Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-20-143333 Kohtule 20.04.2021 esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust 125 eurot ja õigusabikuludest summas 1228.80 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale järgmisi õigusabiteenuseid tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta): 1) materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga 1 tund, 2) hagiavalduse koostamine 5,3 tundi, 3) kohtumääruse analüüs, e-kiri kliendile – 0,1 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust ning üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud (RKTKo 32-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt RKTKm 3-2-1-145-13, p 14) ja 140 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-18-7296, p 25). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul tsiviilasja keerukust ja mahtu, s.h nõude aluseks olevate tõendite sisu ja mahtu, ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada mõistlikuks esindaja õigusabi tunnitasumäära 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Kohtu hinnangul on ajakulu 5,3 tundi hagi koostamisele ülepaisutatud, kuna hagiavaldus koosneb suures osas asjaolude kirjeldusest ja õigusnormide väljavõtetest, hagi ei sisalda keskmisest keerulisemat õiguslikku analüüsi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 2 tundi, arvestades eraldi väljatoodud materjalide analüüsile kulunud aega 1 tund. Kohus peab vajalikuks täiendavalt osutada, et Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 14) menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel seisukohale, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 446.40 eurot (3,1 h x 144) ning hageja põhjendatud menetluskulud kokku 571.40 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai 2(3)

2-20-143333 tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.