lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-7992/145

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-7992/145
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2493
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 11, 2, 7, 8PankrS § 172 lg 2, 6PankrS § 173 lg 1TsMS § 150 lg 1, 6Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineFIMS § 68 lg 2PankrS § 193TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-7992/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.07.20202-20-7992/56Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.04.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Essen RFK10539473osaühing Tanpri11316870Ege Group OÜ11640381(Puudutatud isik)VANKE KOLMNURK OÜ12068500COBERNE OÜ12123439(Puudutatud isik)SR Invest OÜ12156517Citius Invest OÜ12213735(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. mai 2026

Tsiviilasja number

2-20-7992

Tsiviilasi

Ellen Merelaiu kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. detsembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ellen Merelaiu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): (isikukood XXXXXXXXXXXX)

esindajad

Ellen

Merelaid

Puudutatud isikud (võlausaldajad): Ege Group OÜ (registrikood 11640381), Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349), Citius Invest OÜ (registrikood 12213735), COBERNE OÜ (registrikood 12123439), Raudhammas OÜ (registrikood 12291043), Tarmo Adamson (isikukood XXXXXXXXXXXX), SR Invest OÜ (registrikood 12156517), Harti Invest OÜ (registrikood 14178405), VANKE KOLMNURK OÜ (registrikood 12068500), Alvar Ottokar (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Armand Orav (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Lauri Käis (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Alar Suu (isikukood XXXXXXXXXXXX), osaühing Essen RFK (registrikood 10539473), Allan Aim (isikukood XXXXXXXXXXXX), Mihkel Jõe (isikukood XXXXXXXXXXXX), Siim Brauer (isikukood XXXXXXXXXXXX), Exponence OÜ

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Raudhammas OÜ
12291043
Meson OÜ12851175
JAKO Invest OÜ12994023
Exponence OÜ14103873
Harti Invest OÜ14178405
Maksu- ja Tolliamet70000349(Puudutatud isik)
(registrikood 14103873), Mart Reinola (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Indrek Kaev (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Ilona Lekstein (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Jaak Kokka (isikukood XXXXXXXXXXXX), Johannes Vähi (isikukood XXXXXXXXXXXX), Sander Piibemann (isikukood XXXXXXXXXXXX), osaühing Tanpri (registrikood 11316870), Sander Arnus (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Taavi Tint (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Kadri Mäger (isikukood XXXXXXXXXXXX), Adam Erki Enok (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Margo Mitt (isikukood XXXXXXXXXXXX), JAKO Invest OÜ (registrikood 12994023), Konstantins Lavriks (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Aare Pere (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Uuno Vaher (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Meson OÜ (registrikood 12851175)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Ellen Merelaiu määruskaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2025. a määrus osas, millega maakohus keeldus Ellen Merelaidu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada Ellen Merelaid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
4.Võtta Ellen Merelaiu 14. mail 2026 esitatud tõendid tema osalise töövõime kohta asja materjalide juurde.
5.Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
5.1.Lõpetada Ellen Merelaiu kohustustest vabastamise menetlus.
5.2.Vabastada Ellen Merelaid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
5.3.Vabastada Ellen Merelaid usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses.
5.4.Avaldada teade Ellen Merelaiu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus kuulutas 3. juuli 2020. a määrusega välja Ellen Merelaiu (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Viru Maakohtu 11. märtsi 2021. a määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses täitmata tunnustatud nõudeid kokku 68 584 eurot 90 senti (II järgu nõuded). Viru Maakohtu 27. aprilli 2021. a määrusega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, milles jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik pidi esitama kohtule aruande oma tegevusest usaldusisikuna iga aasta 27. juuniks. Esimene aruanne tuli esitada 27. juuniks 2021.
2.Võlgnik esitas kohtule aruande 27. juunil 2021, 8. juulil 2022, 14. juulil 2023, 27. juunil 2024 ja 29. juunil 2025.
3.Kohus küsis kohustustest vabastamise lõpetamise osas võlausaldajate seisukohta ja kuulas võlgniku ära 14. novembril 2025.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Viru Maakohus keeldus 22. detsembri 2025. a määrusega võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (1. juuli 2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30. juunini 2022. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust alustati 27. aprillil 2021 ehk enne 1. juulit 2022 ja 1. juuli 2022 seisuga kestaks menetlus rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 27. aprillini 2026. Seega kohaldub võlgniku suhtes pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 ja kohustustest vabastamise menetluses saabus lõpptähtaeg 1. juulil 2025. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Maakohus märkis, et nõuetekohased aruanded on esitatud mõningase hilinemisega, kuid puudustega aruanded on võlgnik esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks. Võlausaldajad on esitanud oma kirjalikud seisukohad, neist valdav enamus ei toeta kohustustest vabastamist. Maakohus oli seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi

ning võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt (PankrS § 175 lg 2 p 2) ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus on andnud võlgnikule ja võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud. 14. novembril 2025 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal oli osaline töövõimetus. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgniku tulust saadud maksed välja maksma üks kord aastas võlausaldajatele vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Menetluse vältel esitatud materjalide ja ärakuulamise alusel tuvastas maakohus, et võlgnik ei ole iga-aastaselt võlausaldajatele nõuetekohaselt makseid teinud. Kohtule esitatud maksekorraldustest lähtuvalt on võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 1513 eurot 8 senti (dtl 607–609, 633 ja 651–653), seda üksnes 2024. aastal. See moodustab tunnustatud nõuetest 2,21%. Senises kohtupraktikas on peetud kohustustest vabastamise menetluses arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt 60% nõuetest (TrtRnKm 01.07.2015, 2-10-15313). Maakohus tuvastas, et võlgnikul oli osaline töövõime, kestusega 25. märts 2021 – 24. märts 2023 (dtl 465–466). PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, milles seisnes võlgniku osaline töövõimetus, st kuidas takistas osaline töövõime tal otsida suurema töötasuga tööd kui aruannetes läbivalt kirjeldatud 0,25 koormusega ametikoht. Kohus leidis, et võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata ning suhtunud kergekäeliselt oma kohustuste täitmisesse. Kohus leiab, et võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega. Seega on täidetud PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Seega lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus võlgniku usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja seda lisaks otsinud. Võlgnik on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvesse tuleb võtta võlgniku elamispiirkonna iseärasusi ja ühistransporti ja üleüldist töötust, samuti võlgniku võimeid ja tervislikku seisundit. Võlgnik on üle andnud kõikidest oma töösuhetest saadud tulust 25% usaldusisikule. Võlgnik on esitanud aruanded õigeaegselt. Kohtupraktikas on tavapärane, et antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Võlgnik märkis, et võib avaldada oma diagnoosid üksnes kohtule, kuid delikaatsed terviseandmed ei ole vajalikud võlausaldajatele teadmiseks. Võlgniku 26. märtsil 2021 esitatud dokumendid tõendavad osalist töövõimetust. Seega ei saa võlgnikule ette heita seda, et võlgnik ei ole esitatud ühtegi tõendit. Võlgnik on kohusetundlikult maksnud vastavalt ettenähtud jaotisele oma kõikidest sissetulekutest võlausaldajatele. Väljamakseid oli võimalik alles siis teha, kui kohtutäitur

Kristel Maalman kontod aresti alt vabastas. Võlgnik maksis seejärel ka tagantjärele kõikidest oma sissetulekutest (vahenditest, millele ei saa sissenõuet pöörata) võlausaldaja kontole. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest on kõik nähtav. Kohtutäitur K. Maalman eiras kohtumäärust ning omastas Maksu- ja Tolliameti (MTA) võlgnevuse ning andis eelise MTA nõudele, kahjustades teisi võlgnike. MTA on kohtule teada andnud, et nemad ei ole võlgnevusest midagi saanud, seega on kohtutäitur K. Maalman tegutsenud omavoliliselt. Võlgnik ei ole tahtlikult ega raske hooletuse tõttu oma kohustusi rikkunud. Maakohus ei ole ka välja toonud ega tuvastanud asjaolusid, milles võis seisneda raske hooletus või tahtlus. Võlgnik möönab, et on jätnud kohtule viivitamata teatamata elukoha vahetusest, mida aga ei saa pidada raskeks hooletuseks, kuna see ei mõjuta võlgniku sissetulekut ega võlausaldajate huve. Võlgnik on menetluses osalenud ilma asjatundjate abita ning vajadusel pöördunud kohtusekretäri poole abi saamiseks arveldusarve väljaselgitamiseks, et saaks väljamakset teha. Ei ole tuvastatud võlgniku PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgadest vabastamisest keeldumise alused. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on õigus keelduda kohustustest vabastamisest vaid juhul, kui on rikutud PankrS § 175 lg-id 2 ja 4.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

