Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-23-16840 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse p-de 1–4 peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Määruse p 5 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

2-23-16840 94 401 eurot, maamaksu hüvitamise nõue 3178,40 eurot, kommunaalteenuste võlg 2946,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 762 922,64 eurot ja intress 51 352,01 eurot.

2-23-16840 Võlgniku kohustused Maksu- ja Tolliameti ees on 1355,82 eurot (maksuvõlg), võlausaldaja ees 2 775 060,36 eurot ja võlgniku ainuosaniku BITTANCE LIMITED ees 4 299 985,27 eurot Võlgniku vara väärtus ei saa olla tema bilansis kajastatud 40 999 710,12 eurot. Bilansi järgi moodustavad valdava osa võlgniku varast masinate ja seadmete soetusmaksumus 100 000 eurot, transpordivahendite soetusmaksumus 17 500 eurot ja kasutusõiguse (hoonestusõigus ja servituudid) väärtus 40 485 500 eurot. Samas ei saa masinate, seadmete ja transpordivahendite väärtust määrata soetamismaksumuse alusel ja arvestada tuleb ka amortisatsiooni. Hoonestusõiguse lepingu on võlausaldaja üles öelnud ja nõudnud hoonestusõiguse omanikule langemist. Võlgnik peab küll selle üle vaidlust, kuid ka juhul, kui see peaks võlgnikule edukalt lõppema, ei muuda see hoonestusõigust talle väärtuslikuks. Kui hoonestusõiguse leping kehtiks, teeks võlausaldaja pärast võlgniku pankroti välja kuulutamist pankrotihaldurile tõenäoliselt lepingu täitmise ettepaneku, kuid lepingut ei ole võlgniku vara arvel võimalik täita. Võlgnikule kuuluvad nõuded on ebatõenäoliselt laekuvad ja nende rahuldamise määr võib olla kuni 10%. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii maksevõime testi kui ka bilansilise testi järgi. Pankroti väljakuulutamisel võib pankrotivarasse laekuda kuni 100 000 eurot. See tähendab, et võlausaldajate täitmisele kuuluvad nõuded kokku 7 075 045,63 eurot saaksid rahuldatud vaid 1,41% ulatuses. Võlgniku väitel on tal võimalik oma äriplaan realiseerida selliselt, et IntaCapital Swiss SA annab MPG Development OÜ-le, kellel on võlgnikuga samad tegelikud kasusaajad, laenu kuni 63 750 000 eurot. Võlgniku esitatud IntaCapital Swiss SA laenutingimused ei tõenda aga seda, et võlgnikul oleks võimalik 20 päeva jooksul saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et täita kõik võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded. Märgitud suuruses laenu on võimalik saada vähemalt 85 000 000 euro suuruse tagatise vastu, kuid MPG Development OÜ ei ole tegutsev ettevõte ja neil ei ole vara sellise tagatise andmiseks. Võlgniku majandustegevuse käivitamine 20 päeva jooksul ei ole tõenäoline ka haldusasjas nr 3-21-1682 ehitusloa üle toimuva kohtuvaidluse tõttu. Bilansilise testi puhul tuleb arvestada, et võlgniku immateriaalse vara (kasutusõiguse) väärtust ei ole võimalik määrata ning tema vara ei kata tema kohustusi. IntaCapital Swiss SA-lt laenu saamine seda ei muudaks, sest laen tuleks bilansis täiendava kohustusena üles võtta.

