded 02.12.2019 ja 02.03.2020. Menetlusosalised selle asjaolu üle ei vaidle (vt avaldaja ja puudutatud isiku seisukohti, tlk 2 ja 62 pöördel). Pöördumistest nähtuvalt palus avaldaja puudutatud isikult tutvumist samade dokumentide ja teabega, mida ta nõuab käesolevas kohtuasjas.
25.Kohus selgitas asjas toimunud istungil, et kuna sisuliselt on tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega, siis avaldaja ei saa laiendada enda nõuet dokumentidele ja teabele, mida ei ole nimetatud nendes kirjades kohtueelselt. Küll aga saab ta enda nõuet täpsustada. Avaldaja on nõuet täpsustanud, seda kitsendades. Kohus on asunud nii eelmenetluses kui asub käesolevas lõpplahendis seisukohale, et selliselt nõude täpsustamine nõuet kitsendades on lubatav.
26.Puudutatud isik keeldus teabe väljastamisest. Menetlusosalised selle üle ei vaidle. Ülamärgitust nähtuvalt on avaldaja läbinud kohtueelse menetluse ja nõudnud kohtuväliselt samade dokumentide ja teabe esitamist, mida ta nõuab kohtumenetluses. Puudutatud isik on nõude täitmisest keeldunud. Seega on avaldaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. III Avalduse kohtule esitamise tähtaegsus
27.ÄS § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
28.Asja materjalidest nähtuvalt pöördus avaldaja viimati dokumentide saamiseks puudutatud isiku poole 02.03.2020 e-kirjaga (tlk 8). Avaldaja esitas avalduse kohtule 06.03.2020. Seega on avaldus esitatud kohtule tähtaegselt. IV Dokumendid ja teave, mille esitamist osanikul on õigus nõuda
29.Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt peab avaldaja piisavalt selgelt ära näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (vt RKTKm 3-2-1-132-07, p 14 ja 3-2-1-108-10, p 12). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (RKTKo 3-21-108-10, p 12).
30.Kohtu hinnangul on nõue peale selle täpsustamist (vastavalt kohtu juhistele) piisavalt määratletud. Puudutatud isik on raamatupidamis-kohuslane. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamis-kohustuslane säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Kõik dokumendid, millega tutvumist avaldaja nõuab, on koostatud
selle perioodi sees ja seega puudutatud isiku valduses või puudutatud isiku poolt hõlpsasti kättesaadavad. Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, et tal nõutud teave või dokumendid puuduksid, v.a. maksekorraldused.
31.Avaldaja on esitanud nõude esitada talle tutvumiseks maksekorraldused võõrandatud Abriss Invest OÜ osa ja Kixor Property OÜ osa eest võõrandamishinna saamise kohta. Pudutatud isik märgib, et tal puuduvad antud dokumendid, kuivõrd Abriss Invest OÜ osa võõrandamise lepingus ja Kixor Property OÜ osa võõrandamise lepingus kokkulepitud maksetähtaeg ei ole veel saabunud. Avaldaja ei ole tõendanud, et need dokumendi oleksid olemas ja puudutatud isik saaks neid esitada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nõude selles osas rahuldamata. Ülejäänud dokumentide osas analüüsib kohus täiendavalt puudutatud isiku vastuväiteid nõudele.
32.Puudutatud isik märgib, et Abriss Invest OÜ osa võõrandamisleping ja Kixor Property OÜ osa võõrandamisleping on sõlmitud avaldaja küsitud osanike otsuste alustel, mille vastuvõtmisel on osalenud avaldaja enda poolt volitatud isiku vahendusel ka ise. Koosolekul esindas avaldajat puudutatud isiku väidete kohaselt M. Kikkas. See väide on tõendamata. Samas isegi, kui väide vastab tõele, on puudutatud isik ka ise enda seisukohtades korduvalt märkinud, et avaldaja ja M. Kikkase suhted ei ole head ning nende vahel on mitmeid kohtuvaidlusi. Puudutatud isik ei ole kohtu ete toonud asjaolu, et M. Kikkas oleks võimaldanud avaldajal nende dokumentidega tutvuda. Poolte suhteid arvestades ei ole seda tõsikindlalt oodata ka tulevikus. Eeltoodud põhjustel ei muuda need väited kohtu seisukohta dokumentidega tutvumise vajaduse ja õiguse osas. V Osaniku õigus nõude täitmisest keelduda
33.Vastavalt ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohtu praktikas on sisustatud ÄS § 166 lg-t 2 eeskätt isikuandmete ja ärisaladuse kaitsega (vt RKTKm 2-18-13213, p 20).
