Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustuste

nimekirja ning bilansi

pankroti

BALTKILP OÜ kassa ja raamatupidamisdokumendid ning kassa jäägi olemasolul üle andma kassa jäägi.

poolt ruumide ülevõtmisel 31.07.2020 ruumides masinaid ja seadmeid ei olnud, võlgniku pangakontodelt ei nähtu vastavaid ostu – müügitehingud, raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik kontrollida masinate ja seadmete võõrandamist ning seega esineb võimalus, et masinate ja seadmete eest ei ole võlgnikule tasutud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada võlgniku juhatuse halba käitumist, loobuti tegutsemast, jäeti tasumata maksud. Ajutisele pankrotihaldurile võlausaldajate poolt esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnikul oli tasumata arveid juba 2019. aasast, maksuvõlad tekkisid samuti 2019.aastal. Võlgniku töötajate selgituse kohaselt algasid võlgnikupoolsed viivitused palga maksmisel 2020 veebruarist, kevade lõpuks oli selge, et äri varsti lõpetatakse. Võlgnik ei maksnud enam üüri, võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud 2020.aasta kevadeks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatuse liikmed A M, A K ja A L ei ole õigeaegselt astunud seadusega ettenähtud samme – ei esitanud pankrotiavaldust. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda arvamust vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et xxxx OÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Tuvastatud on, et xxxx OÜ-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 1215 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1458 eurot. Võlgnik ei ole pankrotihalduri aruande ja tasu osas seisukohta esitanud. 06.04.2021 määrusega tegi kohus ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu deposiiti 3000 eurot. Avaldaja I tasus nõutud summa deposiiti. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on taotlenud kohtult pankroti väljakuulutamist, kui panktoimenetluse kulutuste katteks tasutakse kohtu deposiiti nõutav rahasumma. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande ja selgituste kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 247 263,70 eurot, kuid vara 27,67 eurot. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et esialgu tuleb pidada maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd avaldaja I on kohtu deposiiti tasunud pankrotimenetluse kulude katteks nõutava summa. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 88 lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest

tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Elukohast lahkumise keelu sisu on konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1, 3 ja 4 võib kohus teabe või vande andmise kohustuse täitmata jätmisel või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kui võlgnik on juriidiline isik kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 85-89 sätestatut juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankS § 90). Kohus arvestades, et ajutise halduri teabepäringule ei ole vastatud ega esitatud raamatupidamisdokumente, mis on vajalikud võlgniku maksevõime hindamiseks ning varade ja võlgade väljaselgitamiseks, kohustab kohus võlgniku praegust ja endisi juhatuse liikmeid esitama võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning kassa ja raamatupidamisdokumendid ning kassa jäägi olemasolul üle andma kassa jäägi. Samuti kohustatakse võlgniku praegust ja endisi juhatuse liikmeid vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. Arvestades, et võlgniku juhatuse liige ja endised juhatuse liikmed ei ole täitnud teabe andmise kohustust ning ei esitanud ajutisele haldurile nõutud raamatupidamisdokumente, siis on kohtul alust arvata, et võlgniku praegune ja endised juhatuse liikmed hoiduvad pankrotimenetluses kõrvale oma kohustuste täitmisest, mistõttu on põhjendatud kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Eve Selberg. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Avaldajad ega võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1458 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1458 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus maksab ajutise halduri tasu välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.