Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

jäi võlgnikule arusaamatuks seisukoht, et nende võõrandamine kahjustas võlausaldajate huve. Etteheidetav tehing ei muutnud võlgniku maksevõimet ega põhjustanud maksejõuetust, kuna kinnistud tagasid Xxx Xxx OÜ kohustuste täitmist. Juhul, kui pankrotihaldur tõepoolest leidis, et tehing kahjustas võlgniku võlausaldajaid, siis oleks tema kohustus olnud taotleda tehingu tühistamist ning vara tagasi võita. Seda pankrotihaldur teinud ei ole, kuna taolise nõude esitamine on ilmselgelt asjakohatu. Kohus ega pankrotihaldur ei tundnud eelnevalt huvi põhjuste vastu, mis takistasid võlgnikul tööle asumast ega palunud selgitusi Xxx Xxx OÜ-ga seotud tehingute osas. Võlgniku hinnangul jäeti ta ilma õigusest olla ära kuulatud ning tal puudus võimalus esitada omapoolseid tõendeid ja seetõttu on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega.

ja tahtmine igal juhul vähemalt mingit töist tulu teenida, siis seda on võimalik teha (või vähemalt esitada tõendeid selle kohta, et ta on seda teinud) ja see ongi võlgniku otsene kohustus. Haldur ja kohus ei ole kohustatud võlgnikule seda pidevalt meelde tuletama ja küsima, kuidas tööotsingud edenevad. Samuti ei ole halduril ega kohtul pädevust saata isikut oma tervislikku seisundit hindama arstlikku komisjoni. Tehingu tegi kaebaja OÜ Xxx Xxx (hilisem OÜ Xxx Xxx) nimel, mistõttu tehingu tagasivõitmise hagi oleks saanud esitada OÜ Xxx Xxx. Kaebaja oli teadlik asjaolust, et tegelikult jättis ta täitmata kõik kohustused OÜ Xxx Xxx (Xxx Xxx OÜ ühendav äriühing, mille kohta koheselt pärast ühendamist lõpetamisotsus tehti ja määruskaebuse esitaja likvideerijaks määrati) likvideerijana. Viru Maakohus andis E. M.’ile kui pankrotivõlgnikule õiguse tegutseda likvideerijana, et esitada pankrotiavaldus, kuid võlgnik ei kasutanud seda võimalust 7 kuu jooksul pankrotimenetluse ajal. Haldur küll esitas sellekohaseid päringuid võlgnikule elektroonilise kirjaga, kuid ühtegi vastus ei saanud. Kui võlgnik oleks õigeaegselt esitanud OÜ Xxx Xxx osas pankrotiavalduse, siis oleks saanud juba nimetatud menetluses otsustada, kas esitada hagi tehingu tühiseks tunnistamiseks. Nimetatud tehingu suhtes esitas haldur kuriteoteate ning see võeti prokuratuuri poolt menetlusse. Haldur on seisukohal, et antud fakti ei ole kohus kasutanud määruses süüdimõistva otsusena. Kokkuvõtvalt ei pidanud haldur määruskaebust põhjendatuks, kuid kuna määruskaebuse juurde on lisatud dokumente, mis pankrotimenetluses ei esitatud (või kaebaja arvates ei küsitud), siis on kohtul võimalik nende osas vastu võtta seisukoht ning tõendite kohaselt otsustada määruskaebuse esitaja suhtes pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning seega määruskaebus rahuldada.

viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; (p 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; (p 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; (p 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud ammendavalt PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust antud juhul tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 173 lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajad haldurile usaldusisiku kandidaati esitanud ei ole. Võlgnik on võlgniku kohustustest vabastamise avalduses palunud jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku E. M. (pankrotis) usaldusisikuks E. M. (pankrotis) ise ja võlgnikul lasub kohustus täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel PankrS § 173 sätestatud kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.