34.Kohus selgitas asjas toimunud istungil, et kui puudutatud isik tahab tugineda sellele, et mingit osaühingu õigust rikutakse (isikuandmete kaitse põhimõtteid, ärisaladusega seonduvat), tuleks selgelt välja tuua, milline teave ja mis liiki ärisaladus võiks selles dokumentatsioonis sisalduda. Selliseid sisulisi ja veenvaid põhjendusi puudutatud isik ei esitanud.
35.Puudutatud isik märgib, et dokumentidega tutvumise võimaldamine tekitaks talle kahju. Ta märgib, et osade hoidmise lepingu sõlmimisel oli avaldaja ja M. Kikkase eesmärgiks luua (ja ka loodi) olukord, kus avaldaja kantakse küll puudutatud isiku osanikuna registrisse, kuid tegelikkuses on avaldaja puudutatud isiku suhtes kolmandaks isikuks - talle ei hakka mitte kunagi kuuluma mitte ükski osaniku õigus, vaid vastavad õigused kuuluvad tervikuna, piiramatult ja tähtajatult ainult osanikule. Avaldajale kui osaniku õigusi mitteomavale isikule sisedokumentide avaldamine võib puudutatud isiku hinnanguluua kaasa ettearvamatuid tagajärgi, sest ilmselgelt puudub avaldajal igasugune huvi kasutada saadud teavet puudutatud isiku huvides. Avaldaja avaldus tuleb puudutatud isiku hinnangul jätta rahuldamata ka seetõttu, et avaldus on pahatahtlik ja esitatud selleks, et koguda avaldaja positsiooni parandamiseks teavet hoopis teistes õiguslikes vaidlustes, mis ei ole seotud puudutatud isikuga. Nimelt, olid avaldaja ja Marko Kikkas abielus ning lahutuse järgselt kooselus, mis on lõpetatud. Puudutatud isik märgib, et avaldaja ja M. Kikkase vahel on käimas mitmed kohtumenetlused mh ka nende ühise alaealise lapse elatisnõude osas. Avaldaja teabenõue täidab tema hinnangul kahte avaldaja pahatahtlikku eesmärki – (1) koguda teavet M. Kikkase varalise seisu kohta ja tekitada talle
ebameeldivusi, s.h põhjustada osanikule kulutusi ning kahjustada M. Kikkase kui osaniku huve muul viisil.
36.Kohus nende seisukohtadega ei nõustu. Esiteks ei jää ülalviidatud asjaolud ÄS § 166 lg-s 2 sätestatud teabe avaldamise piirangute regulatsiooni piiridesse (teabe andmisest ja dokumentide esitamisest võib keelduda, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele). M. Kikkase võimalike huvide kahjustamine ei ole võrdsustatav puudutatud isiku kui osaühingu huvide kahjustamisega. Osaühingu huvide võimalik kahjustamine on aga põhistamata (sisustamata) ja tõendamata.
37.Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid ÄS § 166 lg 2 kohaldamise. VI Teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi määratlemine
38.Kohus palus avaldajal selgitada, kus ja mil viisil ta dokumentidega tutvuda soovib, kuna kohus peab määratlema ka dokumentidega tutvumise koha, ajalised piirid ja vajadusel ka viisi.
39.Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra ja määrata, et avaldajal ja/või tema esindajal on õigus tutvuda kõikide taotletud dokumentidega ühel korral 5 (viie) järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikul kl 9:00-17:00 avaldaja lepingulise esindaja tegevuskohas Tartu mnt 25-21, Tallinn (Capital Gate OÜ) selliselt, et dokumentidega tutvumist on avaldajal ja/või tema esindajal õigus taotleda alates käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgnevast 7-ndast tööpäevast. Z L ja/või tema esindaja Kixor 1991 OÜ (registrikood 14234322) juhatusele dokumentidega tutvumisest ette vähemalt 2 (kaks) tööpäeva, saates juhatuse liikmele teavituse elektroonposti aadressil xxx. Avaldaja soovis tutvuda dokumentidega avaldaja lepinguise esindaja asukohas, kuivõrd puudutatud isiku enda asukohas ei asu ühtki hoonet - tegu on hoonestamata maatükiga.
