J T avaldus Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu vastu Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu 25.06.2020 üldkoosoleku otsuse punkti 10 vaidlustamiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: J T (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik: Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu (registrikood 80160964, asukoht Tuulemaa 8, 10312 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Marina Suhnjova (KETA ÕIGUSBÜROO OÜ, reg kood 12559190, [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata J T avaldus Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu vastu Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu 25.06.2020 üldkoosoleku otsuse punkti 10 vaidlustamiseks.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik ja poolte seisukohad
Harju Maakohtu menetluses on J T avaldus Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu vastu Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu 25.06.2020 üldkoosoleku otsuse punkti 10 vaidlustamiseks (tsiviilasi nr 2-20-12310). 29.10.2020 määrusega peatas kohus tsiviilasja nr 2-20-12310 menetluse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-20-2521.
2.12.04.2021 esitas puudutatud isik taotluse tsiviilasja nr 2-20-12310 menetluse uuendamiseks. Puudutatud isik leiab, et tsiviilasja asja peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, sest avaldaja on tasunud korteriühistule majanduskulud (Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu hagi J Ti vastu võla nõudes). Seega sellele vaatamata, et tsiviilasjas nr 2-20-2521
2-20-12310 lõpplahend ei ole veel jõustunud, sest avaldaja vaidlustab ainult menetluskulude suurust, võib kohus tsiviilasja nr 2-20-12310 menetluse uuendada, sest avaldaja kohustused korteriühistu ees kuni 30.11.2020 on juba selgitatud välja ja avaldaja poolt tasutud ning ei vaidlustatud. Lisaks müüs avaldaja oma korteri ning ei ole alates detsembrist 2020 puudutatud isiku korteriomanik.
3.Avaldaja esitas 13.04.2021 vastuväite, leides, et avaldaja ei tasunud midagi ja leiab endiselt, et keeldus arvete oma kohustuse täitmisest õigustatult. Avaldaja kinnitas, et vahepeal sai korteriomand võõrandatud ja puudutatud isikuga arveldas juba uus korteriomanik, kelle otsuste eest avaldaja ei vastuta ja kelle käitumine ei ole avaldajale omistatav.
4.13.04.2021 määrusega uuendas kohus menetluse Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-12310. Kohus tegi menetlusosalistele ettepanek esitada kohtule hiljemalt 19.04.2021 kompromissileping ning kompromissi mittesõlmimisel andis avaldajale tähtaeg hiljemalt 20.04.2021 põhjendada oma menetlushuvi käesolevas tsiviilasjas menetluse jätkamiseks.
5.Avaldaja vastas kohtule 15.04.2021 ja selgitas, et avaldaja menetlushuvi taandub menetluskulude jaotamisele. Kui kohus peab võimalikuks jätta avaldus läbi vaatamata, jättes menetluskulud vastustaja või poolte endi kanda, siis avaldaja ei hakkaks sel juhul vastu vaidlema. Kui aga kohus oleks seisukohal, et avalduse läbi vaatamata jätmisel peab kulud kandma avaldaja, siis juba ainuüksi see on piisav, et avaldajal oleks huvi menetlusega jätkata, kuna avalduse rahuldamisel kannaks kulud vastustaja. Avalduse esitamise seisuga oli avaldaja KÜ liige ja vaidlustatud otsus riivas avaldaja omandi- ja enesemääramise põhiõigusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 on kohaldatav kohtusse pöördumise aja seisuga. Avaldaja leidis, et vaidlusaluse eseme võõrandamine ei mõjuta asja menetlust. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise põhiõigus enesemääramise põhiõigus ja omandi puutumatuse põhiõigus oleksid riivatud, kui vaidlusaluse eseme võõrandamisel tekiks oht, et menetlust lõpetatakse ja avaldajal tuleb automaatselt kanda tema õiguste rikkuja kulud.
6.Juhul, kui kompromissi ei sõlmita ja kohus peaks jätma avalduse läbi vaatamata, siis avaldaja hinnangul kuulub kohaldamisele TsMS § 172 lg 1 teine lause, mille kohaselt võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avaldaja leiab, et vastustaja põhjustas antud menetluse ja oleks õiglane, et kulud kannaks tema. Lisaks märgitule, olukord, kus kohus jätaks avalduse läbi vaatamata, sarnaneb menetluse lõpetamisega kompromissi tõttu, kuna kohus sisulist lahendit ei tee. TsMS § 8 lg 2 ja 3 alusel tuleks sellisel juhul kohaldada TsMS § 168 lg 3 ja jätta kulud poolte endi kanda. Samuti analoogia lausel on kohaldatav ka TsMS § 172 lg 6, mille kohaselt juriidilise isikuga seotud vaidluses kannab kulud juriidiline isik.
7.19.04.2021 selgitas avaldaja täiendavalt, et menetlushuvi, lisaks rahalisele argumendile, seisneb ka selles, et avaldaja ei soovi, et tema kohta kehtiks ja määramata aja jooksul oleks praegustele KÜ liikmetele ja nende õigusjärglastele kättesaadav KÜ otsus, millega tahetakse avaldajast lahti saada avaldajapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu. Sellise otsuse kehtimine tekitaks avaldajale mainekahju. Avaldajal on juba praegu mitmed tuttavad ostnud korteri sellesse majja, ja kuna antud piirkond muutub üha populaarsemaks, siis on oodata, et edukad progressiivsed (sh avaldaja tuttavatest ja klientidest) inimesed ostavad sinna korterid ka edaspidi. Avaldaja tuletab meelde, et lahkheli tekkis sellest ja avaldaja keeldus oma kohustuse täitmisest ka seetõttu, et avaldaja korteris elasid puuküürnikud, kellest ei olnud võimalik lahti saada, kuna vastustaja toetas neid (mh sellega, et tegi nendega valdaja loata ja informeerimata koostööd gaasitarbimise taastamiseks ja maksis G X M S poolt osutatud õigusteenuse eest, et raskendada puuküürnike väljatõstmist). Avaldaja arvates ei ole õige arvamus, et nõue võõrandada korter võlgnevuse tõttu ei kehtiks õigusjärglase suhtes.
2-20-12310
8.Puudutatud isik märkis oma 19.03.2021 menetlusdokumendis, et detsembris 2020.a seoses oma korteriomandi võõrandamisega pakkus avaldaja ühistule kompromissi tingimusel, et ta vabastatakse võimalikest menetluskuludest tema ja korteriühistu kohtumenetluses olevate asjades nr 2-20-12310 ja nr 2-20-2521. Avaldaja 15.04.2021 vastusest järeldub, et ta jääb selle positsiooni juurde ning ei soovi vastaspoole menetluskulud kanda. Puudutatud isik ei pea võimalikuks võtta endale tsiviilasjas nr 2-20-12310 tehtud õigusabikulud ainult seetõttu, et peale avalduse esitamist on avaldaja plaanid muutunud ning ta võõrandas oma korteriomandi. vabatahtlikult ning sellega on kaotanud nõudeõiguse korteriühistu vastu. Tegelikult peaks puudutatud isiku otsuse 10 järgi avaldaja kas tasuma võla või vabatahtlikult võõrandama oma korteriomandi 30.09.2020. a-ks. Alles selle kohustuste mittetäitmisel pidi/võis puudutatud isik peale 30.09.2020.a pöörduda nõudega kohtusse korteriomaniku vastu ning selles menetluses võiks korteriomanik esitada oma vastuväited, sh ka otsuse vastu. Avaldaja aga otsustas pidada puudutatud isikuga kohtuvaidlusi ning juba augustis 2020 esitas oma avalduse kohtusse. Seejuures peaks avaldaja arvestama, et vastaspoolel võivad tekkida menetluskuluseid, mis avaldajal tuleb hüvitada nõude rahuldamata jätmisel või asja läbi vaatamata jätmisel. Puudutatud isik leiab, et kui kohus jätab avalduse läbi vaatamata, siis tuleb puudutatud isiku menetluskulud jätta avaldaja kanda TsMS § 168 lg 3 järgi ning § 477 lg 1 kaudu.
9.Avaldaja menetlushuvi osas märgib puudutatud isik, et avaldaja põhjendas oma menetlushuvi käesoleva asja jätkamiseks ainult menetluskulude jaotamisega. Puudutatud isik leiab, et avaldaja on kaotanud nõudeõiguse korteriühistu vastu korteriomandi müümisega. Puudutatud isik ei pea õigeks avaldaja väidet, et antud menetluses vaidlusaluse eseme võõrandamine ei mõjuta asja menetlust. Antud menetluses puudutatud isiku vaidlustav otsus nr 10 kohustada J Ti võõrandama temale aadressil Tallinn, Tuulemaa tn 8 kuuluv korteriomandit puudutab avaldajat isiklikult, mitte tema õigusjärglasi. Seega puudutatud isik leiab, et antud juhul kohaldatakse TsMS § 211 lg 3 sätet, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata, kui asjas tehtav otsus ei kehtiks käesoleva seadustiku § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes. Avaldaja pidi seda arvestama oma nõudega kohtusse pöördumisel. Kohtumääruse põhjendused
10.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 on sätestatud, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on võrreldes avalduse esitamise ajaga asjaolud muutunud ning avaldajal puudub kaitsmisväärne huvi tsiviilasja menetluse jätkamiseks. Käesolevas asjas menetleb kohus avaldust Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu vastu Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu 25.06.2020 üldkoosoleku otsuse punkti 10 vaidlustamiseks. Vaidlusaluse otsusega kohustati avaldajat võõrandama temale aadressil Tallinn, Tuulemaa tn 8 kuuluv korteriomand nr XX. Vaidlus puudub ja kinnistusregistrist nähtub, et puudutatud isik on vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud ning juba alates 18.12.2020 on korteril uus omanik.
12.Sellega, et käesoleva menetluse jätkamine ei ole avaldaja poolt vaidlusaluse korteri võõrandamise järgselt enam põhjendatud, on sisuliselt nõustunud nii avaldaja kui puudutatud isik. Avaldaja kinnitas 15.04.2021 menetlusdokumendis, et avaldaja menetlushuvi taandub menetluskulude jaotamisele. Puudutatud isik leidis 19.04.2021 menetlusdokumendis, et avaldaja on kaotanud korteriomandi müümisega oma nõudeõiguse korteriühistu vastu. Kohus on seisukohal, et avaldajal ei ole vaidlusaluse korteri võõrandamise tagajärjel enam võimalik
2-20-12310 saavutada oma eesmärki, sest tema huve ei saa negatiivselt puudutada korteriühistu otsus sellesama korteri võõrandamise kohustuse osas. Tsiviilasja sisulise läbivaatamise eesmärgiks ei saa olla ainuüksi menetluskulude jaotamise otsustamine, sest menetluskulude jaotuse saab kohus otsustada ka asja läbi vaatamata jätmisel. Tsiviilasja sisuline lahendamine ainuüksi menetluskulude jaotuse eesmärgil oleks ilmselgelt vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõttega menetleda tsiviilasja isiku seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1) ning ülesandega tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2).
13.Olukorras, kus avaldaja on vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud ja ei ole enam selle omanik, ei saa avaldaja õigusi enam rikkuda puudutatud isiku otsus, millega kohustati avaldajat sellesama korteriomandi võõrandamiseks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et vaidlusaluse korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevus on tänaseks tasutud ning antud küsimus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-20-2521. Seetõttu on asjakohatu avaldaja käsitlus sellest, kas nõue võõrandada korter võlgnevuse tõttu kehtiks ka õigusjärglase suhtes. Kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud nõudeid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või muude isiklike õiguste kaitseks, siis on täiesti asjasse puutumatu ka avaldaja väide, justkui oleks tulevikus oodata, et edukad progressiivsed inimesed ostavad Tuulemaa tn 8 majja kortereid ja vaidlusaluse otsuse kehtimine võiks tekitada avaldajale mainekahju. Kohus selgitab, et kohus ei vaata tsiviilvaidlusi läbi üksnes n-ö huvi pärast või seetõttu, mida võiksid „edukad progressiivsed inimesed“ tulevikus avaldaja kohta arvata. Arvestades eeltoodut jätab kohus läbi vaatamata J T avalduse Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu vastu Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu 25.06.2020 üldkoosoleku otsuse punkti 10 vaidlustamiseks. Esitatud avaldusega ei ole menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas avaldajal enam seadusega kaitstavat menetlushuvi menetluse jätkamiseks.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 477 lg 1 alusel kohaldub avalduse läbi vaatamata jätmisel ka TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Lisaks on TsMS § 162 lg 4 sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
15.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolude erandlikkuse tõttu oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Käesolevas asjas esitatud avaldus ei olnud perspektiivitu selle esitamise hetkel. Seda kinnitab mh asjaolu, et kohus võttis avalduse 30.09.2020 menetlusse Asjaolud, mis olid põhjuseks käesolevas asjas avalduse läbi vaatamata jätmiseks, ilmnesid alles hilisemalt (vt käesoleva määruse p-d 11-12). Avaldajal ei olnud keelatud oma korterit vabatahtlikult võõrandada ning avaldaja märgib iseenesest õigesti, et oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise ja omandi puutumatuse õigus võiksid olla riivatud olukorras, kus vaidlusaluse eseme võõrandamise tõttu avalduse läbi vaatamata jätmisel peaks avaldaja automaatselt kandma puudutatud isiku menetluskulud. Samuti vastab avaldaja poolt korteri võõrandamine antud juhul puudutatud isiku huvile, sest puudutatud isiku sooviks vaidlustatud otsuse kohaselt oligi see, et avaldaja oma korteri võõrandaks ja korteriga seotud võlg saaks tasutud. Võtmata käesolevas määruses seisukohta menetlusosaliste sisuliste väidete
2-20-12310 osas, märgib kohus täiendavalt, et avaldaja vaidlustas puudutatud isiku 25.06.2020 üldkoosoleku otsuse punkti 10 erinevatel alustel. Seega ainuüksi korteriga seotud võla hilisemast tasumisest ei järeldu avaldaja poolne nõustumine vaidlusaluse otsusega. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ning kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31.05.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Kohus peab eeltoodust tulenevalt õiglaseks jätta käesolevas asjas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.