4

2-23-16840 Võlausaldaja nõude üle vaieldakse teises kohtumenetluses, mistõttu tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata selle nõudeta. Ka BITTANCE LIMITED nõuet ei saa võlgniku maksejõulisuse hindamisel arvestada. Tegemist on omanikettevõtte investeerimislaenuga Muuga sadamasse ehitatava õlitehase rajamiseks, mida BITTANCE LIMITED ei soovi ega kavatse enne investeerimisprojekti elluviimist võlgnikult tagasi nõuda. Seda tõendab lisaks BITTANCE LIMITED juhatuse liikme kinnitusele ka asjaolu, et BITTANCE LIMITED oli saneerimiskava kinnitamise poolt, millega võlgnik oleks asunud nende ees kohustusi täitma 2028 või 2030. Mõnepäevane maksuvõlg 1355,82 eurot tekkis võlgniku tähelepanematusest ja see on tasutud. Paljasõnaline ja väär on ajutise halduri väide, et hoonestusõiguse väärtus on 0 eurot. Hoonestusõigus on hindamisakti järgi, mis on vastavuses Eesti kinnisvara hindamisstandardiga EVS 875, väärt 40 368 000 eurot. See on atraktiivne investeerimisobjekt, mille peamine väärtus seisneb sellega kaasnevas õiguses ehitada ja tegutseda arenenud ja hea ühendusega Muuga sadamas. Võlgnik võib hoonestusõiguse võõrandada ning võlausaldaja ei saa selleks nõusoleku andmisest hoonestusõiguse lepingu p-des 14.2.1–14.2.4 toodud eelduste täidetusel keelduda. Hoonestusõiguse müügi teel saadu kataks kõigi võlausaldajate nõuded ka selle müümisel turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Hoonestusõiguse võlausaldajale langemise eelduseid ei esine, sest võlgnik ei ole oma kohustusi rikkunud. Hoonestusõiguse võlausaldajale langemisele vaidleb võlgnik vastu ka tsiviilasjas nr 2-24-5398. Samas, kui hoonestusõigus ka langeks võlausaldajale, tuleb võlausaldajal asjaõigusseaduse (AÕS) § 2442 lg 1 alusel hüvitada võlgnikule selle harilik väärtus, millest on lahutatud hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste väärtus. Selleks oli 2020. a-l 39 571 000 eurot ja see on tõenäoliselt veelgi kasvanud, ning ületab oluliselt võlausaldajate nõuete kogusuurust. Võlgnikul on aktiivselt kasutuses olevad arvelduskontod First Investment Bank AD-s ja Revolut Bank UAB-s ning ka püsiv majandustegevus. Arvelduskontode väljavõtetelt nähtub üle kolme miljoni euro suurune käive viimaste aastate jooksul. Ainuüksi augustis 2024 laekus võlgniku arvelduskontole 45 000 eurot ning võlgnik tasus jooksvalt valve-, raamatupidamisja muude teenuste eest, samuti tegi makseid Maksu- ja Tolliametile. Võlgnik täitis oma kohustusi ka saneerimismenetluse kestel ja kandis selle kulud. Võlgnik on teinud pingutusi, et esitada enda majandusaasta aruanded, kuid nende esitamisel on saanud takistuseks auditi kohustuse täitmiseks audiitori leidmine audiitorite puuduse tõttu turul. Võlgnikul on aga jätkuv soov ja plaan arendada Muuga sadamasse tehas. Ehitusloa üle toimuva vaidluse tõttu haldusasjas nr 3-21-1682 on arusaadavalt pausil ka koostöölepingu alusel teostatav arendusprojekt Muuga sadamas. Nii võlgnik, võlausaldaja kui ka kohalik omavalitsus on selles asjas algusest peale ehitusloa kehtima jäämist toetanud. Võlgniku osanikul on vajadusel olemas rahalised vahendid võlausaldaja nõude täitmiseks, mida on siinses menetluses mitmel korral kinnitanud nii võlgnik kui ka saneerimisnõustaja. Seda kinnitab ka asjaolu, et võlgnik tasus kuni ehitusloa vaidlustamiseni hoonestusõiguse tasu vastavalt kokkuleppele ja kokku 1 059 809,10 eurot. Samuti näitab asjaolu, et finantsasutused on valmis andma MPG Development OÜ-le sündikaatlaenu 63,75 miljonit eurot, et võlgniku lõplikud kasusaajad on laenukõlbulikud ja suudavad arendusprojekti elluviimiseks investeeringuid kaasata. Võlgnik on valmis alustama ehitus- ja arendustegevust kohe, kui ehitusluba puudutavad vaidlused lõpevad.

2-23-16840

2-23-16840 Kohus on võlgniku majandusliku olukorraga tuttav ning on seda hinnanud ka saneerimismenetluses. Kohtule teadaolevalt ei ole faktiline olukord võrreldes saneerimismenetlusega oluliselt muutunud, st võlgnik ei ole sojaõlitehase äriplaani elluviimist ehitusloa vaidluse tõttu alustanud. Ajutine haldur ja saneerimisnõustaja on tuvastanud võlgniku kohustuste suurusena 7 075 045,63 eurot ning kohus on sellest lähtunud saneerimismenetluses ja lähtub ka praegu. Võlgniku väide võlausaldaja nõude alusetuse kohta on vastuoluline, sest saneerimisavalduses on võlgnik võlausaldaja nõuet tunnistanud 3 214 468,91 euro ulatuses. Seda ei väära asjaolu, et nõude suuruse üle on käimas kohtuvaidlus. Kohus nõustub ajutise halduri ja saneerimisnõustaja hinnanguga, et hoonestusõiguse väärtus on 0 eurot ja võlgnikul on likviidset vara 100 000 euro väärtuses, mis moodustab 1,41% võlausaldajate kogunõuetest. Võlausaldaja on hoonestusõiguse lepingu üles öelnud ja soovib selle alusel hoonestusõiguse omanikule langemist, mistõttu ei ole põhjust arvata hoonestusõigust või reaalservituute võlgniku vara hulka. Hoonestusõiguse väärtus võiks olla hindamisaktis märgitud 40 368 000 eurot, kui võlausaldaja ja võlgniku vahelised lepingulised suhted oleksid jõus, võlgnikul oleks ehitusluba tehase ehitamiseks ja ta saaks oma äriplaani ellu viia, kuid praegu see nii ei ole. Põhjendatud on võlausaldaja seisukoht, et hoonestusõiguse lepingus on hoonestusõiguse omanikule langemise korral hüvitise maksmine välistatud. Võlgniku arvelduskontode jääk on 596,81 eurot, mis vaatamata võimalikule käibele ei suurenda võlgniku vara oluliselt. Väited majandustegevuse olemasolu kohta pidanuks võlgnik esitama aruande koostamiseks ajutisele haldurile. Võlgniku äriregistrile esitatud andmeid ei näita võlausaldajate nõuete kontekstis piisavat majandustegevust, sest maksustatav käive on olnud vaid 55 858,88 eurot. Võlgniku väited IntaCapital Swiss SA-lt laenu 63 750 000 euro saamise kohta ei ole usutavad, sest selleks on vaja tagatist 85 000 000 euro ulatuses, mida võlgnikul ei ole. Ka võlgnikuga sarnaste omandisuhetega isikud ei saa tagatiseta laenu andmise näol teha majanduslikult riskantseid tehinguid. Tähtsust ei ole sellel, et finantsasutused on valmis andma laenu võlgnikuga samu lõplikke kasusaajaid omavatele isikutele, sest neil ei ole võlgnikuga solidaarset vastutust ja nende maksevõime ei puutu õigussuhtesse võlausaldajaga. Väited võimalikust investeeringust ei oma tähtsust ka põhjusel, et võlgnik ei saa ehitusloa puudumise tõttu äriplaani ellu viia. Võlgniku kavatsus algatada ehitusloa kehtetuse korral uus detailplaneering ja saada uus ehitusluba, ei ole realistlik, sest võlausaldaja on avaldanud soovi lepinguline suhe võlgnikuga lõpetada. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

