Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Mittetulundusühingule

Oandu

Watermill

ja

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Mittetulundusühing Oandu Watermill esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku vara ei kata kõiki võlausaldajate nõudeid. Võlgniku netovara on negatiivne. Võlgnikul puudub püsiv majandustegevus, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid tuleviku rahavoogude arvelt rahuldada. Makseraskused ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutised. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 08.04.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 258 378,27 euro ulatuses ja vara ligikaudu 16 619,79 eurot. Krediidiasutuste andmetel moodustavad rahalised vahendid võlgniku arvelduskontodel 7,50 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on võlgnikule kuulunud 2781 m2 suurune elamumaa xxx (registriosa nr. xxx), millele oli seatud 500 000 euro suurune hüpoteek xxx OÜ kasuks ja 145 000 euro suurune hüpoteek K R ja M R kasuks ja 3739 m2 suurune elamumaa xxx (registriosa nr. xxx), millele oli seatud 500 000 euro suurune hüpoteek Xxx OÜ kasuks ja 20 000 euro suurune hüpoteek K R ja M R kasuks. Kohtutäitur Raigo Pärs müüs nimetatud kinnistud kohtu loal ühiselt 02.03.2021.a. toimunud enampakkumisel tasaarvestuse teel hinnaga 201 000,00 eurot Xxx OÜ-le. Seega peaks võlgniku pankroti väljakuulutamise korral võlgniku pankrotivarasse laekuma 16 619,79 eurot. Võlgnik kajastab raamatupidamises nõudeid ja ettemakseid summas 1 994,89 eurot. Võlgnikult saadud info kohaselt on tegemist nõuetega AS xxx, AS xxx ja OÜ xxx vastu. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgnikul enampakkumise tulemusena nõuded AS xxx, AS xxxja M R vastu. Võlgnikule kuulunud kinnistud olid koormatud ühishüpoteegiga OÜ Xxx kasuks, mis oli seatud 31.07.2013.a. notariaalse lepinguga. Nimetatud lepinguga pantis võlgnik oma kinnistud OÜ Xxx kasuks teiste isikute, so xxx, AS xxx ja M R võlakohustuste tagamiseks. Võlgniku vara müüdi enampakkumisel AS xxx, AS xxx ja M R kohustuste katteks, mitte võlgniku enda kohustuste katteks. Kuivõrd vara müügiga täitis võlgnik kolmandate isikute AS xxx, AS xxx ja M R kohustusi, omandas ta enampakkumise tulemusena seaduse alusel nõuded kohustatud isikute vastu. Nimetatud tekkinud nõuded väärtust ei oma, kuivõrd tegemist on maksejõuetute isikutega, kellelt nõuete sissenõudmine tõenäoline ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused seotud 31.07.2013.a. hüpoteegi seadmise lepinguga, millega võlgnik pantis oma kinnistud kolmandate isikute, so xxx AS, AS xxx ja M R kohustuste katteks OÜ Xxx kasuks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks loeb ajutine haldur 2021.a. jaanuarikuu. Kohtumääruse põhjendused Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Mittetulundusühingu Oandu Watermill pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Jüri Truutsi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 258 378,27 euro ulatuses ja vara ligikaudu 16 619,79 eurot. Puudub võimalus ettevõtte tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 08.04.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 15,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 110 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 2046 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega

tasu arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 2046 eurot (sh käibemaks) välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.