Lääne-Nigula vald, Palivere alevik, Põllu tn 8 Korteriühistu avaldus R A vastu majandamiskulude võla ja viiviste nõudes. Avaldaja Lääne-Nigula vald, Palivere alevik, Põllu tn 8, registrikood 80335370, asukoht Põllu 8, Palivere alevik, Lääne-Nigula vald, Läänemaa Avaldaja seaduslik esindaja Jüri Kurvits Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Puudutatud isik R A, isikukood XXX Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
22.02.2021; 06.04.2021
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Mõista R Alt (isikukood XXX) Lääne-Nigula vald, Palivere alevik, Põllu tn 8 korteriühistu (registrikood 880335370) kasuks välja:
2.1.põhivõlgnevus summas 802,37 eurot.
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis 30.09.2020 seisuga summas 87,66 eurot.
viivis põhivõlgnevuselt (põhivõlgnevus 802,37 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 01.10.2020. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.2. väljamõistetud viivist.
2-20-123286
3.Võtta vastu avaldaja nõudest loobumine summas 13,15 eurot.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku R A kanda.
5.Määrata Lääne-Nigula vald, Palivere alevik, Põllu 8 korteriühistule hüvitatav menetluskulu rahaliselt kindlaks summas 499 eurot. Mõista Roomest Assavilt Lääne-Nigula vald, Palivere alevik, Põllu tn 8 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 499 eurot.
6.Menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul R Al tasuda avaldajale menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
7.Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.
Avaldus ja avaldaja seisukohad.
1.15.06.2020. a esitas Lääne-Nigula vald, Palivere alevik, Põllu tn 8 korteriühistu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Alt 1769,71 euro saamiseks. Võlgnik R A esitas 16.07.2020.a nõudele vastuväite
2.01.10.2020. a esitas hageja Lääne-Nigula vald, Palivere alevik, Põllu tn 9 Korteriühistu avalduse R A vastu põhivõlgnevuse 815,52 euro ja viiviste nõudes. Avalduse kohaselt kuulus puudutatud isikule R Ale alates 03.septembrist 2009.a. kuni 17.septembrini 2020.a. korteriomand, mille eriomandisse kuulub eluruum - korter nr x elamust Põllu tn 8 Palivere alevikus, mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr. xxx.
3.Nähtuvalt kinnistusraamatu registriosa väljavõttest on R A 14.09.2020.a. kinnistamisavaldusega loobunud korteriomandist Eesti Vabariigi kasuks, omanikukanne muudeti ja kostja omand lõppes 17.09.2020.a. Kostja loobus kinnisomandist riigi kasuks AÕS § 126 alusel. Omandi loovutamine riigile ei lõpetanud kostja sissenõutavaks muutunud kohustusi KÜ ees. Riigile läksid KrtS § 43 lg 1 alusel üle kõik õigused ja kohustused alates omandi ülemineku hetkest, kuid omandi üleandmise ajaks sissenõutavaks muutunud kohustuste eest vastutab omandaja (riik) KrtS § 43 lg 2 alusel üksnes käendajana ja üksnes korteri väärtuse ulatuses.
4.Avaldaja palub 05.03.2021 võtta tõendina tsiviilasja juurde Lääne-Nigula vald, Palivere alevik, Põllu tn 8 Korteriühistu 26.04.2014 üldkoosoleku protokoll koos koosolekult vastuvõetud majandamiskavaga ja 25.02.2020 üldkoosoleku protokoll koos koosolekul vastuvõetud majanduskavaga, mis tõendavad korteriühistu otsust koguda korterite hooldustasu määras 0,25€/1m2 ja korteriomanike otsust jagada üldelekter vastavalt korterite arvule. 2020 otsus koos majandamiskavaga tõendavad, et korteriomanikud otsustasid jätkata hooldustasu kogumist vanas määras 0,25€/1m2; korteriühistu liikmemaks 0,35€ korteri kohta; korteriühistu juhtimise tasu 3€ korteri kohta; remondifondi makse 0,20€/1m2 ja remondireservi kogumiseks 0,05€/1m2 kohta.