2-23-16840 võlatunnistuseks ning saneerimisnõustaja leitut ja saneerimiskavas väljendatut ei saa samastada võlgniku arvamusega. Võlgnik on püsiva majandustegevuse ja käibega maksejõuline jätkusuutlik ettevõte, kes suudab jooksvalt rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded, mille hulgas ei saa võlausaldaja ja BITTANCE LIMITED nõudeid arvestada. Võlgnikul on investorite nõusolek tegevuse jätkamiseks. Määruskaebuse esitamise aja seisuga on võlgniku arvelduskontode jääk üle 30 000 euro ja stabiilne rahavoog üürist jätkub ka edaspidi. Läbirääkimistel koostööpartneritega on võimalik rahavoogu ladustamisteenuseks eraldatud maatüki laiendamise teel suurendada. Samuti on võlgnik pärast ajutise halduri nimetamist ja käsutuskeelu kohaldamist väljendanud tungivat soovi maamaksu tasumiseks. Võlgniku vara katab tema kohustusi ka siis, kui arvestada nende hulgas nõudeid, mis ei ole sissenõutavaks muutunud. Ajutine haldur ei hinnanud hoonestusõiguse väärtust aruande koostamise hetkel ja lähtus ebaõigesti saneerimisnõustaja paljasõnalisest väitest selle madala likviidsuse kohta. Võlgnik soovis 14.10.2024 istungil esitada kohtule kinnisvaraportaalide ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonikeskkonna väljavõtete näol täiendavaid tõendeid, mis näitavad, et hoonestusõigustel on igal juhul väärtus, kuid kohus ei võtnud neid vastu. Maakohus asus pankrotimääruses üllatuslikult ajutise halduriga samale seisukohale, et hoonestusõigus on väärtusetu, kuigi võlgnik oli kohtule esitanud nii hindamisakti kui ka bilansi, mille järgi on hoonestusõiguse väärtus enam kui 40 miljonit eurot. Kui maakohus oleks hoonestusõiguse väärtuse hindamisel lähtunud neist kui asjas ainsatest hoonestusõiguse väärtust kajastavatest tõenditest, mitte ajutise halduri põhistamata väidetest, ei oleks ta saanud võlgnikku maksejõuetuks pidada. Väär on maakohtu järeldus, et hindaja on jõudnud hindamisaktis märgitud väärtuseni seeläbi, et on arvestanud tehase ehitamiseks vajaliku ehitusloa olemasoluga, äriplaani elluviimisega ja kehtivate lepinguliste suhetega. Hindamisakt on koostatud puhtalt võrdlustehingute pinnalt ning selles on ka märgitud, et vaidlusalust hoonestusõigust hinnatakse lähtuvalt sellest, et sellel asuvad madala väärtusega hooned või puuduvad hooned sootuks. Seejuures on vaidlusalusest hoonestusõigusest oluliselt väiksemale kinnisasjale seatud täiesti välja ehitamata ning kehvema strateegilise asukoha ja ligipääsuga hoonestusõigused müügis enam kui miljoni euro eest. Väljaspool pankrotimenetlust oleks võlgnikul hoonestusõiguse lepingu alusel õigus hoonestusõigus tavatingimustel müüa. Hoonestusõiguse võlausaldajale langemiseks ei ole alust ning võlgnik kaitseb selles osas oma õigusi paralleelses kohtumenetluses. Maakohtu vastupidine arvamus on subjektiivne ega muuda asjaolu, et praegu kuulub hoonestusõigus võlgnikule. Isegi kui võlausaldajal on tema vastu hoonestusõiguse tasu ja hoonestusõiguse omanikule langemise nõue, on võlgnikul omakorda võlausaldaja vastu 40 miljoni euro suurune hoonestusõiguse väärtuse hüvitamise nõue ning tasaarvestuse järel ei oleks võlgnik maksejõuetu. Põhjendamata ja väär on maakohtu väide, et võlausaldaja ei pea hoonestusõiguse talle langemise korral võlgnikule hüvitist maksma.

2-23-16840 nõudest tulenevalt maksejõuetu. Võlgnik on seega vaieldamatult tunnistanud võlga võlausaldaja ees ning maakohus sai sellest lähtuda. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõuet tsiviilasjas nr 2-23-16250 vaidlustanud. Selles asjas menetletakse võlgniku hagi võlausaldaja vastu hoonestusõiguse- ja koostöölepingu muutmiseks VÕS § 97 alusel lepinguliste kohustuste vahekorra olulise muutumise tõttu. Vastav hagi on seega suunatud õigusmuudatusele tulevikus, s.o olemasolevate nõuete ümberkujundamisele. Hagi esitamisega on seega võlgnik võlausaldaja nõude olemasolu tunnistanud, kuid soovib seda võlausaldaja tahteavalduse saamise teel muuta. Tsiviilasja nr 223-16250 menetlus ei muuda seega võlausaldaja nõuet vaieldavaks. Võlausaldaja nõue oleks selge ka tsiviilasjas nr 2-2316250 võlgniku esitatud hagi rahuldamise korral. Võlgnik ei ole selles soovinud võlausaldaja kõigi nõuete (nt maamaksu ja kommunaalteenuste hüvitis ja intressinõue) ümberkujundamist ja nende nõuete üle ei ole vaidlust. Lisaks taotleb võlgnik võlausaldaja nõuete ümberkujundamist viisil, mille tulemusel oleks tal võlausaldaja ees ikkagi ulatuslik võlg. Võlgnik taotleb selles 2024. a osas võla vähendamist, kuid mitte ajatamist, ning 2024. a eest ei ole võlgnik võlausaldajale ühtegi makset teinud. Võlgnik on maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses. Võlgnikul ei ole likviidset vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid täita. Võlgniku ainus tõendatud likviidne vara on tema arvelduskontodel olev raha 600 eurot, kuid pankroti väljakuulutamise seisuga olid ainuüksi võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu 5 000 000 eurot. Võlgniku maksejõuetust tuleb PankrS § 31 lg 12 p 1 alusel eeldada ka negatiivse omakapitali tõttu. Teised võlausaldajad soovivad samuti oma nõuete rahuldamist. Võlgniku ainuosanik BITTANCE LIMITED osales võlgniku saneerimismenetluses. Tema avaldatud soov hetkel enda nõudeid võlgniku vastu maksma mitte panna on vastuoluline ning selle eesmärk on võlgniku paratamatut pankrotimenetlust edasi lükata ja võlausaldajat kahjustada. Enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut esitasid võlgniku vastu nõude ka Maksu- ja Tolliamet 44 176,24 euro, Advokaadibüroo WIDEN OÜ 87 264,76 euro ning Bulk & Tank OÜ 7578,48 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ka võlausaldaja ja BITTANCE LIMITED nõuete kõrvale jätmise korral likviidse vara puudumise tõttu mingit perspektiivi teisi nõudeid pankrotimenetluse väliselt rahuldada. Võlausaldaja on hoonestusõiguse lepingu üles öelnud ning selle tulemusel on tekkinud hoonestusõiguse lepingu tagasitäitmise võlasuhe ja pankrotihaldur on kohustatud andma võlgniku eest tahteavaldused hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Tsiviilasjas nr 2-24-5398 menetletakse ka võlausaldaja hagi pankrotihalduri vastu nende tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Võlgniku rikkumisi arvestades tuleb võlausaldaja hoonestusõiguse kustutamise nõue rahuldada ning võlgnik ei saa hoonestusõigust enda bilansis varana arvestada. Maakohus jättis ebausaldusväärsena õigesti arvestamata hoonestusõiguse hindamisakti ja leidis põhjendatult, et hoonestusõigus on väärt 0 eurot. Maakohus sai TsMS § 229 lg 2 alusel käsitada saneerimisnõustaja ja ajutise halduri kui vajalike eriteadmistega asjatundjate hinnanguid hoonestusõiguse väärtuse kohta tõenditena. Hoonestusõigus on väärtusetu, sest võlausaldaja nõuab hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamist, hoonestusõiguse võõrandamine eeldab võlausaldaja nõusolekut ning hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal majandustegevuse käitamine eeldab võlausaldaja infrastruktuuri kasutamist, mida võlausaldaja lepinguliste suhete lõppemise tõttu ei võimalda. Hoonestusõigusega koormatud maa-ala on tühi plats Muuga sadamas, mida ei saa eesmärgipäraselt kasutada ja millel ei ole turgu. Hindamisaktis tehtud järeldused on ebaõiged ega kajasta hoonestusõiguse tänast tegelikku väärtust. Samuti põhineb hindamisakt vääral arusaamal, nagu saaks hoonestusõiguse 9

2-23-16840 ja kinnisasja omamist ning võõrandamist samastada, sh ei ole selles arvestatud kohustusega maksta hoonestusõiguse tasu, hoonestusõigusega kaasas käiva koostöölepinguga ning hoonestusõiguse sisusse kuuluvate muude kokkulepetega, nagu nt kohustus rajada kinnistule õliseemnete, kaunviljade ja sojaubade töötlemise kompleks ning tehast eesmärgipäraselt kasutada. Viimane eeldas saneerimismenetluses esitatud äriplaani järgi vähemalt 1 000 000 euro suurust investeeringut. Määruskaebusele lisatud väljavõtted tuleb võlgnikule tagastada, sest kohtule ei ole vaja tõendada, et hoonestusõigusi on võimalik müüa. Võlausaldaja nõuab pankrotihaldurilt hoonestusõiguse lepingu tagasitäitmist, mistõttu ei ole omanikule langemise nõue ega selle eest hüvitise maksmise võimalus võlausaldaja ja võlgniku vahelistes suhetes aktuaalne. Igal juhul on hoonestusõiguse võlausaldajale langemisel võlgniku õigus hüvitisele välistatud ja hoonestusõigusel ei ole ka väärtust, mida hüvitada. Võlgnikul ei ole majandustegevust ja selle käivitamine on perspektiivitu. Võlgniku tuluallikana käsitatud üüritulu on tema kohustuste kõrval marginaalne. Tema arvelduskontode väljavõtetelt nähtub, et väidetavat maksejõulisust tõendav rahavoog ei kataks isegi hoonestusõigusest tulenevat maamaksukohustust, rääkimata võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete või hoonestusõiguse lepingu ja koostöölepingu alusel jooksvalt tekkivate nõuete rahuldamisest. Pankrotihaldur teatas juba esimesel võlausaldajate üldkoosolekul, et maamaksukohustuse, ajutise halduri tasu ja võlausaldaja menetluskulude tõttu tuleb tal lähiajal esitada raugemisteade. Võlgniku näol on tegu algjärgus läbikukkunud investeerimisprojektiga, mille pankroti väljakuulutamine on ainuvõimalik lahendus.

2-23-16840

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-23-16840 arvestada võlgnikule kuuluvaid asju ja õigusi, sh nõudeid, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud, samuti sissemakseta asutatud osaühingu osaniku tegemata sissemakset. Vara väärtust hinnates tuleks lähtuda asjade ja õiguste likvideerimisväärtusest (väärtusest, mis oleks võimalik selle eseme eest saada mõistliku aja jooksul võõrandades) (vt ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk-d 36–40; PankrS I komm (2024), § 1, p 2.2.3). Maksejõuetuse püsivusele hinnangu andmisel tuleb lisaks viidatud testidele lähtuda ka võlgniku majandustegevust iseloomustavatest majandusnäitajatest, nt likviidsus ja võimalik tulevikuperspektiiv, sh võlgniku tegevuse jätkamine (PankrS I komm (2024), § 1, p-d 2.1 ja 2.2.1). Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (RKTKm 19.06.2013, 3-2-1-74-13, p 22). Kuigi juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust ajutise halduri määramisel (PankrS § 15 lg 3 p-d 1 ja 4) ning nõude olemasolu või kuuluvus vaieldakse selgeks nõuete kaitsmisel ja tunnustamisel (PankrS §-d 1001–107), ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel siiski tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu, ning seejärel tuleb hinnata, kas maksejõuetus on püsiv (RKTKm 22.02.2017, 3-2-1-163-16, p-d 13 ja 17).

2-23-16840 võlausaldajate nõuete suuruse märkimine seda, et võlgnik neid nõudeid tingimusteta tunnistab ega saa hiljem pankrotiavalduse menetluses võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitada. 17.1.2.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võlgniku maksevõimet likviidsustesti järgi hinnates arvestada, et võlgnikul oli 31.12.2023 seisuga võlausaldaja ees 3 248 468,91 euro suurune kohustus. Võlausaldaja tõi pankrotiavalduses esile, et tal on võlgniku vastu hoonestusõiguse lepingust ning hoonestusõiguse lepingu ja koostöölepingu lisakokkuleppest tulenev 3 091 419,47 euro suurune nõue, mis hõlmab hoonestusõiguse tasu 2 176 618,50 eurot, reaalservituudi tasu 94 401 eurot, maamaksu hüvitist 3178,40 eurot, kommunaalteenuste võlga 2946,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 762 922,64 eurot ja intressi 51 352,01 eurot. Võlausaldaja esitas kohtule nõude kinnituseks mh vastavad lepingud (dtl-d 9–82). Võlausaldaja täpsustas oma nõuet 09.02.2024 vastuväites võlanimekirjas nimetatud andmetele võlgniku saneerimismenetluses (dtl 1424 jj), märkides, et tema nõude suurus võlgniku vastu 31.12.2023 seisuga on 3 248 468,91 eurot, s.o hoonestusõiguse tasu 2 176 618,50 eurot, reaalservituudi tasu 94 401 eurot, maamaksu hüvitis 3973 eurot, kommunaalteenuste võlg 9307,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 878 817,10 eurot, intress 51 352,01 eurot ja leppetrahv 34 000 eurot. Sama nõude suuruse on võlausaldaja märkinud ka 19.03.2024 menetlusdokumendis (dtl 1631 jj), milles ta mh palus maakohtul pankrotiavalduse menetlust jätkata. Rohkem ei ole võlausaldaja oma nõuet enne pankrotiavalduse lahendamist täpsustanud. Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele seonduvad tsiviilasjas nr 2-23-16250 menetletava võlgniku 16.11.2023 hagiga võlausaldaja vastu (täpsustatud 14.12.2023) (dtl 84 jj ning dtl 1430 jj). Võlgnik palub tsiviilasjas nr 2-23-16250 tuvastada, et koostööleping ning hüpoteegi seadmise lepingu ja koostöölepingu lisakokkulepe ja sellele lisatud maksegraafik ei lõppenud võlausaldaja ülesütlemisavalduse tagajärjel ning et võlgnikul on kuni 15.03.2024 õigus keelduda hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanikule või tema nimetatud kolmandale isikule hoonestusõiguse tagasikandmiseks nõusoleku andmisest. Lisaks palub võlgnik muuta VÕS § 97 lg 1 alusel hoonestusõiguse lepingut selliselt, et 1) tal oleks kohustus alustada hoone püstitamist varasema kolme aasta asemel üheksa aasta jooksul lepingu sõlmimisest; 2) hoonestusõiguse ja servituutide tasu oleks ajavahemikul 01.01.2024–31.12.2026 poole väiksem; 3) tema kohustus tasuda hoonestusõiguse ja servituutide tasusid ajavahemike 01.04.2019–31.03.2020, 2021 ning 01.04.2022–31.12.2023 eest toimuks maksegraafiku alusel kolme aasta jooksul alates 2026 (s.o aastatel 2026–2028). Samuti palub võlgnik muuta VÕS § 97 lg 1 alusel koostöölepingut selliselt, et kauba töötlemise kohustus algaks varasema 2023. a asemel 2027. Võlgnik tõi hagis esile, et tal on 01.06.2023 seisuga tasumata 2019. a II, III ja IV kvartali, 2020. a I kvartali, kogu 2021. a, 2022. a II, III ja IV kvartali ning 2023. a I ja II kvartali hoonestusõiguse ja reaalservituutide tasu (vt hagi p 25, dtl 1441). 16.01.2024 saneerimisavalduses märkis võlgnik, et 31.12.2023 seisuga on tal lisaks tasumata 2023. a III ja IV kvartali hoonestusõiguse ja reaalservituutide tasu (vt saneerimisavalduse p 24, dtl 364). Arvestades eelnevat ning seda, et ühe kvartali tasu hoonestusõiguse ja reaalservituutide eest kokku on 151 401,30 eurot (vt hoonestusõiguse lepingu p-d 7.1.1, 7.2, 9.1 ning 15.14, võlgniku hagi p 13 ja saneerimisavalduse p 9), on võlgnik sisuliselt möönnud, et 31.12.2023 seisuga oli hoonestusõiguse ja reaalservituutide tasu võlg kokku 2 271 019,50 eurot, mis langeb kokku võlausaldaja nõudeavalduses ja nõude täpsustuses märgitud hoonestusõiguse ja reaalservituutide tasu võlaga sama aja seisuga (2 176 618,50 eurot + 94 401 eurot). Ülejäänud osas ei ole võlgnik samuti võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Kuigi võlgnik esitas kostja vastu ülalnimetatud hagi, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et võlausaldaja nõue ei oleks selge ja sellega ei saaks võlgniku maksevõimet hinnates arvestada. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik on esitanud võlausaldaja nõudega seoses hagi ja kohus on selle 13

2-23-16840 menetlusse võtnud, ei anna alust pidada võlgniku vastuväiteid võlausaldaja nõudele põhjendatuks, võlgniku vastuväited tuleb hinnata sisuliselt (vt ka RKTKm 12.06.2013, 3-2161-13, p 14). Hinnates võlgniku vastuväiteid sisuliselt, ei ole võlgnik ringkonnakohtu hinnangul esitanud võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudele selliseid vastuväiteid, mis annaksid alust jätta võlausaldaja nõude võlgniku maksjõuetust hinnates arvestamata. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et võlausaldajal oli õigus nõuda võlgnikult hoonestusõiguse lepingu p 7 alusel hoonestusõiguse tasu, mis oli hoonestusõiguse lepingu p 9 järgi muutunud sissenõutavaks, ning lepingu p 15.4 järgi servituudi tasu, mis oli samuti muutunud selle lepingupunkti järgi sissenõutavaks. Kuigi pooled sõlmisid 17.02.2021 kokkuleppe (dtl 66 jj), millega ajatasid ajavahemikul 01.04.2019–31.12.2021 tasumata hoonestusõiguse ja reaalservituudi tasud, tuli ka selle kokkuleppe p 1 järgi tasuda 2020 IV kvartali tasu 01.07.2021 ning p 2 järgi tasuda ülejäänud tasud maksegraafiku alusel 2023– 2024, sh oli maksegraafiku järgi viimane makse kuupäev 01.10.2024 (dtl 73). Seega olid võlgniku pankroti väljakuulutamise ajaks (15.10.2024) muutunud võlgniku kohustused sissenõutavaks ka osas, milles pooled olid leppinud kokku hoonestusõiguse ja reaalservituudi tasu hilisema tasumise kohustuses. Kuigi võlgnik esitas 16.11.2023 hagi nii poolte kokkuleppel juba kuni 31.12.2021 sissenõutavaks muutunud ja ajatatud tasude kui ka ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2023 sissenõutavaks muutunud tasude ajatamiseks selliselt, et võlgnikul oleks kohustus tasuda võlg maksegraafiku alusel kolme aasta jooksul alles alates 2026, tuginedes lepingulise vahekorra olulisele muutumisele VÕS § 97 tähenduses, ei anna võlgniku teistkordne võla ajatamise soov alust järeldada, et võlgnik vaidleb võlausaldajale põhjendatult vastu. Hagiavalduses põhistab võlgnik lepingulise vahekorra muutumist sellega, et MTÜ Eesti Roheline Rist alustas kohtumenetlust võlgnikule väljastatud ehitusloa tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-1682; kohtute infosüsteemi andmetel on 03.12.2024 jõustunud kohtuotsusega ehitusluba tühistatud) ning ehitusloa vaidlustamise tõttu ei saanud ta teostada hoonestusõigust, kuid peab maksma hoonestusõiguse tasu. Seda, miks peaks ehitusloa vaidlustamise tõttu maksma võlgnik sissenõutavaks muutunud tasu hiljem, ei ole võlgnik põhistanud. Ilmselt saaks põhjuseks olla see, et tehase rajamise viibimise tõttu ei ole võlgnik saanud teenida hoonestusõiguselt loodetud tulu. Kohtule ei ole teada, et võlgnikule oleks pärast algse ehitusloa tühistamist väljastatud uus ehitusluba. Seega ei ole teada, kas ja millal saaks võlgnik hoone püstitada. Seetõttu ei saa võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes pidada tõenäoliseks, et kohus kujundaks selles osas poolte võlasuhte ümber ja ajataks kuni 31.12.2023 sissenõutavaks muutunud võlgniku võla. Seega ei ole võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele selliseid vastuväiteid, mis annaksid alust jätta võlgniku maksevõimet hinnates võlausaldaja sissenõutavaks muutunud kohustus arvestamata.

2-23-16840 andnud võlgniku pankroti edasilükkamise ja võlausaldaja kahjustamise eesmärgil. Sellest tulenevalt ei arvesta ringkonnakohus võlgniku maksevõimet hinnates tema kohustust BITTANCE LIMITED ees.

2-23-16840 kapitalil. Maksejõuetuse hindamise seisuga ei olnud aga võlgnik saanud ehitusloa kehtivuse üle toimuva kohtuvaidluse tõttu jätkuvalt sojaõlitehast rajama asuda, seega ei olnud investeerimisprojektist rahavoogu tekkinud. Võlgnik on välja toonud, et tal on stabiilne rahavoog üürist ja läbirääkimistel koostööpartneritega on võimalik seda suurendada ladustamisteenusteks eraldatud maatüki laiendamise teel. Selle kinnituseks on ta esitanud võlgniku juhatuse liikme ja võlgniku lepingulise esindaja e-kirjavahetuse (määruskaebuse lisa 3, dtl 3079 jj), mille kolleegium võtab TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel tõendina vastu. Võlgniku juhatuse liige on 02., 07. ja 08.10.2024 e-kirjades (dtl-d 3086–3087, 3078 ja 3079) kinnitanud, et Bulk & Tank OÜ üürib võlgnikult kaupade ladustamiseks maad, võlgnikul on stabiilne rahavoog üürist ning võlgnikul on kavatsused maatüki kasutamise laiendamise osas puistlasti ladustamiseks, kuid selle üle toimuvad läbirääkimised on praegu peatatud. Samas ei ole võlgnik esile toonud, kui suur on hetkel laekuv üüritulu. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt (dtl-d 2608–2785 ja 2786– 2793) on näha, et Bulk & Tank OÜ-lt laekuv üüritulu on kuude lõikes erinev, kuid jääb keskeltläbi 20 000 euro juurde kuus. Arvestades võlgniku arvelduskontode jääki 17.09.2024 seisuga (596,81 eurot), on võlgnik suutnud selle arvel tasuda ilmselt vaid muid jooksvaid kulusid. Igal juhul ei olnud võlgnikul sellise suurusega rahavoo arvel võimalik võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid mõistliku aja jooksul täita. Samuti ei anna ainuüksi võlgniku juhatuse liikme paljasõnalised väited võimaliku rahavoo suurendamise kohta alust leida, et võlgnikul oleks olnud lähitulevikus sellises suuruses rahavoog, mis oleks võimaldanud tal võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded mõistliku aja jooksul täita. Ka see, et võlgniku juhatuse liige on 04.10.2024 e-kirjas märkinud (dtl-d 3084–3085, tõlge dtld 3080–3081), et võlgnik saab investoritelt rahalist toetust, ei anna alust järeldada, et võlgniku makseraskused on ajutised. Võlgnik ei ole toonud esile ega tõendanud, kes on need investorid, kui suur on neilt saadav rahaline toetus ning millistel tingimustel raha võlgniku kasutusse antakse. Niivõrd üldise väite alusel ei ole võimalik järeldada, kas võlgnikul oli lähetulevikus investoritelt laekumas selline rahavoog, mis võimaldanuks võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustused mõistliku aja jooksul täita. Kuigi määruskaebuses ei ole võlgnik enam tuginenud IntaCapital Swiss SA-lt saadavale laenule, märgib kolleegium, et nõustub vastavas osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Võlgniku suutlikkust täita mõistliku aja jooksul sissenõutavaks muutunud kohustusi ei näita kuidagi see, kui palju raha on tema arvelduskontodelt viimaste aastate jooksul läbi käinud ning et ta on tasunud jooksvalt valve-, raamatupidamis- ja muude teenuste eest ning teinud makseid Maksu- ja Tolliametile. Selge on see, et maksevõime hindamise aja seisuga ei olnud võlgniku arvelduskontodel raha sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks, ning selle põhjal, kui palju raha on tema arvelduskontodelt aastate jooksul läbi käinud, ei ole võimalik teha järeldusi tuleviku osas. Eelnevast lähtuvalt ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et võlgnikul olnuks võimalik likviidsusprobleemid mõistliku aja jooksul lahendada, mistõttu oli võlgnik püsivalt maksejõuetu.

2-23-16840

15.10.2024 – pankrotimääruse analüüs (Martti Peetsalu) – 24 minutit; 15.10.2024 – pankrotimääruse analüüs (Peeter Viirsalu) – 30 minutit; 15.10.2024 – kohtumääruse ja edasise ajakava ning tegevuste strateegia paikapanek, kohtuistungi protokolli analüüs (Silvia Urgas) – 1 tund 30 minutit; 15.10.2024 – pankrotimääruse analüüs ja pankroti väljakuulutamisest tulenevate tegevuste planeerimine (Artur Piisang) – 30 minutit; 31.10.2024 – määruskaebuse analüüs, määruskaebusele vastuse koostamine (Artur Piisang) – 2 tundi; 01.11.2024 – määruskaebusele vastuse koostamine (Artur Piisang) – 1 tund 30 minutit; 05.11.2024 – määruskaebusele vastuse koostamine, kliendile sisendi koostamine (Artur Piisang) – 3 tundi 30 minutit; 07.11.2024 – määruskaebusele vastuse koostamine (Artur Piisang) – 3 tundi 48 minutit; 08.11.2024 – määruskaebusele vastuse koostamine (Artur Piisang) – 4 tundi; 12.11.2024 – määruskaebusele vastuse koostamine (Artur Piisang) – 2 tundi; 12.11.2024 – määruskaebuse vastuse täiendamine (Martti Peetsalu) – 2 tundi 18 minutit; 14.11.2024 – määruskaebuse vastuse täiendamine, halduri menetlusdokumendi analüüs (vastus määruskaebusele), suhtlemine halduri ja kliendiga (Peeter Viirsalu) – 3 tundi; 14.11.2024 – halduri määruskaebuse vastusega tutvumine, määruskaebusele vastuse koostamine, menetlusdokumendi esitamisega seonduvad tegevused (Artur Piisang) – 24 minutit; 14.11.2024 – halduri vastuse analüüs (vastus määruskaebusele) (Martti Peetsalu) – 30 minutit; 06.08.2025 – kohtunõudega tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine (Artur Piisang) – 1 tund 42 minutit; 06.08.2025 – kohtunõudega tutvumine, kliendile edastamine, menetluskulude nimekirja koostamine (Silvia Urgas) – 1 tund. 17

2-23-16840 Menetluskulude nimekirjas on mitme lepingulise esindaja kasutamist põhjendatud sellega, et neil on spetsiifilised teadmised nii poolte tegevusvaldkonnast kui ka saneerimis- ja pankrotiõigusest. Samuti on selles märgitud, et tegu on keeruka pankrotiasjaga, mida tõendab kolme lepingulise esindaja kasutamine.

2-23-16840 Küll aga on kolleegiumi hinnangul maakohtu määruse, määruskaebuse, määruskaebuse vastuste ning menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu arvestades vandeadvokaadi Peeter Viirsalu ja vandeadvokaadi abi Artur Piisangi toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud kogu, s.o 22 tunni 54 minuti ulatuses põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on nii vandeadvokaadi Peeter Viirsalu kui ka vandeadvokaadi abi Artur Piisangi tunnitasu 160 eurot (v.a menetluskulude nimekirja koostamine, mille tunnitasu on 180 eurot) (käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi ega vandeadvokaadi abi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Seega on võlausaldaja vajalikud ja põhjendatud kulud esindajatele kokku 3698 eurot (21 tundi 12 minutit × 160 eurot/tund + 1 tund 42 minutit × 180 eurot/tund = 3698 eurot), mis tuleb võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt võlausaldaja taotlusele tuleb võlgnikul TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kaebeõigus

(allkirjastatud digitaalselt)

19

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.