40.Asjas toimunud istungil ja enda 05.04.2021 menetlusdokumendis leidis puudutatud isik, et dokumentidega tutvumine võiks toimuda puudutatud isiku esindaja büroo asukohas, s.o Legal Services OÜ kontoris aadressil Tallinn, Lõõtsa tn 8a, 7. korrus. Istungil avaldaja nõustus selle ettepanekuga. Kohus leiab, et kuivõrd tegu on kohaga, mis sai mõlema poole aktsepti, tuleb see määrata dokumentide ja teabe tutvustamise kohaks.
41.Kohtupraktika kohaselt peavad dokumentidega tutvumise viis (äriühingu asukohas, likvideerija büroos vms) ning ajalised raamid olema mõistlikud ja ei saa olla osaühingu ning tema seadusliku esindaja jaoks liigselt koormavad. Kohus leiab, et avaldaja ettepanek dokumentidega tutvumises soovist etteteatamise aja osas on mõistlik. Ette teatamine ei eelda adressaadilt e-kirja kättesaamise kohta kinnituse saatmist avaldajale, etteteatamiseks on piisav e-kirja saatmine. Vastasel korral võimaldaks see puudutatud isikul vältida kohtumääruse täitmist, tuginedes sellele, et ta ei ole vastavat e-kirja kätte saanud. Äriühingul on kohustus tutvuda pidevalt enda e-postile laekunud e-kirjadega. Kuivõrd dokumentide näol on tegu mõne üksiku lepingu ja otsusega, leiab kohus, et endega tutvumiseks on piisav 2 tööpäeva. VII Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes
avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.
43.Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetluskulud pudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on keeldunud tegemast avaldajaga vajalikku koostööd ja õigustamatult keeldunud nõude täitmisest nii kohtumenetluse eelselt kui kohtus. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes vaidluse sisuliselt põhjustas – seda olenemata asjaolust, et kohus jättis avalduse maksekorralduste osas rahuldamata. Kuivõrd puudutatud isik ei esitanud avaldajale kohtusse pöördumise eelselt tutvumiseks osaluste võõrandamise lepinguid ei olnud avaldajal võimalik teada ka lepingute tingimusi ega seda, et maksekohustus ei ole veel tekkinud ja maksekorraldusi kui dokumente veel ei eksisteeri. Seega põhjustas ka nende nõuete esitamise puudutatud isiku tegevus ja nõuded jäid rahuldamata seetõttu, et puudutatud isik ei olnud avaldajale esitanud dokumente, millest avaldaja oleks teada saanud, et selliste nõuete esitamine kohtule ei ole vajalik ega mõistlik. Ühtlasi ei muutunud nende nõuete esitamisest/mitteesitamisest oluliselt avaldaja esindaja töömaht ega riigilõiv – st menetluskulud.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
45.Avaldaja on esitanud kohtule 19.04.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud lepingulise esindaja kulust 1 075 eurot (ilma käibemaksuta). Järgevalt analüüsib kohus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust iga kululiigi osas.
46.Kohtuasjas riigilõivu tasumine 50 euro ulatuses nähtus kohtu poolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
47.Alljärgnevalt analüüsib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi 10,75 h vältel. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust iga tegevuse osas eraldi, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus jätab rahuldamata taotluse 1 h (100 eurot) välja mõistmiseks vastuväite esitamise eest kohtu tegevusele. Kohus jättis vastuväite rahuldamata, leides, et see on põhjendamatu. Ülejäänud osas peab kohus menetluskulude kindlaks määramise taotlust põhjendatuks.
48.Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus avaldaja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus kokku 9,75 tundi (9 h 45 m). Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on tegemist kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Seega hindab
kohus hüvitamisele kuuluvate esindajakulude kogusummaks 9,75 * 100 = 975 eurot. Kohus mõistab välja avaldaja menetluskulud 50 + 975 = 1 025 eurot.
49.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.