5.05.03.2021.a. esitab avaldaja nõude täpsustuse, mille seoses majandamiskulude nõudega avaldaja selgitab, et 01.01.2017-28.02.2020 on korteriomanikelt tasusid kogutud 2014. aasta korteriomanike otsuse ja majanduskava alusel. Puudutatud isikult on nõutud hooldustasu 0,25 €/1m2; tasu üldvee ja üldelektri eest ning alates novembrist 2019 EKÜL liikmemaksu 0,35 € iga
2-20-123286 korteri kohta. Avaldaja seisukoht on, et kui 26.04.2014 ja 25.03.2020 vahel ei toimunud ühtegi üldkoosolekut, kus oleks otsustatud majandamiskulude kogumine teisiti, siis tuli 2015- 2019 koguda majanduskulusid 2014. aasta kava järgi. See on kooskõlas ka KrtS § 41 lg.5 sätestatud eelarvelise majandamise üldpõhimõttega, et kui uue arvestusperioodi alguseks ei ole vastu võetud uut eelarvet või majanduskava, kehtib ja majandatakse kuni uue majanduskava vastuvõtmiseni vana kava järgi.
6.Avaldaja loobus enne 01.01.2017 tekkinud nõuetest. Avaldus on esitatud majandamiskulude nõuete osas, mis muutusid sissenõutavaks perioodil 31.01.2017.a. - 30.05.2020.a., see on summas 711,98 eurot ja mille kohta on puudutatud isikule perioodil 31.01.2017 kuni 31.05.2020 esitatud arved. Avaldaja suurendas oma põhinõuet nende kuude majandamiskulude tasunõuete võrra, mis tekkisid pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 15.06.2020.a. perioodil juuni-august 2020.a. eest, kuna R A ei ole tasunud majandamiskulude arveid ka selle perioodi eest. R. A võlg on kasvanud 3 arve summa, kokku 103,54 € euro võrra. Kokku võlgneb kostja hagejale 01.01.2017-31.08.2020.a. esitatud arvete järgi 815,52 eurot (711,98+103,54). 05.03.2021 esitatud nõude täpsustuses tõi avalda välja, et kuna novembrist 2019 kuni veebruarini 2020 puudus korteriomanike otsus igakuiselt Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu kogumise kohta, siis loobub avaldaja majandamiskulude nõuetest nende nelja kuu osas EKÜL liikmemaksust summas 4*0,35= 1,40 €. Samuti puudus nõuet puudutaval perioodil korteriomanike otsus, mis õigustaks nõuda üldvee eest tasu jagatuna üldvee kulu korterite arvule, mitte jagada kaasomandi osade suuruse järgi, siis loobub avaldaja perioodi 01.01.2017-28.02.2020 eest üldvee tasude nõuetest. Avaldaja ei tee perioodi kohta uusi arveid, kuid arvestuses (tl 156) on kirjeldatud majandamiskulude tasud summas, mida avaldaja nõuab pärast EKÜL liikmemaksu ja üldvee kulu kõrvalejätmist. Avaldaja põhinõue, mille avaldaja palub R Alt välja mõista, moodustab vastavalt lisatud arvestusele 802,37 eurot ning ülejäänud osas ehk 13,15 € nõudes (815,52-802,37) loobub avaldaja majandamiskulu nõudest. Avalduse kohaselt taotleb avaldaja puudutatud isikult mõista välja viivised 01.10.2020 seisuga summas 87,66 eurot. Asjast puudutud isiku seisukohad
7.15.06.2021 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitas R A 16.07.2020 vastuväite, mille kohaselt ei ole korter puudutatud isikust mitteolenevatel põhjustel elamiskõlbulik ja jäätmeteenust ei kasuta. R A leiab, et inimeselt ei saa nõuda tasu teenuse eest, mida ta ei tarbi.
8.Kohus võttis avalduse menetlusse 29.10.2020 määrusega, kohustades R At esitama kohtule seisukoht Lääne-Nigula vald, Palivere alevik, Põllu tn 8 korteriühistu esitatud nõue osas.
9.R A 02.12.2020 vastuses avaldusele puudutatud isik avaldusega ei nõustu ning tema vastu esitatud nõudeid ei tunnista. Puudutatud isik toob välja, et Põllu 8 on paneelmaja, mis jäi pooltühjaks peale Palivere tehase sulgemist. Puudutatud isiku trepikojas ei ela ühtegi inimestkorterid on elaniketa ja keegi mingeid makse ei maksa, tegu on elamiskõlbmatu trepikojaga kuna kütteta korterites torud külmuvad ja tekivad uputused, trepikojas on elekter väljalülitatud. Kuidas saab nõuda inimeselt kommunaalmaksude tasumist kui korterid on elamiskõlbmatud nendest mitte olenevatel põhjustel, nad ei ela nendes korterites ega kasuta kommunaalteenuseid. Kohtumääruse põhjendus
10.Kohus võttis avaldaja esitatud hagiavalduse 29.10.2020 menetlusse kui hagi ning määras asja hagimenetlusse. TsMS § 613 kohaselt lahendatakse korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita menetluses. Riigikohus on leidnud, et vales menetlusliigi valikus ei ole olulist probleemi, kui see puudutab põhiasjaga seotud taotlust ning asi lahendatakse õige menetlusliigi nõudeid arvestades. (Riigikohtu 17.06.2010 määrus asjas 3-2-1-42-10 p 20, 24.09.2012 otsus asja 3-2-1-105-12 p 16). 22.02.2021 istungil selgitas kohus, et tegemist on hagita menetlusega, mistõttu on kohus
2-20-123286 lahendanud asja hagita menetluse sätete kohaselt.
11.Kohus rahuldab avalduse.
12.Puudub vaidlus, et R Ale kuulus kuni 17.09.2020 korteriomand registriosa numbriga xxx, x mõttelist osa kinnisasjast, eluruum nr x.
13.Võlgnevus on korteriühistu poolt pakutavate ja vahendatavate teenuste eest sh heakord, prügivedu, remondifond jms teenused, mille pakkumine ja tagamine on korteriühistu ülesandeks. Avaldaja on puudutatud isikule väljastatud arvetele (jaanuar 2017 kuni august 2020) lisaks esitanud tõendina korteriühistu majandamiskavad (tl 148, 154), üldkoosolekute protokollid (tl 146147, 151-152) ja põhikirja (dtl 38-43), mis tõendavad puudutatud isiku kohustust majandamiskulusid tasuda. Puudutatud isik on nii maksekäsu kiirmenetluses ka vastuses avaldusele möönnud arvete mittetasumist.
14.Puudutatud isik vaidleb nõudele vastu, olles seisukohal, et tema pole teenuseid kasutanud, kuna korter on elamiskõlbmatu. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites toob puudutatud isik eraldi välja, et jäätmeteenust ta ei kasuta. Puudutud isik toob välja, et korteri elamiskõlbmatuks muutumisel on vastutav ülemine naaber.
15.Kohus puudutud isiku seisukohaga ei nõustu. Majandamiskulude tasumise kohustus ei ole tulene korteri reaalsest kasutamisest, vaid korteri omanikuks olemisest. Nimetatud asjaolu on sätestatud ka Põllu 8 korteriühistu põhikirjas p 3.1, mille kohaselt on korteriühistu liikmed ilma vastavat avaldust esitamata kõik Põllu 8 elamu korteriomanikud. Samuti tuleneb korteriomaniku kohustus majandamiskulude tasumiseks korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lõikest 1, mille kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
16.Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldajaks ka korteriühistu, kes tulenevalt § 69 lg-st loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Avaldaja suhtes JäätS § 64 sätestatud aluseid ei esine ja seega on korteriühistul kohutus tasuda jäätmeveo eest. Põllu 8 korteriühistu põhikirja p 4.2.6.3 kohaselt tasuvad ühistuliikmed prügiveo eest vastavalt korteriomandi 1m2 kohta. Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvetel on prügiveo artikkel märgitud esimest korda alates märtsist 2020 ning arvestuse aluseks on puudutatud isiku korteriomandi suurus ruutmeetrites, milleks on 58,80 m2. Kokku on prügiveo arve märts 2020 kuni august 2020 summas 6,98 eurot. Arvestades, et prügiveo tasumise kohustus on tulenevalt põhikirjast ja majandamiskavast seotud korteriomandiga, on avaldajal õigus puudutatud isikult prügiveo korraldamise eest tasu nõuda.
17.Avaldaja esitatud majandamiskulude nõue hõlmab ka perioodi 01.01.2017 kuni 31.12.2017, mil kehtis korteriomandiseadus (KOS). KOS § 13 lg 1 nägi ette, et korteriomanik tasub kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega ning KOS § 13 lg 2 sätestab sõnaselgelt korteriomaniku nõudeõiguse teiste korteriomanike vastu kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude hüvitamiseks. (Riigikohtu 20.12.2017 otsus asjas 2-14-25115)
18.Seega oli puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale majandamiskulusid sh jäätmeveo eest. R A ei ole täitnud Krts § 40 lg 1 kohustust korteriühistu ees ning majandamiskulude võlgnevus perioodi jaanuar 2017 kuni august 2020 (k.a.) on kokku 802,37 eurot.
19.Avaldaja taotleb puudutatud isikult välja mõista 01.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 87,66 eurot ja alates 01.10.2020 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni alates 01.10.2020.
2-20-123286
20.KrtS § 42 lg 1 alusel võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega. VÕS § 113 lg 2 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, milleks on ipoolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
21.Avaldaja on viivise nõude sõnastanud selliselt, et puudutatud isikult mõistetakse viivis välja 01.10.2020 seisuga. Arvestades avalduse sisu ja esitatud arvestust on selge, et avaldaja on viivise arvestuse esitanud perioodi jaanuar 2018 kuni 30.09.2020 eest, summas 87,66 eurot. Avaldajal oli õigus puudutatud isikult nõuda majandamiskuludega viivitamisel lisaks põhitasule ka viivise tasumist.
22.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi 26.02.2018 kuni 30.09.2021) summas 87,66 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult välja põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg1 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
23.R A väited ülemise naabri tegevusest tema korteri elamiskõlbmatuks muutmisel jätab kohus kui asjasse puutumatud tähelepanuta.
24.Menetluskulud 22.1 TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Avaldaja taotleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on avaldanud seisukohta, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18; 07.oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359). 22.2 Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku R A kanda. 22.3 TsMS § 172 lg 6 sätestab, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. 22.4 Avaldaja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt avalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot ning õigusabi kulud summas324 eurot s.o lepingulise esindaja tasu 3 tunni eest, tunnitasuga 108 eurot (sh käibemaks). Avaldaja on kinnitanud, et kulud on kantud üksnes nimetatud menetluses. Menetluskulude suurusele ei ole puudutatud isik vastu vaielnud. 22.5 Riigilõivu tasumine on avalduse kohtusse esitamise eelduseks ja seega põhjendatud ning vältimatu kulu. Kohus leiab, et lepingulise esindaja näidatud ajakulu 3 tundi on nõude materjalidega tutvumiseks, tõendite kogumiseks ja avalduse koostamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu. Lepingulise esindaja tunnitasu 108 eurot (sh käibemaks) peab kohus mõistlikuks.
2-20-123286 22.6 Eeltoodu alusel määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 499 eurot. 22.7 Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isik käesoleva menetlusega kulusid kandnud. 22.8 Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel. 22.9 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.