nende Hageja I. D. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja esindaja Jaanus Silm (Moor&Silm Law Firm, e-post: [email protected]) Kostja: N. K.i (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja 23.04.2021.a hagist loobumise avaldus.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-2765 menetlus seoses hagist loobumisega.
3.Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, TsMS §-s 150 lg 2 p 2 sätestatu alusel, s.o 150,00 eurot ja kanda see hageja, I. D. arveldusarvele xxxx.
4.Tühistada 01.03.2021.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kohtutäitur M. R. täiteasjas nr xxxx täitmise tulemusena laekunud summadest täitemenetluses väljamaksete tegemine summas 2 059,08 eurot.
6.Kohtumäärus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.I. D. esitas hagi N. K.i vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx. Hageja on esitanud hagi, millises taotleb täiteasjas nr xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ning hagi tagamise avalduse, mille kohaselt hageja taotleb täiteasja nr xxxx peatamist kuni hagimenetluses tehtud kohtuotsuse jõustumiseni.
1(4)
2.Hageja on esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et hageja suhtes viiakse läbi täitemenetlust nõudmaks hagejalt sisse tsiviilasja nr. 2-17-17611 10.12.2020.a ning 10.01.2021.a jõustunud kohtulahendi alusel hüvitis summas 78 904,26 eurot. Sama otsusega jäeti kostja soovist lähtudes kostja ainuomandisse laenukohustus Xxxx ees summas 119 422,95 eurot. Antud juhul tugineb hageja täitemenetluse lubamatuks tunnistamist paludes nendele elulistele sündmustele, mis on tekkinud peale täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist 12.01.2021 (31.01.2021 laenumakses ja 14.01.2021 teade VÕS § 110 lg 1 kohaldamisest) või siis mida ei olnud võimalik objektiivsetel asjaoludel menetlusõiguslikult võimalik maksma panna (2020 oktoobri, novembri ja detsembri maksed, mis tasuti kõik peale Tallinna Ringkonnakohtu poolt avaldusteks ja taotlusteks antud tähtaega või ka peale otsuse tegemist /2020 detsembri makse/).
3.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Hagejal on sissenõutavaks muutunud nõudeõigus kostja vastu, mis annab hagejale õiguse VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda oma kohustuse täitmisest. Siinjuures ei piira seadus VÕS § 110 lg 1 tuleneva õiguse kasutamist sellega, et vastastikused sissenõutavad kohustused peaksid olema samas suuruses. Seega võib VÕS § 110 lg 1 tugineda ka olukorras, kus vastastikused kohustused suuruselt erinevad.
4.Kohus on kostjalt küsinud seisukohta avaldusest loobumise avalduse osas. Kostja teatab, et ei ole vastu kui hageja loobub hagist, kuid mitte sel alusel, et kostja on peale hagi esitamist oma võlgnetavad kohustused hageja ees täitnud, mistõttu kostja peab kandma hageja menetluskulusid. Kostja on vastu ja ei ole nõus hüvitama hagejale tema menetluskulusid ning leiab, et selleks puudub õiguslik alus. Kostja on pöördunud kohtutäituri poole põhjusel, et hageja ei ole täitnud vabatahtlukult kohtuotsust. Hagejal oli kohustus hüvitise tasumiseks kostjale ning see kohustus ei sõltunud muudest asjaoludest ja hageja arvamusest. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks alust ei olnud ja hageja põhjendused ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Seega, kui kohus võtab vastu hageja taotlus loobumise kohta, siis kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
6.Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust hagejale. Hageja palub raha kanda oma arveldusarvele xxxx.
7.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300,00 eurot, seega kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele pool tasutus riigilõivust, s.o 150,00 eurot.
8.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta
2(4)
möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
9.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
10.Hageja on selgitanud, et loobub hagist, kuna hagi esitamine oli tingitud asjaolust, et kostja esitas täitmiseks kohutulahendist tuleneva võlanõude olukorras, kus ta ise ei täitnud hageja ees nende omavahelisest võlasuhtest tulenevat kohustust ja hageja oli nõudnud nii kohustuse täitmist kui ka teatanud kostjale VÕS § 110 lg 1 kohaldamisest. Vaatamata sellele esitas kostja avalduse täitemenetluse algatamiseks, samas ei täitnud kostja oma võlgnetavat kohustust hageja ees. Kostja on peale hagi esitamist oma võlgnetavad kohustused hageja ees täitnud. Kostja on 06.03.2021 tasunud hagejale võlgnevusest 2059,08 eurot ja 26.02.2021 lõpliku jäägi 515 eurot ning on vähemalt 2021 märtsi kuus tasunud esmakordselt ise enda lahusvaraks soovitud ja jäetud laenumakse Banco De Sabadell ees. Kuna käesolevaks ajaks on kostja oma sissenõutavaks muutunud kohustused, mis olid hagi esitamise aluseks peale hagi esitamist täitnud loobub hageja hagist.
11.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kontekstis tegemist TsMS § 168 lg 4 olukorraga, kus kostja oleks peale hagi esitamist hageja nõuded rahuldanud. Kostja esitas kohtutäiturile täitmiseks tsiviilasjas nr 2-17-17611 tuleneva kahju hüvitise nõude summas 78 904,26 eurot. Hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuivõrd kostjal tekkis peale kohtuotsust hageja ees võlgnevus summas 2059,08 eurot (hagi esitamise seisuga). Hageja esitas ka taotluse hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks. Kohus rahuldas taotluse osaliselt, viidates määruses, et VÕS § 110 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest keeldumise esimene eeldus on see, et võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue. Nõue peab olema sissenõutav, st selle täitmist saab nõuda ja see on jäänud täitmata. Ainuüksi eeldatava kohustuse rikkumise korral ei saa § 110 lg-le 1 tugineda, kuna kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Järelikult hageja väidete õigsust eeldades, oleks käesoleval ajahetkel hagi perspektiivikas summas 2059,08 eurot. Kohus ei saa eeldada, et kostja jätkuvalt keeldub oma kohustuse täitmisest Banco de Sabadell ees ning hageja jätkuvalt tema kohustusi täidab. Kohus keelas kohtutäituril täiteasjas nr xxxx laekuvatest summadest täitemenetluses kostjale väljamaksete tegemine summas 2059,08 eurot.
12.Kohtule on esile toodud, et hageja on täitemenetluses kostja nõude rahuldanud hiljemalt 05.03.2021.a seisuga. Seega on hageja ise täitnud täitemenetluse aluseks oleva nõude ning kostja on tagastanud hagejale 2059,08 eurot.
13.TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Asjas on kohaldatud 01.03.2021.a määrusega hagi tagamist, seega tuleb hagi tagamise abinõu käesolevaga tühistada.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
15.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades menetluse asjaolusid leiab kohus, et on põhjendatud jätta 3(4)
poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja esitas avalduse kohtutäituri kaudu võlgnevuse väljanõudmiseks oma kohtulahendi alusel väljamõistetud kahjuhüvitise kättesaamiseks ning seda ei saa kostjale ette heita. Hageja on tasaarvestanud solidaarse laenukohustuse kuumaksed, mis poolte kokkuleppe alusel jäid kostja kanda. Menetluse kestel on pooled täitnud teineteise vastastikused nõuded ning vaidlus on lahenenud sisuliselt poolte endi kasuks kohtuväliselt. Kohtu hinnangul oleks menetluskulude ühe menetlusosalise kanda jätmine ebaõiglane arvestades eelpooltoodud asjaolusid. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
16.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.