6.Võlausaldajatest Uuno Vaher, Raudhammas OÜ, Konstantins Lavriks ja Lauri Käis vaidlesid määruskaebusele vastu. VANKE KOLMNURK OÜ ja COBERNE OÜ teatasid, et jätavad kohustustest vabastamise kohtu otsustada. MTA teatas, et tema nõue on täielikult täidetud. Teised võlausaldajad määruskaebuse koha seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku määruskaebus rahuldatakse. Määruse resolutsiooni tuleb täiendada menetluskulude jaotust puudutava osaga. Ringkonnakohus võtab võlgniku 14. mail 2026 esitatud tõendid tema osalise töövõime kohta asja materjalide juurde. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni
30.juunini 2020 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni ning PankrS § 193 3 lg 1 alusel otsustanud kohustustest vabastamise 1. juuli 2025. a seisuga.
9.Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga. PankrS § 175 lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist; kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14).
10.Maakohus jättis võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga.
11.Maakohus viitab PankrS § 172 lg-s 2 sätestatud usaldusisiku kohustusele võlgniku tulust saadud maksed võlausaldajatele üks kord aastas välja maksta vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole iga-aastaselt võlausaldajatele nõuetekohaselt makseid teinud. Maakohus märkis, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid üksnes 2024. aastal, kogusummas 1513 eurot 8 eurot, mis moodustab tunnustatud nõuetest 2,21%. Võlgniku esitatud aruannetest nähtub, et ta on kandnud võlausaldajatele maksete tegemiseks mõeldud raha eraldi pangakontole. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamata jätmise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et võlgnik tegi maksed võlausaldajatele tagantjärele 2024. aastal. Maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete nõuetekohast tegemata jätmist saab võlgnikule ette heita üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlausaldajate huvide kahjustamist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste rikkumisega, usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna.
12.Maakohus viitab ka PankrS § 173 lg-st 1 sätestatud võlgniku kohustusele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Maakohus tuvastas, et võlgnikul oli osaline töövõime kestusega 25. märts 2021 – 24. märts 2023, ning leidis, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milles seisnes võlgniku osaline töövõimetus, st kuidas takistas osaline töövõime tal otsida suurema töötasuga tööd kui aruannetes läbivalt kirjeldatud 0,25 koormusega ametikoht. Riigikohtu seisukoha järgi on pankrotivõlgnik üldjuhul kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p-d 18–19). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus ebaõigesti, et võlgnikul oli osaline töövõime kestusega 25. märts 2021 – 24. märts 2023. Võlgniku esitatud aruannetest ja pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on ka pärast 2023. a märtsi saanud töövõimetoetust, viimati aprillis 2025 (dtl-d 638 jj, 672, 694 jj). Võlgnik selgitas ärakuulamisel 14. novembril 2025, et osaline töövõimetus lõppes aasta alguses (dtl 804). Eeltoodust saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et võlgnik on olnud osalise töövõimega enamuse kohustustest vabastamise menetluse ajast. Seega ei saa võlgnikule ette heita seda, et ta ei töötanud täistööajaga. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tal ei olnud tervislikel põhjustel võimalik saada suuremat sissetulekut ning et tal oli osaline töövõimetus seonduvalt vaimse tervise probleemidega ja ka täna ei ole tema seisund hea (dtl 804). Võlgnik esitas 14. mail 2026 ringkonnakohtule töövõime hindamise dokumendid (dtl 877 jj) ning selgitas täiendavalt, et on tegelenud töö otsimisega ja kandideerinud. Võlgnik elab maapiirkonnas, kus ühistransport on puudulik ning võlgnikul ei ole autot. Kohalikud ettevõtted on võlgniku tööle võtmisest keeldunud, viidates võlgniku pankrotis olemisele, eelnevale kriminaalkorras karistatusele ja kohtuasjadele. Praeguses ettevõttes on pakkuda

ainult 0,25 koormusega tööd (dtl 909). Eeltoodut arvestades ei ole alust võlgnikule ette heita ka seda, et ta ei leidnud endale tasuvamat tööd.

13.Isegi kui võlgnik oleks pidanud otsima endale tasuvama töö, ei nähtu asja materjalidest, et võlgnikule oleks menetluse kestel selgitatud, et ta peab koguma tõendeid tasuvama töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta. Võlgnik märkis kõigis kohtule esitatud aruannetes, et töötas 0,25 koormusega ametikohal. Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27). Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule praegusel juhul ette heita tasuvama töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta tõendite kogumata ega esitamata jätmist.
14.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruses tuleb TsMS § 173 lg 1 kohaselt märkida menetluskulude jaotus. Maakohus ei ole märkinud menetluskulude jaotust, ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määrust. Ringkonnakohus peab TsMS § 172 lg 1 alusel õiglaseks jätta nii menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud kui ka määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ega jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda, on võlgnikul TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval