Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

sätestas: „Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks.“ Riigikohus on asjas 3-2-1-116-04 (p 46, 47) selgitanud: „Kolleegium on oma 23. oktoobri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-01 (RT 2001, 28, 310) asunud seisukohale, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele ei ole vastu vaielnud selleks õigustatud isik. Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust.“ Ringkonnakohus on asjas 2-19-5925 (p 9) selgitanud: „kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks ning ta ei saa enam teise võlausaldaja nõude tunnustamisele vastu vaielda (vt Riigikohtu 04.11.2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-116-04, p-d 45–47). Seda sõltumata asjaolust, kas nõue, millele senine pankrotimenetluse võlausaldaja vastu vaidles, oli väidetavalt põhjendamata, tõendamata, kolmandate isikute pankrotimenetluse väliseid huve kaitsev vms. /../ Kui võlausaldaja nõue on juba tunnustatud, siis puudub vajadus seda kohtulahendiga veel kord tunnustada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu 08.01.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p-d 14–15). Samuti on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus hagejal oli hagi esitamise ajal õigustatud huvi hagi esitamiseks, kuid kohtumenetluse ajal teises kohtumenetluses tehtud kohtulahendi tõttu ei ole tal enam õiguslikku huvi hagi lahendamise vastu, tuleb jätta hagi läbi vaatamata (vt Riigikohtu 12.01.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22). Seega, kui nõudele ainsana vastu vaielnud võlausaldaja nõue langeb pankrotimenetluses ära, tuleb vastuvaidlemise tõttu kohtusse esitatud hagi nõude tunnustumiseks jätta läbi vaatamata.“ Käesolevas juhul vaidles hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu kostja. Kostja nõudele 84 000 eurot vaidles vastu OÜ T.R Te Auto ja pankrotihaldur ning kostja nõudele 126 603,14 eurot vaidles vastu pankrotihaldur. Kostja esitas mõlema nõude tunnustamiseks hagid – tsiviilasjas 2-20-15928 OÜ T.R. TE AUTO ja High Tech Recycling OÜ (pankrotis) pankrotihalduri vastu ning tsiviilasjas 2-20-15934 High Tech Recycling OÜ (pankrotis) pankrotihalduri vastu. Tsiviilasjas 2-20-15928 jäi hagi läbi vaatamata 02.03.2021 määrusega (jõustus 06.04.2021) ja tsiviilasjas 2-20-15934 keelduti hagi menetlusse võtmisest 20.01.2021 määrusega (jõustus 05.02.2021). Seega ei ole kostja enam High Tech Recycling OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks ja tema vastuväidet hageja nõudele ei arvestata. Teised võlausaldajad või pankrotihaldur hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud, seega loetakse hageja nõude PankrS § 103 lg 8 järgi tunnustatuks. Hageja on taotluses (milles hageja tugineb asjaolule, et kostja ei ole võlausaldajaks) palunud, et kohus tunnustaks tema nõuet. Sellises olukorras tuleb aga hagi jätta läbi vaatamata. Kohus ei lahenda asja sisuliselt, seega ei ole põhjendatud määruses märkida, et hageja nõue on tunnustatud, kuna see on loetud tunnustatuks PankrS § 103 lg 8 järgi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 216-3817). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hagi läbi vaatamata jätmise korral kannab üldreegli (TsMS § 168 lg 2) järgi kohtuasja menetluskulud hageja, kui paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Antud juhul ei esine TsMS § 168 lg 3-5 aluseid jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta kostja menetluskulusid hageja kanda, arvestades menetluse asjaolusid. Hagejal oli hagi esitamise ajal õiguskaitsevajadus, kuna tema nõudele oli esitatud vastuväide ja nõude tunnustamiseks pidi hageja pöörduma hagiga kohtusse. Hagi on muutunud perspektiivituks menetluse ajal. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hagejal on võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.